Trombotsüütide funktsioonid: omandatud ja kaasasündinud häired Kristina Kull HA III

1. Trombotsüütide funktsioonid: omandatud ja kaasasündinud häiredKristina KullHA III

2. Hemostaas • füsioloogiliste protsesside kogum, eesmärgiga säilitada vaskulaarne terviklikkus ning hoida veri vedelas olekus • vere, veresoonte ja verevoolu vastastik toime • koagulatsioonifaktorid, trombotsüüdid, fibrinolüütilised faktorid, endoteelirakud, inhibiitorid

3. Trombotsüüdid • multifunktsionaalsed, tuumata rakud • luuüdi megakarüotsüütide tsütoplasmast • DNA puudub, mRNA ja valgutranslatsiooni aparaat olemas • suurus 2,0-4,0 x 5 mikromeetrit • kettakujulised • 1 ml veres 150 000-450 000 trombotsüüti • 70% veres, 30% põrnas • eluiga 10 päeva

4. Trombotsüütide ehitus • Perifeerne tsoon- välismembraan koos pinnaga seotud kanalite süsteemiga. • Trombotsüütide retseptorid • Membraani fosfolipiidid

5. 2. Kolloidne ehk sooli-geeli ala • Tsütoskelett • Kontraktiilne süsteem • 30-50% valkudest

6. 3.Organellide piirkond4. Membraan • Graanulid, lüsosoomid, mitokondrid • Metabolismi tagamine • Ensüümid jt funktsiooni tagamiseks vajalikud ained • Viimaseks ehk 4. piirkonnaks on membraan

7. Trombotsüütide funktsioonid • adhesioon • agregatsioon • vabastusreaktsioon

8. Adhesioon • veresoone kahjustus >eksponeeruvad subendoteliaalsed komponendid • adhesiooni algatabVWF (von Willebrandi faktor), mis seostub GPIb/IX/V kompleksiga • toimub interaktsioon kollageeni ja GPVI vahel, mis viib GPIIb/IIIa ja GPIa/IIa konformatsiooni muutusele • seejärel moodustavad kollageen ja VWF sideme GP IIb/IIIa ja GPIa/IIa-ga • edasine trombotsüütide seostumine fibrinogeeni retseptorite abil

9. Agregatsioon ja sekretsioon • kuju kettakujulisest kerakujuliseks • fosfolipiidide hulk membraanis suureneb (seostumine koagulatsiooni proteiinidega) • graanulite sisaldised läbi kanalite trombotsüüdist välja • aktiivne PDGF sekretsioon

10. trombotsüütide agonistid: ADP, trombiin, tromboksaanid • metaboolsete ensüümide aktivatsioon ja metaboolse raja sisselülitamine >tsütoplasmaatilise kaltsiumi ja fosforülaadi substraatide tõus > tsütoskeleti muutus • TXA vabanemine ja fosfolipaas A2 stimulatsioon • GPIIB/IIIa retseptorite aktiveerumine

11. Trombotsüütide häirete kliinilised tunnused • seletamatud või ulatuslikud sinikad • ninaverejooksud • pikk menstruaalveritsus • igemete veritsus • suur verejooks sünnitusel • ebanormaalne veritsus invasiivsete protseduuride järgselt

12. Omandatud trombo-tsüütide häired • Põhjuseks põhihaigus: ureemia, maksakahjustus, sepsis, infektsioonid, DIK, leukeemia • Ravimid- aspiriin • Toidud, vürtsid, vitamiinid

13. Pärilikud trombotsüütide retseptorite häired • Glanzmanni trombasteenia • fibrinogeeni retseptor GPIIb/IIIa puudumine/vähenemine • autosomaalne retsessiivne • pikenenud veritsusaeg • trombotsüütide arv normis • esmane trombotsüütide agregatsioon normaalne, edasine trombotsüütide agregatsioon puudulik

14. Bernard-Soulieri sündroom • suured trombotsüüdid • hulk mõõdukalt vähenenud • veritsusaeg pikenenud • vereliistakute agregatsioon ristotsetiinile ei ole adekvaatne, kuna puuduvad GPIb/IX retseptorid • autosoomne retsessiivne

15. Graanulitega seotud häired • Homogeenne haiguste grupp, mida iseloomustab kõrvalekalle graanulite võimes säilitada trombotsüütidele vajalikke sisaldisi

16. Grey platelet’i sündroom • valkude puudus alfa-graanulites • puudulik valgusisaldus trombotsüütidel või megakarüotsüütidel • trombotsüüdid suured ja hallid või luitunud • agregatsioon trombiinile halveneb pidevalt

17. Quebec platelet disorder • pärilik autosomaalne dominantne häire • anormaalne agregatsioon epinefriiniga • alfa-graanulites multimeriini defitsiit • valkude vähenemine • defektne alfa-graanulite proteolüüs

18. Hermansky-Pudlaki sündroom • Pärilik autosomaalne retsessiivne • kaasub okulukutaanse albinismiga • mõõdukas veritsushäire • pikenenud veritsusaeg, • ebanormaalne seostumine • kollageeniga

19. Chediak-Higashi sündroom • haruldane autosomaalne retsessiivne häire • suured anormaalsed graanulid melanotsüütides, leukotsüütides, fibroblastides, kuid mitte trombotsüütides • kliinikus korduvad püogeensed infektsioonid ja okulokutaanne albinism • trombotsüütide arv normis • veritsusaeg pikenenud • tihkete graanulite arv vähenenud, agregatsioon puudulik

20. Wiskott-Aldrichi sündroom • X-liiteline retsessiivne • trombotsütopeenia ja immuundefitsiit • väikesed vereliistakud • sagedased veritsused • korduvad infektsioonid ja ekseem • isohemaglutiini puudumine

21. Graanulite sisaldiste vabastamise defektid • heterogeenne haiguste grupp, mille mehhanismid ei ole täpselt teada • kõige enam trombotsüüdi häiretega patsiente • defektid võivad tekkida vigadest signaaliülekandes või sisemistes metaboolsetes radades, ebanormaalsete vabastusmehhanismide korral, struktuuride muutuse tõttu • võimetus vabastada graanulite sisu trombotsüütide aktivatsioonil

22. Koagulatsioonifaktorite häired • plasma ja fibrinogeeni puudumise tagajärjel ei teki trombotsüütidevahelisi sidemeid

23. von Willebrandi haigus • defektne VWF • mukokutaanne veritsus • autosomaalne dominante

24. Afibrinogeneemia • fibrinogeeni tase väga madal või puudub • pikenenud veritsusaeg • trombotsüütide arv võib olla langenud • võib esineda defektne agregatsioon

25. Koagulatsioonieelse aktiivsuse muutus • näide: Scott’i sündroom, mille korral on trombotsüütidel häirunud seostumine plasma koagulatsioonifaktorite kompleksiga • häirunud on fibriini moodustumine

26. Muud kaasasündinud trombotsüütide häired • Paljud häired kaasnevad sidekoe haigustega • Marfani sündroom • osteogenesis imperfecta • Ehlers-Danlosi sündroom • Downi tõbi

27. Kirjandus • Artikkel Platelet Function Disorders. Anjali. A Sharthkumar and Amy Sharpio • Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Mihkel Zilmer, Tartu 2010

28. Tänud kuulamastja edu testiks :)