Eesti ühiskond kultuuridevahelises dialoogis

1. Eesti ühiskond kultuuridevahelises dialoogis Andrus Saar SAAR POLL 17. aprill 2008

2. Konkurentsivõimelisus Kas on mõtet olla mures Eesti noorte tuleviku pärast maailmas? Et olla maailmas konkurentsivõimeline, peab meil olema üheaegselt kindlasti 3 kapitali. 1. Kultuuriline kapital 2. Intellektuaalne kapital 3. Sotsiaalne kapital Kultuuriline kapital tähendab informeerituse määra, infomatsiooni kättesaadavust, massimeedia töö efektiivsust, tagasisidestuse kiirust, informatsioonilist haritust, võimet hallata, omandada informatsioonilisi tehnoloogiaid. Keeleoskus kujutab endast kultuurilist kapitali. Arvuti käsitsemise ning programmide kasutamise oskus. Kultuuriline kapital ei määratle ainult inimese intellektuaalset arengut, vaid ka tema sotsiaalse staatuse. Seega võib kultuuriline kapital muutuda sotsiaalseks kapitaliks.

3. Teiste kultuuride mõistmine Kultuur tähendab tolerantsust.Kultuuriline relativism –oskus panna end teise kultuuri konteksti ja siis mõista. Kultuuriline relativism tähendab tahet ja oskust ületada stereotüüpe. Uued teadmised asetuvad teatud stereotüüpide riiulitele. Uus info kohe salvestub seal ja sinna see võibki jääda. Kes suudab seda barjääri ületada, ületab iseennast ja temast saab looja. Loom teab, kuid inimene teab, et ta teab. Rahvuslik kultuur ja internatsionaalne. Avatus ja suletus. Millal avatus mõjustab rahvuslikku kultuuri ja kus suletus mõjustab kosmopoliitset kultuuri? Klammerdumine traditsioonidesse võib tähendada konservatiivsust, mis võib lõppeda radikalismiga ning tagurlusega, ukse sulgemisega maailma ees.

4. Teiste kultuuride mõistmine Globaalses maailmas võib inimene kaotada identiteedi. Tugev saab olla inimene, kellel on rahvuslik-kultuuriline identiteet, millele ta rajab globaalset maailma mõistmist. Läbi globaalse maailma mõtestatakse lokaalset- rahvuslikku. Isiksusel on kolm koordinaati:identifikatsioon (kes me oleme?), orientatsioon (kuhu me läheme?) ja adaptsioon (millega me suudame harjuda, adapteeruda?). Kes suudab nendele küsimustele vastata on mõistja, kuid mitte võitja igasuguses kultuuride vahelises dialoogis. Võitja vaid selles mõttes, et ta suudab mõista, mis tema ümber toimub ning suudab defineerida orientiire ning võimalusi. Mis aitab? Kriitiline ja entusiastlik avatus uuele (kultuurile). Kriitiline ja entusiastlik avatus uuele. Uued teadmised asetuvad teatud stereotüüpide riiulitele. Uus info kohe salvestub seal ja sinna see võibki jääda. Loom teab, kuid inimene teab, et ta teab. Kultuur – materiaalne ja vaimne, mittemateriaalne. Näide sellest, kuidas ruutmeetrite arv inimese kohta ei määratle seda, kui hästi ta elab: näiteks Itaalia ja Eesti. Kui Teid ei kutsuta välismaal külla, siis tuleb teada põhjusi. Itaalias seda ei tehtagi, pole ruumi jms. Kultuuri omaksvõtt tähendab sotsialiseerumist. See on pidev protsess. Play ja game. Kui väikelaps mängib ennastunustavalt, siputab jalgu lihtsalt enda lõbuks, siis see on play. Kui aga mängitakse jalgpalli, kus on kõik reeglid rangelt määratletud, siis see tähendab game. Tuleb mõista seda Inglismaal ja tuleb mõista seda Eestis. Valmisolek lõputult paljudeks kultuurideks. Kõige selgemalt väljendub see äris ja kohe päris kiiresti.See on väga raske ja vaevaline protsess. Vajaduste kumuleerumine seal, kus vajadused on juba rahuldatud. Haridust vajavad rohkem need,kes on seda juba saanud. Venelased EEsti armees tunnevad end paremini kui eestlased, sest esimesed on pärit halvema sissetulekuga peredest ja nende ootused on madalamad, kui eestlastel. Isiksusel on kolm koordinaati:identifikatsioon (kes me oleme?), orientatsioon (kuhu me läheme?) ja adaptsioon (millega me suudame harjuda, adapteeruda?). Ühine inforuum saab tekkida siis, kui suhtluses osalejad saavad infot Eesti kohta infot sarnastest infoallikatest ja/või vahetavad seda infot infot ja /või diskuteerivad selle üle reeglina suulises vormis. Ühine inforuum tekib siis käsitletavad teemad on ühised. Sellisel moel tekib ühine kogemus ning sarnane arusaam sellest, mis Eestis toimub. Käesoleval juhtumil on rõhuasetus ühisel inforuumil rahvuste vahelises kontekstis. Alustan meediast. Kui palju saab selle puhul kõnelda ühisest inforuumist? Üldistatuma ülevaate saamiseks kasutan tüpoloogilist lähenemist, et teada saada, millised inforuumi tüübid eksisteerivad meis ja teistes.

