SOOME SUURLINNAPOLIITIKA

SOOME SUURLINNAPOLIITIKA Heino Levald

Endast • Laevaehitusinsener (naval architect), TPI 1956 • Eesti Kalatööstuse PKB peakonstruktor, juhataja. • Tehnikakandidaat, Kaliningrad 1969 • TPI, Eesti Majandusjuhtide Instituut. • Majandusdoktor keskkonnaökonoomika alal, Moskva Riiklik Ülikool 1990. • TTÜ, Eesti Mereakadeemia, Konsultatsioonibüroo Levacon. • (Kuni 2002 ka Eesti Inseneride Kutseliidu juhatuse esimees ja Eesti Haridusfoorumi sihtasutuse nõukogu esimees) • Tehnoökonoomika, tehnoökoloogia, keskkonnamõjude hindamine, regionaalne planeerimine, organisatsioonide juhtimine, kvaliteedijuhtimine, Eesti merenduse areng. Soome suurlinnapoliitika

Ettekande kava 1. Soome suurlinnastute poliitika 2. Soome suurlinnastute poliitika arendus ja teostamine 3. Isiklikke soovitusi Eestile Soome suurlinnapoliitika

1. SOOME SUURLINNASTUTE POLIITIKA SUURTEN KAUUPUNKISEUDUJEN POLITIIKKAKOKONAISUUS Soome Siseministeerium, Regioonide ja valitsemise arendusosakond. 12.04.2006. Kaupunkiseutu = linn koos tagamaaga = linnregioon = =linnapiirkond = linnastu. Suuri kaupunkiseudu = suur linnregioon = suur linnapiirkond = =suur linnastu. Politiikkakokonaisuus – poliitikate kogum = poliitikakompleks = =poliitika. Täiendavad allikad – varasem kogemus ja vestlus Helsingi Linnasekretäri Matti Ollinkariga. Soome suurlinnapoliitika

1.1.Varasem olukord Soomes Varasematel aastakümnetel oli Soome regionaalse arendamise peamine eesmärk arendada võimalikult ühtlaselt kõiki Soome alasid ning vältida elu koondumist Lõuna-Soomesse. Selleksrakendati regionaalselt diferentseeritud maksu- ja toetussüsteeme, käivitati regionaalse arengu programme jne. Ettevõtete huvi kaugematesse regioonidesse mineku vastu tekitati seal madalamate maksudega. Valdade ja linnade huvi ettevõtluse arendamise vastu suurendati ettevõtte tulumaksust kuni poole jätmisegavaldade eelarvesse. Linnade arengu soodustamiseks asutas riik nendesse kõrg- ja ülikoole ning teadus- ja kultuuriasutusi.. Selle tulemusel on Soome linnade ja regioonide areng olnud küllaltki kiire ja ühtlane. Soome suurlinnapoliitika

1.2. Uus suundumus Soome siseministeeriumi regioonide ja valitsemise arendusosakonna poolt koostatud suurlinnastute poliitika järgib põhimõtteliselt uut tendentsi Soome regionaalses arengus – Soome rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamist. See probleem sai eriti selgeks seoses Soome astumisega Euroopa liitu. Nüüd, kus suhteliselt suured linnad on olemas, on vaja neid edaspidi arendada nii, et nad oleksid mitte ainult regionaalsed keskused, vaid igaüks neist keskustest oleks ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Seda käsitletakse kui kogu Soome rahvusvahelise konkurentsivõime edasise suurenemise põhilist eeldust. Soome suurlinnapoliitika

1.3. Suurte linnade osa 1 Suurte linnade tähtsus kogu maa edu, heaolu ja rahvamajanduse kasvu seisukohast suureneb järjest, sest just siin sünnib palju innovatsiooni, teavet ja oskusi. Soome suured linnad võistlevad maailmaturul ettevõtete ja asutuste paigutamise pärast. Selleks, et nad oleksid selles võistluses edukad, tuleb nende erilist osa arvesse võtta ka linna ja regiooni arendamise alases tegevuses. Linnade rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine on tähtsal kohal peaminister Vanhaneni valitsuse programmis.Valitsus on võimul alates 24. juunist 2003. Suurte linnastute arendamist kavandatakse 15.1.2004. heaks kiidetud riiklike alade arendamise eesmärkides järgnevalt: Soome suurlinnapoliitika

1.4. Suurte linnade osa 2 “Piirkonnakeskuste ja pädevuskeskuste programmide alusel valmib suurte linnade poliitikakompleks, mis vastab nende arenguvajadustele pidades eriti silmas nende rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamist. Tegevuse tõhustamiseks suunatakse piirkonna- ja linnapoliitika käsitlema suurte mitmekülgsete üliõpilaslinnade, tööstuskeskuste ning muude keskmiste ja väikeste linnade ja neid ümbritsevate regioonide probleeme ja arenguvõimalusi. Käesolevas otsuses käsitletakse Helsingi regiooni kõrval veel Tampere, Turu, Oulu, Jyväskylä, Kuopio, Lahti, Lappeenranna-Imatra ja Vaasa linnu ning nende regioone”. Soome suurlinnapoliitika

