KOOSTAS HAJA OJARAND

1. KOOSTAS HAJA OJARAND KEVAD LOODUSES

2. JÄÄPURIKAD • JÄÄPURIKAD MOODUSTUVAD KATUSEL SULANUD LUMEST JA SEALT ALLA TILKUVAST VEEST • LUME SULAMISEKS PEAB TEMPERATUUR OLEMA ÜLE NULLI

4. LAPSULIBLIKAS • RÕÕMUSTAB MEID JUBA ESIMESTE SOOJADE ILMADEGA • KOHTAD TEDA METSA VEEREL JA NIIDUL • NÄED KEVADEL ESIMESENA KULDSET LIBLIKAT- TULEB KULDNE SUVI

5. KOERLIBLIKAS • ILMUB NÄHTAVALE ESIMESTE SOOJADE ILMADEGA KUI PÄIKE ON TEMA TALVITUMISKOHA ÜLES SOOJENDANUD • TEDA ON NÄHA ELAMUTE ÜMBRUSES • KUI NÄED KEVADEL ESIMESENA KIRJUT LIBLIKAT- TULEB KIRJU SUVI

6. PAISELEHT • ESIMENE ÕIS KEVADEL • SARNANEB VÕILILLEGA • ON RAVIMTAIM

7. LUMIKELLUKE • ESIMENE KEVADLILL AIAS • LUMIKELLUKESE SIBULAD ON MÜRGISED Tilistades õiekuljust, ilmub esimene lill, vaatab ringi, tulvil uljust-, ma ei karda sind, aprill.

8. MÄRTSIKELLUKE SINILIILIA

9. KROOKUS

10. TULP NARTSISS

11. VARSAKABI • NIISKUSELEMBELINE TAIM • NIME ON SAANUD OMA LEHTEDE KUJU JÄRGI, MIS MEENUTAVAD VARSA KABJA JÄLGE • VAASI VARSAKAPJA TUUA EI MAKSA • VARSAKABI ON MÜRGINE TAIM

12. SINILILL • KASVAB METSA ALL JA PÕÕSASTIKES • SINILILL ON MÜRGINE TAIM Kased on kikkis ja kägugi kukub, sinilill väike, mis sina veel tukud? Tõuse,mu sõbrake, üles nüüd juba, käes on sul ammugi õitsemisluba.

13. VÕSAÜLANE • KASVAB LEHT- JA SEGAMETSAS • HALVA ILMAGA ON ÕIS SULETUD • NÄRTSIB KIIRESTI • VANA JUTT PAJATAB: Muiste oli lumi värvitu. Lumi paljus lilli: ”Kes mulle oma õievärvi annab?” Ükski lill ei raatsinud anda. Ainult võsaülane oli helde. Sellest ajast ongi lumi valge. • VÕSAÜLASEL ON ÜLE 100 HELLITAVA NIME • ÜLANE ON MÜRGINE TAIM

14. NÄSINIIN • KASVAB MEIE METSADES JA PUISNIIDUL • ÕITSEB VARAKEVADEL • NÄSINIINE ÕIED MEENUTAVAD SIRELI ÕISI • SÜGISEL ON PÕÕSAL ORANZPUNASED MARJAD • NÄSINIIN ON MÜRGINE PÕÕSAS • NÄSINIIN ON LOODUSKAITSE ALL

15. VÕILILL • VÕILILLE LIIKE ON EESTIS ÜLE SAJA • VÕILILL ON VÄGA HEA MEETAIM JA RAVIMTAIM • VÕILILLE VALGE PIIMMAHL ON NÕRGALT MÜRGINE • VÕILILL ON UMBROHI

16. PÄÄSUSILM KULLERKUPP

17. PIIBELEHT NURMENUKK

18. PAJU • PAJU VÕIME KOHATA METSAS, NIIDUL, SOOS JA RABAS • “TIBUDEGA” OKSAD PAISTAVAD JUBA KAUGELE JA ANNAVAD MÄRKU SAABUVAST KEVADEST • “PAJUTIBUD” ON VEEL PUHKEMATA ÕIEPUNGADE KARVASED SOOMUSED, MIS KAITSEVAD ÕISI

19. KASK • KAUNIS VALGE TÜVI • KASK ON HIIREKÕRVUL • KASEURVAD- ÕIED • KASEMAHL ON SUHKRU-JA VITAMIINIRIKAS • RAVIVA TOIMEGA ON PUNGAD, LEHED JA MUST PÄSSIK ehk KASEL KASVAV SEEN

20. KEVADKOGRITS • KEVADKOGRITSAID VÕIB LEIDA LIIVASTEST MÄNNIKUTEST TOOMINGA ÕITSEMISE AJAL • SEENEKÜBAR ON PUNAKASPRUUN JA KÄÄRULINE • KEVADKOGRITS ON SÖÖDAV SEEN

21. KONN • KAHEPAIKNE • ELAB NIISKETEL ALADEL • TALVE VEEDAB VEEKOGU PÕHJAS, KAEVAB END MUTTA • KEVADETI TOIMUVAD KONNAKONTSERDID

22. LÕOKE • SAABUB MEILE VARAKEVADEL • LÕOKE LÕÕRITAB, KUI TA TÕUSEB RINGIDENA AINA KÕRGEMALE ( KUNI 400m) • HÄVITAB PALJU PÕLLUTAIMEDE KAHJUREID

23. KULDNOKK • KULDNOKK ON RÄNDLIND • MUST METALSE LÄIKEGA SULESTIK JA KULDNE NOKK • VÄGA UUDISHIMULIK • OSAV JÄLJENDAJA

24. PÄÄSUKE • SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND • PEETAKSE TALUPERE ÕNNELINNUKS • KUI PÄÄSUKE LENDAB KÕRGEL - TULEB ILUS ILM • EMA- ISA VIIVAD POEGADELE SÜÜA 600 KORDA PÄEVAS • SUITSUPÄÄSUKE ON LOODUSKAITSE ALL

25. KIRJUTA VIHIKUSSE • Lõoke lõõritab. • Kuldnokk vilistab. • Kägu kukub. • Lõoke toob lõunasooja. • Pääsuke toob päevasooja. • Ööbik toob öösooja.

26. VALGE- TOONEKURG • TAL ON PIKAD PUNASED JALAD JA PUNANE NOKK • TOONEKURG ON TUMM LIND • KUREPESA LÄBIMÕÕT 1- 2 MEETRIT • VANA KUREPESA VÕIB KAALUDA KUNI 500 KG • VALGE- TOONEKURG ON LOODUSKAITSE ALL

27. KÄGU • KUKUB AINULT ISASLIND • KÄGU ON KÜLLALTKI SUUR LIND • EMASLIND ON PRUUNI JA ISASLIND HALLIKAT VÄRVI • KÄOL ON MITMEASTMELINE SABA • KÄGU EI EHITA PESA, TEMA MUNEB OMA MUNAD VÄIKESTE LINDUDE PESADESSE

28. ÖÖBIK • PRUUNIKAT VÄRVI VARBLASE SUURUNE LIND • VARJATUD ELUVIISI TÕTTU ON TEDA HARVA NÄHA • LAULJATE KUNINGAS • KUI POJAD KOORUNUD, SIIS LAULMISEKS AEGA EI JÄÄ • ÖÖBIK ON METSA KAHJURITE HÄVITAJA