Kolmas (ja viimane!) kodutöö: Ühinete gruppideks Iga loetud artikli kohta mõtleb iga tudeng: Mida uuriti ja miks see oli

1. http://blogarmdavo.wordpress.com/2014/02/28/%D0%B2%D0%BC%D0%B5%D1%88%D0%B0%D1%82%D0%Ba5%D0%BB%D1%8C%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%BE-%D0%B2-%D1%83%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D0%B5-%D0%BD%D0%B0%D1%87%D0%B0%D0%BB%D0%BE-%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%B2%D0%B0/http://blogarmdavo.wordpress.com/2014/02/28/%D0%B2%D0%BC%D0%B5%D1%88%D0%B0%D1%82%D0%Ba5%D0%BB%D1%8C%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%BE-%D0%B2-%D1%83%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D0%B5-%D0%BD%D0%B0%D1%87%D0%B0%D0%BB%D0%BE-%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%B2%D0%B0/

2. Kolmas (ja viimane!) kodutöö: • Ühinete gruppideks • Iga loetud artikli kohta mõtleb iga tudeng: • Mida uuriti ja miks see oli huvitav või vajalik? 2) Mis meetodiga uuriti (vaadeldi, küsiti, eksperimenteeriti, võib-olla aruteldi niisama ja meetodit polnudki)? 3) Mida leiti, mis tulemus oli? Järgnevalt paneb grupp kokku ülevaatliku vastuse nendele kolmele küsimusele – mida meie grupi valdkonnas on uuritud ja miks; mis meetoditega; ja mida on leitud? Järgmises loengus teeb iga grupp oma teemas lühikese ettekande – ja kõik kuulajad saavad lühikese ajaga kole palju infot  Ettekannet võib teha kambakesi või üksi. Selle kirjalikku versiooni ootan ka meilile, kus on kirjas ka iga tudengi loetud artikli pealkiri ja autor(id). Tähtaeg – hiljemalt 25. märts, sest enne mind pole Eestis

3. Risk ja kultuur Bob Heyman

5. Riski ja kultuuri seosed Hilis-modernistlikud ühiskonnad, kus eksisteerib • tõenäosuslikkusel põhinev arutlemine • juhuslikkuse idee mõistmine • ühiskond, mis on piisavalt rikas ja piisavalt teadusele tuginev, et on võimalik investeerida ressursse ettevaatusabinõudesse (Bujra, 2000) • Kultuur siinkohal kui jagatud hoiakud, väärtused, eesmärgid ja praktikad, mis iseloomustavad mingit institutsiooni, organisatsiooni või gruppi (Wiki!)

6. Kõrvalhüpe sotsiaalteadustesse: riskiteooriad • Riski-ühiskonna teooria (Beck, 1992) - kaasaegne ühiskond õõnestatud pideva tehnoloogilise arengu omavahel interakteeruvateplaneerimatute jõudude kumulatiivse mõju poolt. Nt kuhjuvad ökoloogilised riskid surutakse seni tahaplaanile, kuni neid ei saa enam ignoreerida. Modernismijärgsel ajalooperioodil muutub tehnoloogilise „progressi“ kasulikkus küsitavaks • Kultuuriline teooria (Douglas 1992) – riskid on võrdsustatud ohtudega; nende valiku funktsioon on toestada konkreetse kultuuri sisemist struktuuri. Nt vaen immigrantide vastu, paanika mentaalselt häiritud kurjategijate suhtes jne; samal ajal jätavad tõenäoliselt kordades suurema mõjuga riskid inimesi külmaks, kuna need ei esita väljakutset ühiskonna väljakujunenud kultuurilisele korraldusele.

7. Riskide süsteemiteooria (Luhmann, 1993; Japp ja Kusche, 2008) – suurenev ühiskondlik riskiteadlikkus on pidevalt suureneva rollilise diferentseerumise teadvustamata kõrvalmõju; ühiskonnad muutuvad keerukamaks, spetsialiseerunumaks ja üksteisest sõltuvamaks. Iga alasüsteem loob omaenda peamise „riskiobjekti“ – nt profiidi langus, patsientide turvalisuse langus – samal ajal kõiki teiste süsteemide ohte vähem keskseks pidades. Riskide mitmekesisus muudab keerukamaks ühiskonnal ühiselt riskidega tegeleda, kuna keegi ei tea, mis see kõige suurem risk on • Valitsemis- või juhtimiskeskne teooria (O’Malley, 2008) – riskiteadlikkus on ajalooliselt uudne meetod sotsiaalse võimu edasiandmiseks või teostamiseks. Sotsiaalse kontrolli mehhanism internaliseeritakse inimeste teadvusse - suunatakse neid riske vastutustundlikult juhtima, nt tervislik elustiil. Varjatud neoliberaalse sotsiaalse korralduse sõnum - vastutus kahjustavate tagajärgede eest on individualiseeritud. Inimesed ise panevad ennast vabatahtlikult kõrgemasse riskikategooriasse, nagu ülekaalulised või narkomaanid, ja neid võiks nende ametlikult „halbadeks“ kuulutatud valikute pärast moraalselt hukka mõista