1.5. Suurte linnade osa 3 • “Suurtele linnadele püütakse suunata nende erilise osa edendamiseks riigi toetust nende linnade arengustrateegiate alusel. Arengustrateegiate koostamisel võetakse arvesse Valdade Liidu ja valitsuse ametnike seisukohti. Eriti panustatakse suurte linnadega seotud spetsiifiliste oskuspädevuste tugevdamisele ja rahvusvahelise koostöö edendamisele. Pädevuskeskuste programmi abil tugevdatakse suurte linnade mitmekülgseid vastastikuseid sidemeid ja rahvusvahelist koostööd. Poliitikakompleks sobitatakse maakondade arengukavadega, et linnaregioon toetaks kogu piirkonna arengut ja vastupidi” Soome suurlinnapoliitika

1.6. Suurte linnade osa 4 Soomes on suured linnad võtmepositsioonilrahvamajanduse arengu, rahvusliku kasvu ja tööjõu rakendatuse ning uue pädevuse loomise ja vahendamise seisukohast. Üle poole Soome elanikkonnast elab üheksas suures linnregioonis. Neis on ligi 60% Soome töökohtadest, seal toodetakse üle 60% Soome rahvuslikust koguproduktist ja seal elab 70% Soome kõrgharidusega inimestest. Eriline osa on Helsingi linnal, kus toodetakse kolmandik Soome rahvuslikust koguproduktist ja kus täidetakse kogu maa avalikku ja erasektorit teenindavaid funktsioone. Soome suurlinnapoliitika

1.7. Suurte linnade osa 5 • Suurtel linnadel on eriline osa ümbritsevate piirkondade arendamisel. • Suured linnad on suurte piirkondade arengu vedurid. • Suured linnad on linnade, ettevõtete ja kompetentsiasutuste rahvusvahelise võrgustumise tähtsad sõlmkohad. Neid tuleb käsitleda koos ümbritseva piirkonnaga kui suurlinnastuid. Soome suurlinnapoliitika

1.8. Suurlinnastupoliitika eesmärk Suurlinnastupoliitika eesmärk on arendada linnastuid kui innovaatilist keskkonda, tugevdada linnade ja regioonide rahvusvahelisi sidemeid ja konkurentsivõimet. See toimub eriti regiooni innovaatilise oskuspädevuse arendamise kaudu. Olulised komponendid on ka hästi toimiv infrastruktuur ja transpordi korraldus, hea elukeskkond, sotsiaalne ühtsus ja kultuuriline mitmekesisus. Linnadel on otsustav tähtsus Lissaboni strateegia ja tagajärjeka innovatsioonipoliitika teostamisel. Helsingi regiooni kui maa ainust metropoli käsitletakse valitsuse poliitikas erilise piirkonnana, mille arendamiseks on ette nähtud rakendada erilisi meetmeid. Soome suurlinnapoliitika

1.9. Suurlinnastupoliitika elluviimine • Suurlinnastute poliitikat viiakse ellu kohalike ja riiklike vahenditega. • Tähtsamad kohalikud vahendid on: ·maakondade programmid ja arengukavad, ·pädevuskeskuste ja piirkonnakeskuste programmid jm. • Tähtsamad riigi vahendid on: ·riigi osalemine, valdade maksutulude tasandamine ja tulude ülekandmine teenuste tarnimise turvamiseks; ·rahvuslikud poliitikad, sealhulgas koolituspoliitika, uurimis- ja arenduspoliitika, sisserändepoliitika, tööpoliitika, liiklus- ja sidepoliitika, sotsiaal- ja tervisepoliitika, elamupoliitika jm. Soome suurlinnapoliitika

1.10. Tegevusettepanekud 1 1. Pädevusel põhinev konkurentsivõimearendamine, sh. linnade innovatsioonistrateegia elluviimise protsesside toetamine riigi poolt (kõrgkoolide tegevuse tagamine koostöös linnadega, rahvusvahelisele koostööle ja välisinvesteeringutele kaasaaitamine. 2. Tööturu toimivuse parandamine, sh. regionaalsete tööjõu teeninduskeskuste tegevuse ja koostöö arendamine ja tööjärgse sisserände soodustamine. On vaja selgitada regiooni ettevõtete personalivajadusi ning rakendada meetmeid nende rahuldamiseks. Soome suurlinnapoliitika

