1 / 33

IKT kooli õppekavas

IKT kooli õppekavas. Teine loeng. Riiklik õppekava koosneb. üldosast. ainekavadest. aluseks EV Põhiseadus õppe-ja kasvatustegev. üldeesmärk pädevused,õppeained Kooliastmete üldpädevused jne. õppe eesmärgid õppetegevuse kirjeldus õppesisu eeldatavad õpitulemused.

heba
Download Presentation

IKT kooli õppekavas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. IKT kooli õppekavas Teine loeng

  2. Riiklik õppekava koosneb üldosast ainekavadest • aluseks EV Põhiseadus • õppe-ja kasvatustegev. üldeesmärk • pädevused,õppeained • Kooliastmete • üldpädevused jne. • õppe eesmärgid • õppetegevuse kirjeldus • õppesisu • eeldatavad õpitulemused

  3. Eesti ja Soome õppekavade võrdlus Soome Eesti *Mõeldud üldhariduskoolile *Üldosa kirjeldus 40% üldmahust *Tähelepanu suunatud ühisk.kasvatus ideaalidele, kooli töö lähtealuste põhimõtete avamisele * Mõeldud põhikoolile jagümnaasiumile * Üldosa kirjeldus 6% üldmahust * Tähelepanu suunatud ainekavade nõuete detailsele esitamisele

  4. Eesti IKT riiklikus õppekavas sarnaneb Soomega(pragmaatiline lähenemine) • Eesmärk -> igapäevases elus vajaminevate arvutialaste pädevuste kujundamine (Pädevustel peatume lõpupoole) • Riik määratleb raamõppekava –> iga kool koostab oma õppekava Milline on praegune raamõppekava (sarnased Taani, Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania,Iirimaa)?

  5. Informaatika raamõppekava gümnaasiumastmele Koosneb 4 (35 –tunniline) moodulist, millest õpilane peab läbima vähemalt 2(1.kindlasti). • Universaalsed põhitõed(riist- ja tarkvara,töö failidega).Tekstitöötlus • Arvuti kasutamine andmete haldamiseks (Tabelarvutus ja andmebaasid) • Arvuti kasutamine töökeskkonna muutmiseks (Programmeerimine ja infosüsteemid) • Informaatika lisateadmised (Arvutivõrgud ja arvutigraafika

  6. IKT riiklikus õppekavas ja Arvutikasutaja Oskustunnistus http://www.ao.ee • Tunnistuse idee -> Soomes, 1994.a • Levis Euroopasse->The European Computer Driving Licence (ECDL) • Edasi ülemaailma_>The Internetional Computer Driving Licence (ICDL). • 2001. aasta juunis oli ECDL/ICDL tunnustatud 30 maal.

  7. IKT riiklikus õppekavas ja Arvutikasutaja Oskustunnistus • AO-1 – infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond • AO-2 – arvuti kasutamine ja failihaldus • AO-3 – tekstitöötlus • AO-4 – tabeltöötlus • AO-5 – andmebaasid • AO-6 – esitlus • AO-7 – informatsioon ja kommunikatsioon

  8. Moodul Vastu võetud Läbitud Suhe (%) AO1 680 600 88,24 AO2 863 734 85,05 AO3 896 735 82,03 AO4 756 681 90,08 AO5 386 277 71,76 AO6 502 475 94,62 AO7 498 386 77,51 Kokku 4581 3888 84,87 Eesti Arvutikasutaja Oskustunnistuse statistika

  9. Moodul 0-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-99 Kokku AO1 173 272 116 77 29 11 678 AO2 254 333 136 95 32 9 859 AO3 216 377 149 110 32 7 891 AO4 168 354 112 80 28 6 748 AO5 68 212 59 33 12 1 385 AO6 107 269 69 41 8 5 499 AO7 115 260 67 38 14 1 495 Kokku 1101 2077 708 474 155 40 4555 Eesti Arvutikasutaja Oskustunnistuse statistika Eksameid sooritanud inimeste arv vanuserühmade kaupa

  10. Näide Taanist, ühe klassi õppekava • Lisavõimalused: • Õpilasel võimalik koju arvuti laenata (koos tarkvara ja internetiühendusega). • Kõigile õpetajatele kasutamiseks üks Internetiühendusega arvuti, kui 2 aasta jooksul läbitakse IKT test. • Eliitkoolidel 3 arvutiklassi,igas 6-12 arvutit + ühes skanner,digitaalkaamera,1video kaart (Tv ja video),igas ainekl.-s 2 arvutit. • Tekstitöötlus/ taani keele tunnis • Tabelarvutus/matemaatikas • Graafikatöötlus • Küljendamine • Heli • Multimeedia • E-post ja Internet • Andmebaasid • Eetika IKT kasutamisel • Lühivalikud (shortcut-id)

