EESTI LINNADE LIIT Association of Estonian Cities

1. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine Arutelu. 10. detsember 2009 Tallinn Jüri Võigemast EESTI LINNADE LIIT Association of Estonian Cities

2. Koolivõrk Kohalik omavalitsus Omavalitsusliku mõtte ja kaasaegse kohaliku omavalitsuse ajalugu Eestis ei ole pikk. Taasiseseisvunud Eesti kohalike omavalitsuste algust mõõdetakse alles aastast 1993. Sellesse aega jääb palju olulisi sündmusi ja kokkuleppeid, mis nii eraldi võetuna kui koostoimes on oluliselt mõjutanud protsesse meie kaasajas, sealhulgas kohalikes omavalitsustes ja haridusruumis.

3. Koolivõrk EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS Vastu võetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 (RT 1992, 26, 349) KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS.Vastu võetud 02.06.1993. a seadusega (RT I 1993, 37, 558) EESTI VABARIIGI HARIDUSSEADUS Vastu võetud 23.03.1992. a seadusega (RT 1992, 12, 192) PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS Vastu võetud 15.09.1993. a seadusega (RT I 1993, 63, 892)

4. Koolivõrk Neist Põhiseadus toob välja lihtsa ja olulise põhimõtte: PS §154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.

5. Koolivõrk Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus fikseerib kõige üldisemas laadis kohaliku omavalitsuse suhte oma vastutusalasse: § 6.(2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

6. Koolivõrk Haridusseadus püstitab kohaliku omavalitsuse tegevuse programmilisuse mõõtme nõude: § 7. Kohalike omavalitsuste pädevus (2) Kohalikud omavalitsused:1) kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu

7. Koolivõrk Ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus fikseerib üldise põhimõttena olulise suhte reaalsesse tervikusse: § 5.Põhikool ja gümnaasium onmunitsipaal-koolid. Vabariigi Valitsuse otsusel võivad põhikool ja gümnaasium olla ka Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad või maavalitsuse haldamisele kuuluvad riigikoolid.

8. Koolivõrk Põhiseaduses ja seadustes esitatud olulistele põhimõtetele tuleb lisada veel mitu olulist tegurit. Neist kaks kohaliku omavalitsuse tasandi strateegiadokumendi vormis: Esmalt linnavõi valla arengukavad, kus olulisel kohal on hariduselu küsimused, fikseerides omavalitsuse pikema perspektiivi huvid ja strateegilised taotlused. Teiseks haridusasutuste arengukavad, kus üldises raamis peegelduvad nii perspektiivi kui ka üksikasja küsimused.

9. Koolivõrk Kui eeltoodule lisada veel teadmine, et kohapealne hariduse infrastruktuur on piirkonna elamisväärsusele hinnangu andmisel esmase kaaluga tegur, samuti inimeste loomupärane hariduseusk, siis ei ole midagi üllatavat selles, et oluline osa kohaliku omavalitsuse potentsiaalist on seotud hariduse infrastruktuuri toimimisega, mis meil reaalselt olemas on.

10. Koolivõrk Mis neist tõdemustest kasu on ?

11. Koolivõrk Nende tingimuste pinnal on kujunenud senise protsessi suund: meie haridusvõrk on kujunenud pigem paljuvariandilisuse, kohapealsete olude ja võimalustega kohandumise, mitmekesiste ehk unikaalsete lahenduste, mitte jäigalt kaheks tasemeks jaotumise suunas.

12. Koolivõrk Selles reaalses protsessiloogikas on loomulik endalt küsida: kas põhikooli ja gümnaasiumi kaheks lahutamine pole mitte liiga jäik ja lihtne vaade, et praktiline olla ?

13. Koolivõrk Sellest tulenevalt ka omavalitsuste huvi ja mure võimalike lahenduste osas ning Linnade Liidu suhe teemasse: paljud linnad andsid oma panuse omapoolsete ettepanekutena ja selgitamist vajavate küsimustena seaduseelnõu menetluse e-õiguse kooskõlastus-ringil.

14. Koolivõrk ELL poolt esitatud seisukoht on, et põhikooli ja gümnaasiumi eraldamise küsimused saab otsustada peale selle mõjude analüüsi teostamist. HjTM on lubanud koolivõrkude analüüsid koos soovituslike lähteseisukohtadega koolivõrgu edasiseks arendamiseks koostada.

15. Koolivõrk Valikute tegemine konkreetses kohas haridusvõrgu küsimustes kuulub piirkonna jaoks kahtlemata strateegiliste valikute hulka. Seetõttu on oluline teada: Millised on põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamise sotsiaalsed mõjud? Millised on majanduslikud mõjud? Kes ja mille arvel katab omavalitsuste kulud? Kas õpilastranspordile kavandatakse adekvaatne lahendus? Kuivõrd on mõeldud õpilaskodude vajaduse katmisele? Millised on adekvaatsed ajahorisondid?

16. Koolivõrk Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduseson kohalik omavalitsus defineeritud kui valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

17. Koolivõrk Kohaliku omavalitsuse toimimise ruumi avades on peetud oluliseks seaduses esile tuua kolme olulise tahu ehk: * õiguse, * võime ja * kohustuseühtsuse aspekt, et demokraatlikult moodustatud võimuorganitel oleks võimalik iseseisvalt kohalikku elu korraldada ja juhtida ning mille realiseerimine vastastikuses põimumises eeldab ka kõigi nimetatud külgede tasakaalustatud katmist vajalike sisukomponentidega.

18. Koolivõrk Seetõttu eeldavadki kohalikud omavalitsused, et õigusruumi luues ja muutes oleks kõik asjaolud tegelikkuses arvestatud veel selles etapis, kus protsesse on võimalik vajadusel korrigeerida. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on elanike ja kohaliku omavalitsuse jaoks niivõrd oluline seadus, et valede valikute luksust keegi endale lubada ei saa. Nende riski tuleb vältida.

19. Tänan tähelepanu eest!

20. Association of Estonian Cities Eesti Linnade Liit Address: AHTRI 8, Tallinn 15078 Phone: +372 694 34 11 Director: +372 694 34 10 Fax: +372 694 34 25 E-mail:info@ell.ee, Web-site: www.ell.ee