1.10. Tegevusettepanekud 2 3. Teenuste tootmise arendamine, sh. edendada linna ja valdade vahelist koostööd ning tõsta teenuste tootmise tõhusust. Linnad peavad looma sel alal selged strateegiad. On vaja arendada informatsioonitööd ja teenindusettevõtete juhtimise korraldust. Teenindamist on vaja arendada koostöös eraettevõtjatega. 4. Kultuuri edendamine, sh. arvestades kultuuriasutuste rahvuslikku ja regionaalset tähtsust nende rahastamisel nii regiooni valdade kui ja riigi poolt. Soome suurlinnapoliitika

1.10. Tegevusettepanekud 3 5. Sotsiaalse ühtsuse ja paljukultuursuse edendamine. • Linnastu linn ja vallad peavad: • pakkuma piisavalt elanike tarvetele vastavaid elamuid ja kortereid kvaliteetselt kavandatud ja teostatud elamispiirkondades ning arendama kvaliteetset elukeskkonda; • tagama koos riigiga raskemas olukorras olevate kodanikerühmade elamute ja korteritega varustamise; • kavandama meetmeid paljukultuursuse arendamiseks ja segregatsiooni pidurdamiseks; • tooma sisse välismaiseid tippuurijaid, suurendama kõrgkoolides välismaiste õppijate arvu, lisama ingliskeelset õpet, parendama välismaise tööjõu kvalifikatsiooni tunnustamise korda. Soome suurlinnapoliitika

1.10. Tegevusettepanekud 4 6. Planeerimine. • tõhustada planeerimist ja muid tegevusi piisava arvu ehituskruntide saamise kiirendamiseks. • riigil rakendada meetmeid kruntide pakkumise suurendamiseks ja hinnataseme mõistlikumaks muutmiseks ning kiirendada maaomandi suunamist mõistliku hinnaga elamute ja korterite ehitamiseks; • arendada erinevate tegutsejate vahelises koostöös kesklinnu esteetiliste, toimivate, turvaliste ja meeldivate piirkondadena ning hoolitseda nende mitmekesisuse ja omapärasuse eest. Soome suurlinnapoliitika

1.10. Tegevusettepanekud 5 7. Infrastruktuuri ja liikluskorralduse arendamine. • tõhustada regionaalset koostööd teede kavandamise ja liikluspoliitika alal; • takistada mootorsõidukite poolset häirimist elurajoonides, tõhustada turvalisust ja müratõrjet; • arendada liikluskorralduse planeerimist kindlas koostöös maakasutuse planeerimisega; • suurendada ühiskondliku transpordi ning jalgsi liikumise ja jalgrattaga sõidu osakaalu nii riigi kui linnastu vahenditega; • arendada asulate kiiruspiirangute süsteemi ning automatiseerida liikluse haldamist. Soome suurlinnapoliitika

SOOME SUURLINNADE POLIITIKA ARENG JA RAKENDAMINE2.1. Suurlinnastud ja EL Linnade ja neid ümbritsevate kohalike omavalitsuste probleem on kõigi EL maade probleem. Helsingi linnasekretär hr. Matti Ollinkari osales Soome siseministeeriumi töötajana EL põhiseadusliku leppe ettevalmistamisel selles küsimuses. Selgus, et kõigis maades on olukord ja seisukohad erinevad ning ühtset lahendit ei ole. Soome ettepanekul võeti kõigi praktika arvesse. Kuid igal maal tuleb tegutseda konkreetselt. Soome suurlinnapoliitika

2.2.Läbirääkimised • Soomes on jõutud arusaamisele, et erinevate subjektide ja tasemete vahelisi küsimusi tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Läbirääkimistel tuleb silmas pidada mõlema poole huve ja püüda saavutada maksimaalset summaarset kasu. Erinevad vaatepunktid tuleb omavahel kooskõlastada ja saavutada üksmeel. Sellist läbirääkimiste metoodikat kasutatakse Soomes ka linnade ja neid ümbritsevate valdade koostöö korraldamisel. Hierarhia ega hääletamine ei tööta. Soome suurlinnapoliitika

2.3.Helsingi probleem Eriline probleem Soomes on Helsingi suhted teda ümbritsevate valdade ja teiste linnadega. Lisaks muule koosneb Helsingi metropol ise kolmest linnast. Nende ühistegevuse korraldamiseks on loodud Pealinna Nõukogu (Pääkaupunkin Neuvottelukunta, PKN). Metropoli tuleb käsitleda eraldi nii Soomes kui Eestiskõikide ühise edu seisukohast. Tuleb aru saada, et pealinna areng on kõigile kasulik. Kui läheb halvasti sellel, kes annab 60% toodangut, siis läheb kõigil halvasti. Helsingi koostöö lähivaldadega toimub ühiste nõupidamiste vormis. Need toimuvad 1-2 korda aastas. See vähendab kadedust ja soodustab probleemide lahendamist. Soome suurlinnapoliitika