5. Teiste kultuuride mõistmine Näide kultuuri mittemõistmisest: Elamispinna ruutmeetrite arv inimese kohta ei määratle seda, kui hästi ta elab. Näiteks Itaalia ja Eesti. Kui Teid ei kutsuta välismaal koju külla, siis tuleb teada põhjusi, miks seda ei tehta Itaalias seda ei tehtagi, pole ruumi jms. Kultuuri omaksvõtt tähendab sotsialiseerumist. See on pidev protsess. Play ja game tähenduste mõistmine. Kui väikelaps mängib ennastunustavalt, siputab jalgu lihtsalt enda lõbuks, siis see on play. Kui aga mängitakse jalgpalli, kus on kõik reeglid rangelt määratletud, siis see tähendab game. Tuleb mõista seda Inglismaal ja tuleb mõista seda Eestis. Valmisolek lõputult paljudeks kultuurideks. Kõige selgemalt väljendub see äris ja kohe päris kiiresti.See on väga raske ja vaevaline protsess. Vajaduste kumuleerumine seal, kus vajadused on juba rahuldatud. Haridust vajavad rohkem need,kes on seda juba saanud. Venelased EEsti armees tunnevad end paremini kui eestlased, sest esimesed on pärit halvema sissetulekuga peredest ja nende ootused on madalamad, kui eestlastel. Ühine inforuum saab tekkida siis, kui suhtluses osalejad saavad infot Eesti kohta infot sarnastest infoallikatest ja/või vahetavad seda infot infot ja /või diskuteerivad selle üle reeglina suulises vormis. Ühine inforuum tekib siis käsitletavad teemad on ühised. Sellisel moel tekib ühine kogemus ning sarnane arusaam sellest, mis Eestis toimub. Käesoleval juhtumil on rõhuasetus ühisel inforuumil rahvuste vahelises kontekstis. Alustan meediast. Kui palju saab selle puhul kõnelda ühisest inforuumist? Üldistatuma ülevaate saamiseks kasutan tüpoloogilist lähenemist, et teada saada, millised inforuumi tüübid eksisteerivad meis ja teistes.