8. Juhul, kui teooriad kirjeldavad tegelikkust – ühine joon – reeglina tegutsejad pole mõjudest teadlikud, kuna nende tajumine on keerukas: olgu need tehnoloogilise progressi kumulatiivsed kõrvalmõjud; sotsiaalse korralduse strukturaalne nõrkus; planeerimatud tagajärjed, mis on ühiskonna suureneval rollilisel diferentseerumisel või sotsiaalse võimu ülekandmine individuaalsete valikute sfääri • Mis on mudelis puudu? • Keegi ei analüüsi riskidest mõtlemist ennast

9. Millised on kultuuriliselt vahendatud eeldused, mida riski-mõtlemine kannab • Kas ja kuidas üldse on riski defineeritud • Riski-mõtlemine kui ajalooliselt välja kujunenud mõttemudel – üldine tendents näha sündmusi üksteisest sõltuvuses olevana

10. Mis on omane riskile kui kultuurinähtusele üldiselt? • Kuidas konstrueeritakse ja valitakse kollektiivseks muretsemiseks konkreetseid riske, nagu kliimamuutus või terrorism? Risk kui vaatleja omadus • Miks on funktsionaalne, et ühiskond valib ainult teatud hulga riske, mille peale mõelda?

11. Riski mõiste seotud võimalikkuse mõistega – üks kahest või enamast võimalusest võib juhtuda (või juba juhtuski, aga me ei tea) • Kontrollitunne – seotud sellega, kuivõrd mingi võimaluse/riski peale mõeldakse • Mingi sündmus saab olla võimalik teatud inimeste arvates ja mitte teiste jaoks – NÄIDE? • Võimalikkus saab olla osade inimeste jaoks täielikult või osaliselt kontrollitav – NÄIDE? • Probleem - kui inimesed tajuvad võimalikkusi nii erinevalt, on igasugune koordineeritud sotsiaalne tegevus suhteliselt raskendatud, nt mis puutub kliima soojenemise vastu võitlemisse

13. Mitte-sündmuste tajumine

14. There was a time when states of matter were simple: Solid, liquid, gas. Then came plasma, Bose -Einstein condensate, supercritical fluid and more. Now the list has grown by one more, with the unexpected discovery of a new state dubbed “dropletons” that bear some resemblance to liquids but occur under very different circumstances.The discovery occurred when a team at the University of Colorado Joint Institute for Lab Astrophysics were focusing laser light on gallium arsenide (GaAs) to create excitons.Excitonsare formed when a photon strikes a material, particularly a semiconductor. If an electron is knocked loose, or excited, it leaves what is termed an “electron hole” behind. If the forces of other charges nearby keep the electron close enough to the hole to feel an attraction, a bound state forms known as an exciton. Excitons are called quasiparticles because the electrons and holes behave together as if they were a single particle.If this all sounds a bit hard to relate to, consider that solar cells are semiconductors, and the formation of excitons is one possible step to the production of electricity. A better understanding of how excitons form and behave could produce ways to harvest sunlight more efficiently.Graduate student Andrew Almand-Hunter was forming biexcitons – two excitons that behave like a molecule, by focusing the laser to a dot 100nm across and leaving it on for shorter and shorter fractions of a second.“But the experiment didn’t behave at all in the way we expected,” Almand-Hunter said. When the pulses were lasting less than 100 millionths of a second exciton density reached a critical threshold. “We expected to see the energy of the biexcitons increase as the laser generated more electrons and holes. But, what we saw when we did the experiment was that the energy actually decreased!” See more at: http://www.iflscience.com/physics/new-state-matter-discovered#sthash.CV9an37k.dpuf

15. …et mõista seost riski ja kultuuri vahel -> tuleb omavahel eristada võimalikkuse ideed, mis tuleneb inimese võimest eri variante ette kujutada, kultuurilistest tavadest, näiteks arusaamast, et on olemas jumalik õiglus või juhuslikkuses

16. Riskid ja kasulikkuse arvutamine

18. Sündmuse kahjulikkus – välise maailma atribuut? • Riski tajuja – aktiivne, kultuurifiltriga, hinnanguline, reeglina: • Kategoriseerib võimalikud tagajärjed, millest tuleneb tema edasine riskianalüüsi fookus; • Loob väärtuspõhised hinnangud nendele tagajärgedele; • Arendab välja ootused nende tagajärgede tõenäosuse kohta, kasutades selleks minevikukogemusi, mis peaks suunama tuleviku käitumist; • Määratleb ajadimensiooni – kui seda pole, pole ka risk ilmselt väga reaalne.

19. Heuristikud: • Tähelepanu vääriva tulemuse valimine – nt kopsuvähk • Juhtumine ühtlustamine või ühetaoliseks mõtlemine – kõik suitsetajad surevad piinarikkalt – seejuures võidakse tahaplaanile suruda igasugune info oma teadmiste kohta juhtumite erinevustest • Nende eristamine mitte-juhtumitest – arusaam, et mingi asja juhtumine on selgelt eristatav mitte-juhtumisest, näiteks depressiooniriskide uurimine eeldab, et me suudame depressioonisümptomid selgelt eristada suvalisest igapäevasest kurvameelsusest (Robertson, 2008)

20. Riskidele omistatavad väärtushinnangud

21. Kus asub riski mõiste – kas sees või väljas? • Riski defineerimine läbi nelja elemendi – nimeta! • Mis kujundab inimeste riskikäitumise? • Mis on risk? • Mis on risk ülemaailmselt?