150 likes | 357 Views
Rahvusvaheline mobiilsus: Uuringud ja statistika. Allikad:. Eurostudent 2005-2007 Erasmus tudengite sotsiaalmajandusliku tausta uuring 2004/05 Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/06. 1. EUROSTUDENT (1). Pooltes riikides käib välismaal õppimas vähemalt 10% tudengitest;
E N D
Rahvusvaheline mobiilsus: Uuringud ja statistika
Allikad: • Eurostudent 2005-2007 • Erasmus tudengite sotsiaalmajandusliku tausta uuring 2004/05 • Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/06
1. EUROSTUDENT (1) • Pooltes riikides käib välismaal õppimas vähemalt 10% tudengitest; • Kindlaid plaane omavate tudengite suur osakaal (10-20%) • Käiakse enamasti kolmandal või neljandal õppeaastal;
1. EUROSTUDENT (2) • Suured erinevused sõltuvalt õpitavast erialast: humanitaarteadused versus insenerid; • Programm versus “niisama” liikujad; • Sotsiaalmajanduslik taust, rahalised ebakindlused ja toetuse vähesus mobiilsuseks on peamised mõjutajad; • Sissetulekute ebavõrdsus Euroopa kõrgharidus- ruumis peamiseks põhjuseks riikidevaheliste erinevuste selgitamisel.
1. Erasmus (1) • Kokku on programmis osalenud ~3000 üliõpilast; • Valdavalt osalevad BA ja diplomiõppe (~85%), vähem magistriõppe (12-14%) ja doktoriõppe (kuni 3%) üliõpilased; • Olulisemad sihtriigid on Soome, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia; • Aktiivsemad erialad: kaunid kunstid, sotsiaal-teadused;
2. Erasmus (5) Survey of the Socio-Economic Background ofthe Erasmus Student: • 58% tudengitest vähemalt ühel vanemal kõrgharidus, 35% mõlemal; • valdav enamus tudengitest peab oma vanemate sissetulekut keskmiseks või keskmisest kõrgemaks; • 82% tudengitest on esimesed oma perest, kes välismaal õpivad
2. Erasmus (6) • 5% osalesid Erasmus programmis ilma grandita; • 55% leidsid, et nendele pakutav grant ei ole piisav; • Rahaline olukord Erasmuse perioodil: - 37% hea või väga hea - 44% rahuldav - 19% halb või väga halb • Selge seos vanemate sotsiaalmajandusliku olukorra ja tudengi rahalise olukorra vahel Erasmuse perioodil
2. Erasmus (7) • 87% hindasid oma üleüldist kogemust välismaal positiivseks; • 65%-95% tunnistavad, et kogemus muutis oluliselt nende isiklikke väärtuseid, inimeste mõistmist, teiste kultuuride ja etniliste taustade mõistmist, töö ja karjääriga seotud käitumisi ning avardas nende üldist hariduslikku maailmapilti.
3. Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/06 (1) • Välisriigis õppimise kogemus 8%, iga kuues tudeng plaanib lähitulevikus kindlasti minna, 40% kaalub minemist ning 44% ei kavatse välismaale õppima minna; • Kogemust või kindlat plaani omavad enamasti avalik-õiguslike ülikoolide tudengid, humanitaaria ja kunsti õppesuundade tudengid, täiskoormusega õppijad, nooremad, vallalised. • “Unistavad” enamasti riiklike rakenduskõrgkoolide tudengid (48%), põllumajanduse õppesuunal õppijad (54%) ja värsked tudengid üldiselt (48%);
3. Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/06 (2) • Ligi pooled (43%) on käinud tavalisel õppetööl, veerand (28%) keeleõpet saamas ning veerand (23%) internatuuris või praktikal. Muud õppetegevust (suvekool, õppereisid jms) on olnud kolmandikul (33%). • Pooltel juhtudel oli õppimine välismaal seotud mõne programmiga ning kolmandiku (29%) puhul oli tegemist ERASMUS/TEMPUSega. • Populaarseimad riigid Saksamaa (23%), Soome (12%) ja Rootsi (12%)
3. Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/06 (3) • Olulisemaks välismaal õppimise plaane mõjutavaks teguriks on raha: - täiendavad kulud (68%) - teenimisvõimaluste kadumine (57%) - sotsiaaltoetuste/soodustuste kadumine (46%);
3. Üliõpilaste sotsiaalmajanduslik olukord 2005/06 (4) Õpingute rahastamine: - vanemad ja perekond (45%) - EL mobiilsusprogrammide toetus (31%) - õpingute ajal tööd tehes teenitud raha (26%) - õppelaen (19%) - muud stipendiumid ja toetused (18%) - säästud viimasest töökohast (15%) - toetused viibitavast riigist (11%) - õppetoetused (10%)