6. Teiste kultuuride mõistmine Paradoksid. 1. Vajaduste kumuleerumine seal, kus vajadused on juba rahuldatud. Haridust vajavad rohkem need,kes on seda juba saanud. 2. Venelased Eesti armees tunnevad end paremini kui eestlased. Miks? . Kultuurilise dialoogi eelduseks on ühise inforuumi tekitamine. Kas Eesti noortel on ühine kultuuri- ja inforuum? Ühine inforuum tähendab keskkonna loomist, millest ammutavad infot, hoiakuid, norme ja väärtusi teatud hulk inimesi. Neil on ühised mälestused ja mõistmised. Eesti noortel hulgas on valmisolek ühise inforuumi tekitamiseks päris nõrguke. Inforuumi aspektist võib Eesti noored jagada järgmistesse infotarbija tüüpidesse. . Ühine inforuum saab tekkida siis, kui suhtluses osalejad saavad infot Eesti kohta infot sarnastest infoallikatest ja/või vahetavad seda infot infot ja /või diskuteerivad selle üle reeglina suulises vormis. Ühine inforuum tekib siis käsitletavad teemad on ühised. Sellisel moel tekib ühine kogemus ning sarnane arusaam sellest, mis Eestis toimub. Käesoleval juhtumil on rõhuasetus ühisel inforuumil rahvuste vahelises kontekstis. Alustan meediast. Kui palju saab selle puhul kõnelda ühisest inforuumist? Üldistatuma ülevaate saamiseks kasutan tüpoloogilist lähenemist, et teada saada, millised inforuumi tüübid eksisteerivad meis ja teistes.

7. Tüüpide kirjeldus • I tüüp, millesse kuulub 34,1% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Noor üks(eesti)keelne kanaliterohke tüüp. • Meediakäitumise iseloomustus: väga sageli loeb eestikeelseid ajalehti, väga sagedasti vaatab Eestimaa eestikeelseid telekanaleid (ETV, Kanal 2, TV 3), küllaltki sageli kuulab eestikeelseid raadiosaateid ning väga sageli viibib eestikeelsetes infoportaalides. • Ei pöördu mitte ühegi venekeelse infokanali poole. Vaid haruharva jälgib Eesti venekeelseid kaabeltelevisiooni programme. Välismaiseid kanaleid külastab vägagi harva. • Nad defineerivad end keskmisest kõrgemasse ühiskonnaskihti olevatena. Nad elavad valdavalt kas Põhja-Eestis või Lõuna-Eestis (seal on neid keskmisest rohkem). Tegu on tugevalt noorte grupiga, kus kuni 29 aastaseid on 41%. Vanemate inimeste osakaal on keskmisest väiksem. 99% tüüpi kuuluvatest inimestest on eestlased. Hariduslik tase on neil keskmisest mõnevõrra kõrgem.

8. Tüüpide kirjeldus • II tüüp, millesse kuulub 11,1% vastajatest. Poolkakskeelne moodne Eesti/Vene infotarbimise tüüp. • Tegu selliste inimestega, kelle jaoks on dominandiks Venemaa teleprogrammid. Nendele lisanduvad suhteliselt sageli jälgitavad Eestis ilmuvad venekeelsed ajalehed, ning Eesti Raadio venekeelsed saated. Tegu on selliste inimestega, kes päris sageli pöörduvad ka venekeelsete internetiportaalide poole (nii Eesti kui ka Venemaa portaalid). Harva satuvad nad ka Eestimaa eesti- ja venekeelsete teleprogrammide poole ning nad aeg-ajalt sirvivad mõnda eestikeelset internetiportaali. Mitte just sageli satuvad nende lugemisorbiiti ka Venemaa ajalehed. • Teatud eestikeelne infoalge Eesti kohta on olemas.

9. Sotsiaal-demograafiline koosseis II tüüp Selle tüübi esindajad leiavad, et sotsiaalselt positsioonilt on nad keskmisest kõrgemal positsioonil. 90% vastajatest elab kas Põhja- või Kirde-Eestis. Tegu on pigem noorte grupiga. 42% tüübi liikmeskonnast on kuni 29 aastased inimesed. 98% vastajatest on mitte-eestlased, kes on keskmisest paremini haritud.60% vastanuist omab Eesti kodakondsust. 14% Venemaa ning kodakondsust ning määratlemata kodakondsusega inimesi on 26%. Tegu on täiesti linnalise tüübiga, sest vaid 6% elab maa-asulates. Mitte üheski teises tüübis ei ole sedavõrd palju inimesi, kes peavad oluliseks saavutada eestlaste ja mitte-eestlaste sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste võrdsus (91%). 9% küsitletutest pidas õigeks pronksõduri teisaldamist.

