Interneti kasutamine Eesti elanike seas

1. Interneti kasutamine Eesti elanike seas Uuringu “Mina, Maailm, Meedia” tulemuste põhjal Pille Runnel piller@jrnl.ut.ee

2. Uuring Mina, Maailm, Meedia (MEEMA) • 2002-2003 • Üle-Eestiline uuring • Valim 1500 inimest üle Eesti vanuses 15-74 eluaastat. Sel perioodil oli Internetikasutajaid elanikkonnast 43 % • 2004 • Võrdlev uuring koostöös Rootsi Södertörni ülikooliga 2004 • valim Eestis 1500 inimest • 2005 • Kvalitatiivne jätku-uuring Tartus ja Tallinnas • süvaintervjuud Uuringute läbiviijad: Tartu Ülikool uuringukeskuse Faktum abil, TÜ üliõpilased. Internetikasutuse analüüs: Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Pille Runnel

3. Kasutajauuringud: digitaalne lõhe ja infokihistumine • Digilõhe kui ebavõrdsus digitaalse meedia kasutajate ja mittekasutajate vahel • Infokihistumine – erinevused interneti kasutamises

4. Interneti kasutamisega seotud dimensioone • Tehnilised võimalused • Kasutusvabadus • Kogemus • Sotsiaalne toetav võrgustik • Kasutusmeisterlikkus (DiMaggio ja Hargittai 2001)

5. MEEMA põhitulemused Internetikasutuse osas: • Internetikasutajate sotsiodemograafiline ülevaade • Internetikasutajate tüpoloogia (moodustunud kasutatavate teenuste ning internetiga seotud praktikate alusel)

6. Sotsiodemograafilisi trende kasutajaskonnas Meeema uuringu järgi • Naiste ja meeste võrdne kasutus • Vanus kui olulisim diferentseerija • Kasutajaskonna kasv kiireim 20-30 aastaste ning 31-45 aastaste elanike hulgas • Kiireim kasutajaskonna kasv suuremates linnades, kõige enam aga Lääne-Eestis ja Virumaal • Venekeelne elanikkond mõnevõrra kõrvalejäänum

7. Trende Internetiga seotud tegevustes 2003 ja 2004 • 2003 • populaarseimad tegevused: otsingumootorid (87% kasutajaist); e-mail (77%), pangateenused (72%). • Pigem töised kui meelelahutuslikud ning pigem informatiivsed kui suhtluslikud teenused ja tegevused • 2004 • populaarseimad tegevused: otsingumootorid (84% kasutajaist); e-mail (83 %), päevalehtede lugemine, MSN jms kiirteadete vahetusega seotud programmide kasutuse laienemine. • Suhtluse osakaalu suurenemine Internetiga seotud tegevuste hulgas

8. Interneti kasutajate tüübid: moodustumine

9. Internetikasutajate tüübid • Mitmekülgne infokasutaja – 15,9 % • Oluline on nii erialane ja õppimisega seotud info, kui ka majanduslik, õiguslik, poliitiline jms info, samuti kõikvõimalik praktiline info • Mitmekülgne aktiivne võrgusolija – 14,3 % • Internetikasutuses on kesksel kohal isikutevaheline suhtlemine, praktilise info saamine, märkimisväärse tähtsusega on ka muidu vähemolulised ostud ja erootika • Suhtleja – 17,7 % • Isikutevaheline suhtlus on veelgi olulisem, teised kasutusalad peale foorumites ja jututubades osalemise, kommentaaride lugemise ja kirjutamise hoopis vähemtähtsad. • Virtuaalses avalikkuses osaleja – 18,2 % • Orienteeritud eeskätt foorumites ja jututubades osalemisele, kommentaaride lugemisele ja kirjutamisele. • Eraeluliste teenuste kasutaja – 13,9 % • Orienteeritud mitmekesise info saamisele, kuid esiplaanil on see, mis seondub eluaseme, töö ja reisimisega, mõnevõrra vähem kohtamisteenustega, pere ja tervisega. • Vähekasutaja – 20 % • Väheaktiivne suhe Internetiga, kindlate kasutuseelistuste puudumine

11. Internetikasutuse paigutamine inimeste igapäevaelu konteksti • Keskonna ja kontekstuaalsete ressursside mõju inimesele: ühest või teisest valdkonnast lähtuv kasutus • Situatiivsed ja psühhobiograafilised e. inimesest lähtuvad valikud: kasutegurid; kogemused; situatiivne ja individuaalne internetikasutus,