Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

1. Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker • Tartu Ülikool

2. Mida teada saame? • Kordamine: • organismide energeetika • organismide areng • inimese regulatsioon Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

3. Aine- ja energiavahetus • Organismid saavad omastada valgusenergiat ja keemilist energiat • Autotroofid sünteesivad endale vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest ühenditest • Heterotroofid saavad vajaliku süsiniku ja energia toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

4. Rakuhingamine • Glükolüüsil lõhutakse glükoos kaheks kolmesüsinikuliseks ühendiks • Tsitaaditsüklis lagundatakse kolmesüsinikulised ühendid CO2-ks • Hingamisahelas kasutatakse ära O2 ja salvestatakse energia ATP-sse • C6H12O6+ 6O2 → 6CO2 + 6H2O + energia Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

5. ATP roll • ATP on universaalne bioloogilise energia kandja • ATP lagunemisel katkeb side ühe fosfaatrühmaga • ATP toodetakse mitokondri või kloroplasti tülakoidi membraanis asuva valgu ATP süntaasiabil • ATP süntaasi paneb tööle H+kontsentratsiooni erinevus kahel pool membraani Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

6. Anaeroobne glükolüüs • Ilma hapnikuta saab toota vaid 2 ATP molekuli • Tulemuseks muudetakse püruvaat etanooliks või piimhappeks • Anaeroobsele glükolüüsile saavad üle minna ka päristuumsed organismid näiteks suure füüsilise koormuse korral • Anaeroobne glükolüüs ei ole sama, misanaeroobnehingamine Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

7. Fotosüntees • Protsess, mille käigus CO2muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks • 6CO2 + 6H2O → C6H12O6 + 6O2 • Fotosüntees toimub kloroplastis • Valgus- ja pimedusstaadium Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

8. Paljunemine • Mittesuguline paljunemine– uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne(näiteks pooldumine, pungumine, eoseline paljunemine) • Suguline paljunemine – kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

9. Rakkude jagunemine • Mitoosi tulemusekson kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaligatütarrakku • Meioosi tulemusenageneetilise materjali hulk tütarrakkudes oneellasrakuga võrreldes kaks korda väiksem • Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni Tsütokinees Telofaas Anafaas Interfaas Metafaas Profaas Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

10. Sugurakkude areng • Spermatogenees on mehe sugurakkude areng • Seemnetorukesed –> munandi-manus (2–3 n) –> seemnejuha –> kusiti e suguti • Ovogenees on naise sugurakkude areng • Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi 28-päevaste tsüklitena Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

11. Viljastumine • Suguliselpaljunemiseleristatakse kehasisestja kehavälistviljastumist • Inimese viljastumine toimub munajuhas • Soomäärabmunarakuviljastavseemnerakk Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

12. Rasestumise vältimine • Hormonaalsed vahendid • Barjäärimeetod • Emakasisesed meetodid • SOS pillid • Katkestatud suguühe • Füsioloogiline meetod Ceridwen Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

13. Suguhaigused • Nakkused, mis levivad peamiselt seksuaalvahekorra ajal • Ennetamine: kondoomi kasutamine, seksuaalpartnerite vähesus, regulaarne tervisekontroll, mõnel juhul vaktsineerimine (papilloomiviirus, B-hepatiit) Flegmus Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

14. Sünnieelne areng • Raseduse kestuseks u 40 nädalat • Lõigustumine – eriline rakkude jagunemisviis • Blastotsüst – rakud paigutuvad ümber põiekeseks • Gastrula – rakud jagunevad lootelehtedesse Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

15. Sünnijärgne areng • Noorjärk ehk juveniilne arengustaadium • Suguküpsusjärk ehk generatiivne arengustaadium • Raukusjärk ehk vananemisperiood • Surm Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

16. Organismi regulatsioon • Organism talitleb kui tervik • Organismi talitlus vajab stabiilset sisekeskkonda – homöostaasi • Regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

17. Närvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Peaaju Närvirakk Kesknärvisüsteem Sünaps Seljaaju Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

18. Refleksid • Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele • Tingimatud refleksid on tahtele allumatud ja kaasasündinud • Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise varalkujunenud • Refleksikaar on neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksitoimimist Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

19. Kaitsemehhanismid Antigeenid • Nahk ja limaskestad • Mittespetsiifiline immuunvastus ehkkaasasündinud immuunsus • Omandatud immuunsus Antigeeni sidumise koht Antikeha Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

20. Elundkondade koostöö • Kõige olulisem on hoida veri stabiilsena • Vajalik on stabiilne ainete kontsentratsioon, pHja temperatuur • Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks, pankreas, nahk Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

21. Energiavajadus • Energiat kulub ainevahetuse põhikäibeks, kehaliseks aktiivsuseks ja seedimiseks • Energiat on vaja ka kehatemperatuuri hoidmiseks ehk termoregulatsiooniks • Kehamassiindeks (KMI) = kehakaal (kg) / pikkus (m)2 • Normaalne KMI on 18,5-25 Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

22. Kokkuvõte • Inimese organism talitleb kui tervik • Kõik inimeses toimuvad protsessid on omavahel seotud Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker