EESTI SÕJAAJALUGU

1. EESTI SÕJAAJALUGU Kristiina Kuulme Tallinna Ülikool E-mail kristiiina6@hotmail.com

2. Teemad: • Sõjaajaloo mõiste • Muistse Eesti sõjandus • Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd • Eesti vabadussõda 1918-1920 • Eestlased Teises maailmasõjas

3. Sõjaajalugu uurib • Sõjanduse erivaldkondi • Selle toimet • Selle tagajärgi

4. Muistse Eesti sõjandus (kuni 13.saj I veerandini) Sõdur oli: • Iga vaba relvakandevõimeline mees • Suutis varustada end oma jõukuse kohaselt • Sõtta läks jalgsi, laeval või ratsa

5. Eestlaste sõjapidamisviis • Maleva kokkukutsumine • Relvastusega varustamine (lähivõitlusrelvad ja viskerelvad) • Head laevastiku varustused ja sõiduoskused

6. Muistne Vabadusvõitlus 13.saj alguses • Eesti sõjaajaloo tähtsaim periood • 1202. aastal asutati Mõõgavendade ordu, hiljem Liivi ordu

7. Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa 11. saj. Pühal Maal (Lähis-Ida) alguse saanud ristisõdadest.  12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa (kreeka katoliiklased) ja Euroopa (rooma katoliiklased) vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi, kuid seoses Venemaa killunemisega 12. sajandil see tasakaal kadus ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. • Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. • Muistse vabadusvõitlusega ühendatakse sageli veel ka Jüriöö ülestõusu (1343-1346), mida peetakse eestlaste viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka muistse vabadusvõitluse lõppvaatuseks

8. Sõjad vabadusvõitluses • 1210 eestlaste võit Ümera lahingus • 1217 saadi lüüa Madisepäeva lahingus • 1219 alustavad taanlased Põhja-Eesti vallutamist • 1220 purustati rootslaste vägi • 1227 vallutati Saaremaa sakslaste ja taanlaste poolt • 1343 Jüriöö ülestõus

9. Põhjused miks sõjad kaotati • Poliitiline hajutatus • Välispoliitiline isoleeritus • Sõjatehniline mahajäämus

10. Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 1917-1918 • Rahvusväeosa moodustati - esmakordselt venesõjaväkke mobiliseeritud eestlastest, kes kutsuti tagasi oma kodumaale • Maapäev on - rahvaesindus, mille valis oma rahvas. Tänu sellele loodi Päästekomitee, kuhu kuulusid valitud liikmed

11. Konstantin Päts • 24. veebruaril 1918. aastal kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisva demokraatliku vabariigi • Selle Ajutist Valitsust juhtis Konstantin Päts (1874-1956) • Ta oli poliitik, rahvusväeosade korraldaja, Eesti Vabariigi looja, riigivanem ja vabariigi esimene president

12. Eesti Vabadussõda 1918-1920 Venemaal võimu haaranud kommunistid tahtsid laiendada oma mõju nn maailmarevolutsiooni kaudu kaugemalegi Nende tahtmiste vastu seisid: • Eestlased • Soomlased • Leedulased • Lätlased Seepärast nimetataksegi seda aega vabadussõjaks

13. Sõda jõuab Eestisse • Vabadussõda algas eestlastele 28. novembril 1918, mil Nõukogude armee jõudis Narva alla

14. Ebaedu põhjused: • Vastase ülekaal • Rahva esialgne hoiak suutmata vastu seista vastastele

15. Sõjavarustus... ...tuli tänu välispoliitilisele edule, mis saadi tänu Eesti poolehoiu võitnud riikide poolele: • Vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist • Suurbritannia laevastik • Relvad, lahingumoonad • Toit

16. Eesti sõjaväe vastupanu Tuli tänu: • Kuperjanovi, Sakala ja Scouts – pataljonide vabatahtlikele • Johan Pitka poolt loodud soomusrongidele • J.Pitka initsiatiivil moodustatud mereväele • Kogu sõda juhtis Johan Laidoner

17. Juhid Johan Pitka Johan Laidoner

18. Tulemus: • Õnnestus vabastada Narva, Tartu ja Valga • Kontroll peaaegu tervel Eesti territooriumil

19. Landeswehri sõda • Põhjus:1919. aasta suvel tekkis Eestil relvakonflikt Lätit okupeerinud Saksa vägedega • Sõda algas 1919. aasta 5. juunil ja kestis kuni 2. juulini • Kindral Ernst Põdderi juhtimisel saavutati võit jaanilaupäeval Võnnu lahingus. Tema ettepanekul tähistataksegi 23. juunit Võidupühana • Tulemus: Landeswehr ja Saksa väed purustati, Eesti väed jõudsid Riiani Ja ametisse astus Läti Ajutine Valitsus Landeswehri eõjakäigu üldskeem. Punasega on märgitud Landeswehri-, mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad

20. Vabadusvõitluse lõpptulemus • 3. jaanuaril 1919. aastal hakkas kehtima vaherahu • 2. veebruaril sõlmiti Eesti iseseisvuse tähtsaim dokument - Tartu rahuleping • Venemaa kinnitas rahulepingus, et “tunnustab Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust“ • Saavutati 20. aastane rahuaeg

21. Eestlased Teises maailmasõjas • 1939. aastal sõlmitud Suur-Saksamaa ja NLiidu vaheline leping Molotovi – Ribbentropi paktiga ohverdati Eesti NLiidule

22. Riigipööre • Eestis algas okupatsioon ja terror • Sõjavägi allus valitsuse korraldusele, tänu sellele ei tohtinud osutada vastupanu NLiidule • Eesti relvajõudude lõpp • Juhtkond ja sajad ohvitserid mõrvati • Kaitseliidult võeti relvad

23. Rahvusväeosa... • ...moodustati järelejäänutest, evakueeritutest ja Venemaa eestlastest • ...kuhu koondus 20 000 eesti kodanikku • ...juhtivatele kohtadele määrati Punaarmees teeninud eestlased • ...ülemaks sai kindralleitnant Lembit Pärn

24. Rahvusväeosa • 1942. – 1943. aasta talvel osales korpus Velikije Luki vallutamises. Umbes 2/3 korpuse koosseisust langes • 1944. aasta augustist kuni novembrini osales korpus Eesti taasvallutamises • Mõned Punaarmees võidelnud eestlased said NLiidu kangelase kuldtähe

25. Saksa okupatsioon • 1941. aastal puhkes NLiidu ja Saksamaa vaheline sõda • Selle tulemusel okupeeriti eesti • Tuhanded mehed võitlesid koos Saksa üksustega Punaarmee vastu • 1942. aastal moodustati eesti SS – Leegion.

26. LÕPP