240 likes | 501 Views
EL keskkonnapoliitika ja Eesti. l Ajalooline tagapõhi (keskkonnapoliitika alane rahvusvaheline koostöö peale Eesti taasiseseisvumist) l EL laienemine - teetähised l Eesti integratsioon Euroopa Liitu l Liitumisläbirääkimised. Ajalooline tagapõhi. “Laulev revolutsioon” 1988-89
E N D
EL keskkonnapoliitika ja Eesti l Ajalooline tagapõhi (keskkonnapoliitika alane rahvusvaheline koostöö peale Eesti taasiseseisvumist) l EL laienemine - teetähised l Eesti integratsioon Euroopa Liitu l Liitumisläbirääkimised EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Ajalooline tagapõhi • “Laulev revolutsioon” 1988-89 • Ronneby konverents 1990 • Läänemere deklaratsioon • Ühtne kõikehõlmav keskkonnategevuskava • Taasiseseisvumine 1991 Kahepoolsed koostöölepingud Taani ja Soomega EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Ajalooline tagapõhi • Rio tippkohtumine 1992 • Agenda 21 • Konventsioonid • Kahepoolne koostööleping Rootsiga 1992 • Luzerni paneuroopa ministrite konverents 1993 • Keskkonna-alase tegevuse programm Kesk- ja Ida-Euroopale • Sofia paneuroopa ministrite konverents 1995 EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Ajalooline tagapõhi • Visby Läänemere tippkohtumine 1996 • Läänemere riikide koostöö tegevuskavad • Saltsjöbadeni ministrite koosolek 1996 • Läänemere piirkonna Agenda 21 Eesti keskkonnastrateegia • Århusi paneuroopa ministrite konverents 1998 • Århusi konventsioon - keskkonnainfo kättesaadavus EL keskkonnapoliitika ja Eesti
EL laienemine – “teetähised” • Kopenhaageni tippkohtumine 1993 • Kriteeriumid liitumiseks • Poliitiline (demokraatia, õigusriik, inimõigused, vähemuste austamine ja kaitse) • Majanduslik (turumajandus, konkurentsivõime) • Suutlikkus osaleda liidusiseses koostöös • Esseni tippkohtumine 1994 • Valge Raamat ‘Assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevalmistamine integreerumiseks Euroopa Liidu siseturgu’ • Ühinemiseelne strateegia EL keskkonnapoliitika ja Eesti
EL laienemine – “teetähised” • Madridi tippkohtumine 1995 • Laienemine poliitiliselt vajalik, “ajalooline võimalus” • EL finantsabi liitumiseks ettevalmistumisel • Kõiki kandidaate koheldakse võrdselt • Luxembourg’i tippkohtumine 1997 • Süvendatud ühinemiseelne strateegia • Ühinemispartnerlus • Ühinemiseelse abi suurendamine • “10 = 5 + 5” ( ‘I laine’ kandidaatriigid läbirääkimistele) EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Eesti integratsioon Euroopa Liitu • AUGUST 1991EV ja EL vahel seati sisse ametlikud suhted pärast seda, kui Euroopa Ühendus tunnustas Eesti iseseisvust • JAAN. 1992 Brüsselisse Euroopa Komisjoni juurde akrediteeriti Eesti suursaadik • 11. MAI 1992 Kaubandus- ja majanduskoostöö leping • (Trade and Economic Cooperation Agreement) • JUULI 1994 Vabakaubandusleping • (Free Trade Agreement) Jõustus 1. Jaanuar 1995 • NOV. 1994 Eestist sai Lääne-Euroopa Liidu (WEU) assotsieerunud liige
Eesti integratsioon Euroopa Liitu • 12. JUUNI 1995 Euroopa Leping e Assotsiatsioonileping (Europe Agreement / Association Agreement) • Riigikogu ratifitseeris 1. august 1995; Europarlament ratifitseeris 15. november 1995; Viimane liikmeriik ratifitseeris 19. november 1997 • JÕUSTUS: 1. veebruar 1998 • 28. NOVEMBER 1995 Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks • EL lepingu artikkel 0 Liidu liikmeks astumise avalduse võib esitada iga Euroopa riik. Ta esitab avalduse nõukogule (Euroopa Ülemkogule), kes teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimistkomisjoniga ja nõusoleku saamist parlamendilt, kes langetab otsuse oma liikmete absoluutse häälteenamusega. Vastuvõtutingimused ja niisuguse vastuvõtmisega kaasnevad kohustused liidu aluseks olevates lepingutes määratakse kindlaks liikmeriikide ja avalduse esitanud riigi vahelise lepinguga. See leping esitatakse kõigileasjaosalistele riikidele ratifitseerimiseks kooskõlas nende riikide põhiseadusest tulenevate nõuetega.
Assotsiatsiooni- e. Euroopa leping • Vabakaubanduse sätestamine • Kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumise järkjärguline juurutamine • Tihedate poliitiliste sidemete loomine • Ühinemise eelduseks kandidaatriigi õigusaktide harmoneerimine EL õigusega, vastavate haldusstruktuuride reformimine • Tihe majanduslik koostöö paljudes valdkondades • Koostöö justiits- ja siseküsimustes • Raamistik kandidaatriigile antava EL abi osas (Phare) EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Liitumisläbirääkimised • 30.03.1998: Läbirääkimiste ametlik avamine Brüsselis: 5 KIE (I laine riigid) + Küpros • Helsingi Ülemkogu 1999: läbirääkijate ringi laiendamine: 5 KIE (II laine riigid) + Malta • Läbirääkimiste objekt: • Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu
Liitumisläbirääkimised • Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus 4) uue liikmesriigi EL osamaksu määramine 5) struktuuri- ja sidusfondide, muude abirahade eraldiste määramine 6) uue liikmesriigi EL poliitikates osalemise aja ja iseloomu määramine 7) EL ühispoliitikate vajalike muudatuste määratlemine 8) mistahes muud meetmed ühinemise hõlbustamiseks
Liitumisläbirääkimised • Struktuur ja põhimõtted • 3 võimalikku tulemust: • Õigustiku (acquis) RAKENDAMINE 100 % liitumishetkeks • ÜLEMINEKUPERIOOD • PÜSIV ERAND
Liitumisläbirääkimised • Tolliliit • Majandus- ja rahaliit • Konkurentsipoliitika • Statistika • Finantskontroll • Õigus- ja siseasjad • Regionaalpoliitika ja struktuurivahendid • Sotsiaal- ja tööpoliitika • Keskkond (ptk 22) • Isikute vaba liikumine • Transport • Telekommunikatsioonid ja infotehnoloogia • Muud teemad • Institutsioonid • Välissuhted • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika • Töögrupid • Teadus ja teadusuuringud • Äriühinguõigus • Kalandus • Kultuur- ja audiovisuaalpoliitika • Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted • Kaupade vaba liikumine • Teenuste vaba liikumine • Energeetika • Tööstuspoliitika • Tarbija- ja tervisekaitse • Põllumajanduspoliitika • Maksustamine • Finantsid ja eelarve • Kapitali vaba liikumine • Haridus
Läbirääkimiste protsess 1999-2001 • Sõelumine (01.–02.1999) • Eesti positsioon, ptk. 22 ‘Keskkond’ (07.1999) • EL ühispositsioon (11.1999) • Keskkonnapeatüki avamine (12.1999) • Eesti positsiooni täiendused (06.2000, 07.2000, 02.2001, 06.2001, 10.2002) • EL ühispositsioonid (11.2000, 05.2001) • Keskkonnapeatüki ajutine sulgemine (06.2001) • Eesti positsioonid 2000, 2001 ja 2002 jõustunud acquis’ kohta (vastavalt 10.2001, 08.2002, 11.2002) • Liitumisläbirääkimiste lõpp (12.2002) EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Sõelumine (screening) • “Probleemsed” valdkonnad: • Looduskaitse - Natura 2000 programmi ellurakendamine • Veekaitse – mitmed (eelkõige investeeringu-mahukad) direktiivid • Õhukaitse - lenduvate orgaaniliste ühendite direktiiv (investeeringumahukas) • Jäätmekäitlus - prügiladirektiiv (sõelumisel ei käsitletud, kuna oli veel vastu võtmata) EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Õhukaitse • Eesti küsis: • Lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) direktiiv (94/63/EMÜ): üleminekuperiood (ÜP) aastani 2004 & 2007 bensiiniaurude regenereerimissüsteemide ehitamiseks sõltuvalt tanklate ja terminaalide käibest • Eesti sai: • Üleminekuperioodid kuni 31.12.2003 ja 31.12.2006 - s.t. Euroopa Komisjon aktsepteeris Eesti taotlusi 100% EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Veekaitse (investeeringumahukad) • Eesti küsis: • Joogivee direktiiv (98/83/EÜ): ÜP aastani 2013 veevarustussüsteemide ja veepuhastusjaamade renoveerimiseks / väljaehitamiseks • Asulareovee direktiiv (91/27/EMÜ): ÜP aastani 2010 kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks / väljaehitamiseks • Nitraadidirektiiv (91/676/EMÜ): ÜP aastani 2008 vajalike kaitsemeetmete rakendamiseks • Eesti sai: • ÜP vastavalt kuni 31.12.2013, 31.12.2010 ja 31.12.2008 EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Veekaitse (muud) • Eesti küsis: • Põhjavee direktiiv (80/68/EMÜ): ÜP aastani 2006 vajalike kaitsemeetmete rakendamiseks • Direktiiv ohtlike ainete juhtimisest pinnavette (76/464/EMÜ): ÜP aastani 2006 vajalike kaitsemeetmete rakendamiseks • Eesti sai: • MITTE MIDAGI (st Euroopa komisjon ei aktsepteerinud Eesti taotlusi, kuna tegemist ei olnud objektiivsete põhjustega – nt investeeringute vajadustega – vaid puhta haldussuutlikkuse küsimusega) EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Looduskaitse • Eesti küsis: • Linnudirektiiv (79/409/EMÜ) ja elupaikade direktiiv (92/43/EMÜ): ÜP: ettepanekud erikaitsealade ja ühenduse tähtsusega liikide kohta aastaks 2005, täielik rakendamine aastaks 2010 • Asjakohased muudatused nii linnu- kui elupaikade direktiivi lisadesse, võtmaks arvesse Eesti olusid • Eesti sai: • Asjakohased muudatused (mitte 100% ulatuses) nii linnu- kui elupaikade direktiivi lisadesse. ÜP taotlusi EK ei aktsepteerinud, kuna tegemist ei olnud objektiivsete põhjustega (nt investeeringute vajadusega) vaid puhta haldussuutlikkuse küsimusega EL keskkonnapoliitika ja Eesti
EL ühispositsioon • Üleminekuperioodid: “võetud teatavaks” • EL soovib saada täpsustatud informatsiooni ellurakendamise abinõude, finantseerimis-strateegiate jne. kohta rea direktiivide osas • “Soovitati” loobuda üleminekuperioodide taotlemisest mõnede veekaitsedirektiivide seire nõuetega vastavuse saavutamiseks • “Soovitati” loobuda üleminekuperioodide taotlemisest looduskaitse direktiivide (‘elupaigad’ ja ‘looduslikud linnuliigid’) osas EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Eesti positsiooni täiendused • Positsiooni I täiendus (juuni 2000) • Prügiladirektiivi (1999/31/EÜ) üleminekuperioodid: • Art.14 pt.(c) rakendamiseks aastani 2013 - olemasolevate prügilate sulgemiseks seoses uute direktiivi nõuetele vastavate prügilate võrgustiku loomisega • Art.14 pt.(d) rakendamiseks aastani 2009 - energia tootmisel tekkiva põlevkivituha uuendatud ladestamismenetluste väljatöötamiseks ja rakendamiseks EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Eesti positsiooni täiendused • Positsiooni II täiendus (juuli 2000) • Investeerimismahukamate direktiivide rakenduskavad: ajakava, rahastamisvajadus, allikad • Positsiooni III täiendus (veebruar 2001) • Üleminekuperioodidest loobumine (linnu- ja elupaikade direktiivid) • Ülejäänud ÜP-de osas lisainformatsioon • Osade direktiivide (õhu-, vee- ja jäätmedirektiivid) rakenduskavad EL keskkonnapoliitika ja Eesti
Eesti positsiooni täiendused • 2001 aastal jõustunud acquis • Direktiiv 2001/80/EÜ suurtest põletusseadmetest eralduvate teatud saasteainete heitkoguste piiramise kohta - ÜP: • Kuni 31. detsembrini 2015 olemasolevatele põlevkivi kasutavatele põletusseadmetele direktiivi 2001/80/EÜ lisa III (SO2 heitkoguste piirväärtused) A osas (tahketele kütustele) vastavalt direktiivi artikli 4 lõikele 3 sätestatud desulfureerimise (väävlisidumise) taseme suhtes • Põlevkivi kasutavatele põletusseadmetele direktiivi 2001/80/EÜ lisa VII (tahkete osakeste heitkoguste piirväärtused) A osas kehtestatud tahkete osakeste (tolmu) heitkoguste piirväärtuste rakendamiseks direktiiviga kehtestatud tähtajast 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsembrini 2015. Nimetatud perioodil ei ületa tahkete osakeste heitkogused 200 mg/Nm3 EL keskkonnapoliitika ja Eesti