  11. Venemaa IKT alane ainekavaSarnasedainekavad Saksamaal,Leedus,Bulgaarias • Informatsioon • Info edastusviisid • Arvusüsteemide ja loogika alused • Arvuti • Modelleerimine • Algoritmid ja programmeerimine • Graafilise informatsiooni töötlemine • Arvulise informatsiooni töötlemine • Info säilitamine,otsing ja sorteerimine • Multimeedia tehnoloogiad • Kommunikatsioonitehnoloogiad

  12. Akadeemilise ainekava tugevus • Õppesisu • sidusus, terviklikkus, ratsionaalsus, teaduslik usaldusväärsus • võimaldab keskooli noortel paremini orienteeruda elukutsevalikus • ülekaal faktidel, mõistetel ja algortimidel Samas kerkib küsimus, missugused probleemid kaasnevad sellise akadeemilise lähenemisviisi juures?

  13. Akadeemilises ainekavas peituvad probleemid. • õpetajad ja koolid ->täideviija roll • arvutiga seonduv - >arvutiõpetaja valitsusala IT sotsiaalne, pedagoogiline jakatalüütiline efekt -> minimaalne • õpitav abstraktne -> ununeb ruttu

  14. IKT kui ainekavu läbiv teema – teine kirjaoskus • RÕK(riiklik õppekava) on kohustanud integreerima IKT kui ainekavu läbiva teema. • Näiteks Inglismaal ja USA-s on suund (“teisele kirjaoskusele”) informaatikat eraldi ainena üldse mitte õpetada. Sama suund on Iirimaal,Prantsusmaal, Hispaanial(vt. Pelgrum 1999) • Lugemine/kirjutamine erinevates kontekstides(suhtlemine teiste koolide ja maadega)

  15. Põhikooli lõpetaja IKT pädevused • IAN(informaatika ainenõukogu) ettepanek haridusministeeriumile • ISTE rahvusvaheline haridustehnoloogia selts (International Society for Technology in Education (ISTE) • Haridustehnoloogia pädevusstandardid Technology Standards (NETS)http://cnets.iste.org/index3.html Eesti üldharidusliku põhihariduse tasemele vastavate IKT pädevuste profiil koosneb 5 rühmast

  16. Põhikooli lõpetaja IKT pädevused Valdkonniti • A IKT käsitlemisoskused ja neid toetavad teadmised • B IKT majanduspoliitiliste, sotsiaalsete, eetiliste ja inimlike aspektide mõistmine • C IKT kasutamine õppevahendina • D IKT kasutamine suhtlemisvahendina • E IKT kasutamine informatsiooni analüüsi vahendina

  17. Põhikooli lõpetaja IKT pädevused • Oskab kasutada arvuti sisend- ja väljundseadmeid ja püsimäluseadmeid • Oskab kasutada operats.süsteemigraafilist kasutajaliidest • Oskab kasutada kohtvõrku,hallata oma faile • Saab aru ja oskab kirjeldada riist- ja tarkvara toimimise põhimõtteid • Oskab avastada ja kõrvaldada lihtsamaid tark- ja riistvaraprobleeme • Oskab rääkida IKT-st kasutades korrektset terminoloogiat • Oskab põhjendada IKT kasutamise eeliseid ja võimalikke ohte • Käitub IKT-d kasutades eetiliselt ja sotsiaalselt korrektselt • Käib riist- ja tarkvaraga ringi vastutustundlikult ja säästvalt • On teadlik IKT väärkasutuse tagajärgedest

  18. Põhikooli lõpetaja IKT pädevused 11. oskab kirjeldada IKT rolli ühiskonnas ja tähtsust enda kutsevaliku seisukohalt; 12. tuleb toime IKT kasutamisega õppetöös nii iseseisval kui õpetaja juhendamisel; 13. kavandab, loob ja esitab nii iseseisvalt kui koostöös kaasõpilastega IKT abil sisukaid ja esteetiliselt vormistatud tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms.; 14. oskab teha koostööd avatud ülesannete lahendamiseks IKT vahendusel; 15 kasutab efektiivselt IKT-d info hankimiseks ja suhtlemiseks õppimisega seotud eesmärkidel; 16  otsustab IKT kasutamise mõttekuse üle konkreetses olukorras ja valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi; 17 hindab kriitiliselt Internetist leitud info õigsust, sobivust, ammendavust ja objektiivsust; 18. oskab IKT abil teostada lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).

