1 / 14

Lindude populatsioonidünaamikast Linde hea uurida: - hõlpsasti loetavad, määratavad….

Lindude populatsioonidünaamikast Linde hea uurida: - hõlpsasti loetavad, määratavad…. - linnuhuvilisi palju, - pesi hea uurida - pesahoidjad vs peshülgajad Paaridena loetakse, üldandmed ka Eesti kohta. Omapärasus: stabiilsuses, - pikaealisus;

helena
Download Presentation

Lindude populatsioonidünaamikast Linde hea uurida: - hõlpsasti loetavad, määratavad….

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Lindude populatsioonidünaamikast Linde hea uurida: - hõlpsasti loetavad, määratavad…. - linnuhuvilisi palju, - pesi hea uurida - pesahoidjad vs peshülgajad Paaridena loetakse, üldandmed ka Eesti kohta. Omapärasus: stabiilsuses, - pikaealisus; - väike r - kas läheb keskkonna võnkega kaasa; - konkurentsisuhted; - liikuvus; - territoriaalsus.

  2. Territoriaalsus - paar kasutab kindlat maa-ala ümber pesa; - kõik ei ole; - eluaegsed või mitte; - ka talvel või mitte; - paaridele või üksikutele. Ühtlane jaotus tekib, osa jääb üle: - kehvematele aladele; - ei pesitse üldse - floaters - 3.1. Popdyn oluline, sest - määrab endogeenselt kandevõime (K); - mittepesitsejad süüakse; - pesitsejad süüakse - uus asemele - kompensatoorne suremus.

  3. Mittepesitsejad - kas samas või mujal; - siiski mitte alati; Lausloenduse tulemused kõrgemad kui pesisevate loendused. Asendajad - varem välja tõrjutud, tavaliselt nooremad, aga omasuguste seas kõrgel astmel. - värvulised, kanalised, kullilistel. Territoriaalsus - endogeenne reguleeriv faktor. Siiski ei välista territoriaalsus pop arvukuse muutusi - paremates oludes väiksemad; - saabumise sünkroonsus,

  4. Tihedusest sõltuvus - kas sündimus langema; - või suremus tõusma peab. Linnu puhul ka migratsioon eriti oluline! Korrelatiivsed tõendid - palju; - madalale tihedusele järgneb arvukuse tõus (5.1.); - sama ruumis - kaljukajakas (5.3); - uurida igasuguste demograafiliste näitajate sõltuvust tihedusest - suremus ja sündimus (5.4). Kiirelt toimiv regulatsioon stabiilsuse üks põhjusi - heale pesitsusaastale järgneb kõrge suremus; - heale elumusele talvel kehv sigimisedukus. Sama suremuse erinevate komponentide kohta (5.5) - kompensatoorne.

  5. Linnud eri aastaaegadel eri keskkondades - - erinevad faktorid reguleerivad; - üksiki aasta pole hea igas mõttes - viib stabiilsusele! Tihedusest sõltuvus territoriaalsuse läbi - tõrjutakse kehvematele. Katselisi tõendeid: - tõsta: metstikal väiksem kurn ja madalam poegade elumus; - vähenda: kõrgem edukus, madalam suremus, migratsioon. Faktorid eraldi nüüd: toidubaas - food supply, - ressursse varuda - suur lind saab, väike ei saa. - kehavälised varud - kuni 80%.

  6. Toidubaasi mõju pesitsusedukusele: - karvasjalg-viul 0 kuni 4 poega; - kolme-neljakordsed tavalised (7.1); - aga ka putuktoidulistel, kanalistel, kakulistel. Ka katseliselt: - toidu lisamine mõnikord võimalik; - toidu vähendamine mõnikord võimalik; - pesakonna suurendamine/ vähendamine; - vanalinnu kadumine. Pesitsusedukus väheneb: - jäetakse vahele; - väiksemad kurnad; - madalam elumus; - vähem teisi kurnasid.

  7. Vanalindude suremus - - ehk mõnikord, 35% tuuletallajaid ja 40% loorkakke nälginud; - siiski enamasti mitte - aga metoodiline probl; - talvine suremus võib sõltuda toidu ohtrusest (7.1). Ruumis ilmnev funktsionaalvastus: - valivad territooriumi vastavalt toidu hulgale; - sooräts, kõrvukas räts, tuuletallaja; - karvasjalg-viu, vöötkakk, lumekakk vs kodukakk, händkakk

  8. Seemnetest toituvad vintlased: - siisike, urvalind, käbilind (7.2)

  9. Ka putuktoidulistel vähemalt hulgisigimiste puhul. ??? Kas ka populatsiooni arvukus muutub? Teine meetod - korrelatsioon biotoobi parameetrite ja pop tih vahel. (7.6, 7.7) Kõige otsesem - näidata toidubaasi manipulatsiooni mõju populatsiooni arvukusele - raske, aga võimalik! Rasvatihase arvukus tõuseb kui talvel toita. Tedre oma mitte.

  10. Pesitsuspaigad limiteeriva faktorina - kes ise endale ei uurista tihased, metstikk, aed-lepalind, kakud, kosklad

  11. Vanades metsades ja peale metsapõlenguid on õõnsusi palju rohkem, noortes metsades limiteeriv (8.2). Kastid metsa - saavad asustatud - siiski ebapiisav tõend. Kotkad, pääsukesed - kaljudel. Kisklus - imetajad; - röövlinnud; ahvid ja maod, eriti pesi rüüstamas - ja kes iganes veel.

  12. Generalistid - palju süüakse - nii linnu kui alternatiivse saaklooma arvukusest (9.2)! Pesad eelkõige 50%, 85%! - maas eriti, õõnsustes vähem. Vanalinnu suremus - kokku päris palju, aga miks just? kompensatoorne suremus Mõju - võib puududa (9.7), refuge: - kiskja osaleb regulatsioonis - K madalam; - Lotka-Volterra - harva, seoses närilistega (9.9).

  13. Parasiidid ja haigustekitajad - viirused, bakterid, algloomad, ussid; - evolutsioneerunud vähem kahjustama, seepst pole mõju suur. Aga sagedamini spetsialistid - sagedamini regulaarsed võnkumised; - enamasti ei mõjuta linnupopulatsiooni dünaamikat. Jälle kompensatoorse suremuse probleem - manipuleerida raske! Väljasuremine uudse interaktsiooni korral. Pesades elavad ektoparasiidid!

More Related