10. Tüüpide kirjeldus III tüüp, millesse kuulub 8,9% vastajatest. Moodne paljukeelne eesti keelele toetuv mitmekülgse infotarbimisega tüüp. Selle seltskonna jaoks on väga sagedasteks infoallikateks eestikeelsed kanalid: Eesti ajalehed, teleprogrammid ning veebiportaalid. Küllaltki sageli järgitakse ka Venemaa teleprogramme ja eestikeelseid raadioprogramme. Teiste tüüpidega võrreldes jälgivad nad ka sageli muudes keeltes edastatavaid teleprogramme. Ülejäänud infoallikate poole pöördutakse harva, kuid ükski vaadeldud infoallikas ei jää nende täieliku tähepanuta, sealhulgas ka venekeelsed, ka veebiportaalid nii Eestis kui Venemaal.

11. Sotsiaal-demograafiline koosseis III tüüp Antud seltskond peab end sotsiaalse edukuse redelil keskmisest tasemest päris tugevalt üle olevat. Selle seltskonna kohta ei saa öelda, et nende esindatus geograafiliselt erineks nö Eestimaa keskmisest. Domineerivaks vanusegrupiks on inimesed vanuses 30-39 aastat, seega noore inimese küps iga. Antud tüüpi kuulub 88% eestlasi ning 12% teisest rahvusest inimesi. Sellesse tüüpi kuulub kõige vähem põhiharidusega inimesi, domineerivad kesk- ja kõrgem haridustase. 98%- l inimestest on Eesti kodakondsus.

12. Sotsiaal-demograafiline koosseis III tüüp • Sellesse tüüpi kuuluvad inimesed on küll linnainimesed, kuid rõhuasetusega teistes linnades peale Tallinna. Maaelanikke on keskmisega võrreldes pisut vähem. • Teiste tüüpidega võrreldes peavad nad olulisemaks pöörata Eestis tähelepanu venekeelse kogukonna suletuse vähendamisele, eestlaste- ja mitte-eestlaste igapeävase suhtluse ja koostöö parandamisele, sallivuse, teiste kultuuride mõistmise suurendamisele eestlaste seas.

13. Tüüpide kirjeldus IV tüüp Moodne mitmekeelne infonäljane tüüp tüüpi kuulub 5,4% küsitletuist. Tegu on inimestega, kes äärmiselt sageli hangivad infot eranditult kõigist infoallikatest. Nende jaoks ei oma tähtsust infoallika keel,pea võrdselt jälgitakse kõiki kanaleid. Siiski on väikene eelistus venekeelsetel infoallikatel, sealhulgas ka veebiportaalidel. Tegu on inimestega, kes kuuluvat enda arvates sotsiaalses mõttes väga kõrgesse kihti. 52% neist elab Põhja-Eestis. Tegu on täielikult linnastunud inimestega, sest maal elab neist vaid 3%, Tallinnas 46%, ülejäänud teistes linnades. Sellesse tüüpi kuuluvate inimeste dominantvanuseks on aastad 20-29 ja vähem vanemaid inimesi. 24% tüüpi kuuluvatest inimestest on eestlased ja 76% mitte-eestlased. Nad on teiste tüüpidega võrreldes kõige haritumad inimesed, 32% omab kõrgemat haridust. 70% tüüpi kuuluvad inimesed inimesed ütlevad, et neil on Eesti kodakondsus, ülejäänutel on ka Venemaa või neil puudub üldse igasugune kodakondsus.

14. Isiklikud kontaktid Keelekasutus (kogu Eestimaa elanikkond) Kontaktid eelmisel nädalal. Eestlased Muud rahvused Kasutati eesti ja vene keelt 52% 43% Eesti, vene ja inglise keelt 10% 5% Ainult eesti keelt 30% 10% Ainult vene keelt 5% 40% Ainult inglise keelt 2,5% 1%

15. Mida järeldada? Kas oleme valmis kultuuriliseks dialoogiks? Kas saab olla nii, et Eestis puudub meil selleks valmisolek, kuid laia ilma jaoks oleme avatud? Kas ikka on asjad nõnda?