2.4.Ühistöö korraldus Püsivad linnade ja valdade vahelised ühendused ühistöö korraldamiseks puuduvad. Ühistöö toimub nõupidamiste kujul kahel tasemel - juhtkondade kollektiivsed läbirääkimised ja spetsialistide koostöö. Moodustatakse ajutisi töörühmi. Töö tulemuseks on kokkulepped või ettepanekud. Kõik arutelud peavad olema avalikud. Vallavanem ja tema kaks asetäitjat omavad vallas 80% võimu. Seetõttu nende kokkulepped kehtivad. Koostöö tulemused on erinevad. Mõnel pool on ümbritsevad vallad linnaga liitunud (Pori, Rovaniemi). Riik on seda soosinud ja toetanud. On vaja vältida seda, et linnad satuksid valdade vaenulikku piiramisrõngasse. Soome suurlinnapoliitika

2.5. Poliitika rakenduskava • Soome suurlinnastute poliitika jätkuks on rakenduskava, mis valmis sügisel. See on siseministeeriumi poolt kinnitatud. Suurlinnade nõukogu otsusel tulevad koostada edaspidi ja on koostamisel iga linnastu arengukavad. Koostamisel on ka Helsingi linnastu (metropoli) arengukava. • Suured linnastud on oma arengukavade koostamisel liikunud kiiremini kui valitsus on soovinud. Protsess algas nelja aasta eest läbirääkimiste tasemel, kuid nüüd on jõudnud tõeliste tulemusteni. Valitsuse jaoks oli see üllatus, kuid ta on sellega leppinud. Tulemas on valimised ja uus valitsus otsustab, kuidas ta jätkab. Soome suurlinnapoliitika

2.6. Helsingi koduleheküljelt: • Soome riiginõukogu (valitsus) võttis 25. jaanuari 2007 vastu määruse arengupiirkondade ja nende tugialade kohta. Arengupiirkondade hulka kuuluvad maa nõrgemini arenenud alad (sealhulgas linnad ja nende ümbrus). Määrus käsitleb nende alade mahajäämuse põhjusi ja vajadusi ning neile toetuste suunamist. Seda on ette nähtud teha kahes astmes sõltuvalt arengupiirkonna arengutaseme näitajatest. Määrus jõustus 01. veebruaril 2007 ja kehtib 01. veebruarini 2013, kui riiginõukogu ei otsusta seda vahepeal muuta. Täiendav teave: siseministeeriumi regionaalarengujuht Pekka Urjanheimo tel. 160 44525. Soome suurlinnapoliitika

3. ISIKLIKKE SOOVITUSI EESTILE3.1. Vajadus võtta Soomest eeskuju Eestil oleks väga vaja võtta enam eeskuju Soome riigi korraldusest. Soome on elanud alates 13. sajandi algusest stabiilse seadustiku tingimustes ja on küps riik. Seda tõendab tema püsimajäämine Talvesõjas ja II Maailmasõjas ning praegune koht maailma esikümnes kõigi arengunäitajate poolest. Soome riigi valitsemine toimub kvaliteedijuhtimise põhimõtete kohaselt. Regionaalpoliitikaga tegeldakse seal aastakümneid ja sel on tõhusad tulemused. Eeskuju võtmist soosib võrreldes teiste maadega rahvussugulus, lähedane keel ja kultuur. Soome suurlinnapoliitika

3.2. Soovitusi linnastupoliitika alalt • 1. Lähemalt tundma õppida Soome regionaalpoliitika ning linnade ja valdade koostöö kogemusi ja neid Eestis rakendada. • 2. Asuda ka Eestis koostama linnastupoliitikaid. Arvan, et neid peaks olema kolm: • ·Üldine linnastupoliitika (linnade ja valdade koostöö alused). • ·Suurte linnastute poliitika (rahvusvahelise koostöö tasandile pürgivate linnastute koostöö lähivaldadega). • ·Tallinna linnastupoliitika. See peaks käsitlema Tallinnat mitte ainult kui suurt linna, vaid kui Eesti pealinna. Soome suurlinnapoliitika

3.3. Soovitusi seadusandluse alalt • ·Kohalikud omavalitsused peaksid ka Eestis saama oma eelarvesse osa ettevõtete tulumaksust. See tekitaks neis suurema huvi ettevõtluse arendamise vastu oma territooriumil. • ·Eestis oleks otstarbekohane kahetasandiline kohalik omavalitsus (maakonnad ja vallad). ·Tallinn peaks sama seaduslikult Eesti Pealinnaks. • ·Kohalikud omavalitsused võiksidluua endi probleemide lahendamiseks vajadusel munitsipaalettevõtteid nagu need on mujal. • ·Muuta enam paindlikuks riigi ja kohalike omavalitsuste suhted maaomandi küsimustes. Soome suurlinnapoliitika

SOOME SUURLINNAPOLIITIKA