  19. Näidissttsenaariumid IKT pädevuste saavutamiseks • Esimene juhtum – traditsiooniline informaatika • Teine juhtum – projektõpe • Kolmas juhtum – informaatika intergratiivse ainena Näiteid Eesti koolide õppekavades leiate Telemaatika kogumikesthttp://www.ise.ee

  20. Tiiger Luubis - uuring IKT-st Eesti koolides 2000.a. • 366 õpetajat • Matemaatika • Ajalugu • Eesti keel • A-võõrkeel • Loodusteadus,keemia • 2731 õpilast • Vene koolidest 542 • Maakoolidest 950 • Eesti linnakoolidst 1239

  21. Tiiger Luubis – enesehinnanguline pädevus õpilastel

  22. Õpilaste hinnangud arvuti kasutamise oskustele 8.kl. ja 11.kl.

  23. Kokkuvõte õpilaste küsitlusest • IKT vahendid on kättesaadavad 90% õpilastest • Kool mängib olulist rolli nii juurdepääsu kui põhioskuste tagamisel • 87% õpilastest kasutab arvutit ka väljaspool kooli • Koduarvutit omas 44% õpilastest (ülekaalus linna lapsed) ja 82% koduarvutitest omas Interneti ühendust • Poiste teadmiste ja oskuste tase osutus kõrgemaks tüdrukute omast,seda eriti arvuti riistvara tundmisel • Tuntakse paremini tekstitöötlust ja Internetti kui tabeltöötlust ja multimeediat

  24. Enesehinnanguline pädevus õpetajatel • Üldoskused kõrged • 63% oskas teha • üle 75% ülesannetest • Didaktilised oskused • Madalad 19 % oskas • teha üle 75% ül.-st

  25. Õpetajate arvutialane koolitus ja selle vajadus

  26. Arvutialaste teadmiste ja oskuste saamise viisid • 86% õpetajatest soovis juurde õppida, kuidas kasutada tundides ainealast õpitarkvara • 39%mainis, et sooviks hädasti ekspertnõuannet IKT kasutamisest tundide ettevalmistamisel. • 43%küsitletutest tunnistas, et vajaks hädasti ekspertnõuannet selle kohta, kuidas kasutada IKT-d töös andekate õpilastega. 90%soovis saada koolitust arvutite kasutamisest õppetöö individualiseerimiseks

  27. Õpetajate interneti kasutamine

  28. Kokkuvõtteks • 50% õpetajatest on koolis kasutada vaid üks õpetajatele mõeldud arvuti, kolmandikul 2-4 arvutit. • 41% õpetajatest on kodus arvuti, kuid vähem kui pooltel neist on interneti ühendus. • 63% õpetajatest ei jää enda arvates hätta üldiste arvutikasutamise oskustega. • Õpetajate enesehinnanguline oskus kasutada IKT-d õppeprotsessis on 2,5 korda madalam nende üldistest arvutioskustest.

  29. Millest sõltub oskus kasutada IKT-d õpetamises? • Juurdepääsust arvutile (maakoolides kõrgem indeks) • Põhjalikust koolitusest (üle 40-tunnise koolituse läbinutel kõrgem indeks) • Õppeainest (matemaatikutel kõrgeim indeks, ajaloos ja võõrkeeltes madalaim)

  30. Juurdepääs arvutile

  31. Kasutussagedus ja -otstarve

  32. Lõpetuseks… • IKT kasutatakse seal, kus tuntakse end kindlamalt • Kas see on õpetaja diktaat? • Kasutatakse tegevusteks, mis ei eelda spetsiifilisi tehnoloogilis- pedagoogilisi oskusi • Kas koolitus pole piisav? • Kasutatakse vaid murdosa IKT võimalustest • Kas napib materiaalset või ajalist ressurssi?

  33. Tulevikku vaadates… • Tulevikus minu tundides…- õpivad õpilased infot leidma, töötlema, analüüsima ja esitama - 74%- kasutab õpetaja õppematerjale erinevate meediumite vahendusel - 62%- on ülesanneteks elust enesest võetud probleemid - 59%- on üles seatud arvutid ja installeeritud tarkvara - 54%- töötavad õpilased iseseisvalt/rühmades tööjuhistega – 52%

More Related