1 / 69

INIMESE PÕLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets

INIMESE PÕLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets. Svante Pääbo - molekulaar-paleoantropoloog Director, Department of Genetics Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology 1984 tõestas, et 2400 a vanustes muumiates on DNA säilinud.

alda
Download Presentation

INIMESE PÕLVNEMINE Koostas Kersti Veskimets

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. INIMESE PÕLVNEMINEKoostas Kersti Veskimets

  2. Svante Pääbo - molekulaar-paleoantropoloog Director, Department of Genetics Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology 1984 tõestas, et 2400 a vanustes muumiates on DNA säilinud. 1997 kaardistas 40 000 a vanuse neandertaal-lase luudest DNA. 2010 neadndertaali genoomi esialgne visand. Kuula ja vaata Svante Pääbo loengut

  3. Me kuulume primaatide seltsi, kelle tunnusteks on liikuvad, lamedate küüntega varbad (sõrmed), pöial, väga hea ruumiline nägemine, suur aju, aeglane täiskasvanuks saamine ehk neoteenia. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.conservation.org/SiteCollectionImages/primates_tree.jpg

  4. 5 milj.a.tagasi 7 miljonit a. tagasi Meie lähimad sugulased ei olegi lahknenud meist väga ammu. 7 milj. a. tagasi 14 miljonit a.tagasi 14 milj. a. tagasi

  5. Orangutanid (inimahvid) ei ole meie esivanemad http://www.zimbio.com/pictures/aPEP3aThKhs/Rare+Bornean+Orangutan+Born+Chicago+Brookfield/r-qCKX70u64 http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://kotaku.com/assets/resources/2007/04/477803- orangutan.gif

  6. Meie suurim lähisugulane, inimahv http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://izismile.com/img/img2/20090325/bonus//3/gorilla_03.jp http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://izismile.com/img/img2/20090325/bonus//3/gorilla_03.jp

  7. Lähima sugulase - šimpansiga - oleme üsna sarnased ... Valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1%. http://thundafunda.com/393/?level=picture&id=2541 http://www.freakingnews.com/Chimpanzee-Pictures-33414.asp http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.digg.ee/resize/i.dailymail.co.uk/i/pix/2009/08/30/article-0-063B2773000005DC-285_634x766.jpg

  8. …geneetiliselt erineme vaid 1,6 %!Suurimad erinevused on immuunsüsteemi , apoptoosi ja spermatogeneesi suunavates geenides http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.digg.ee/resize/i.dailymail.co.uk/i/pix/2009/08/30/article-0-063B2773000005DC-285_634x766.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://c1.ac-images.myspacecdn.com/images01/43/m_17d200d61d716b229849833dbb326a30.gif

  9. Ainult meil - kõrgelt arenenud primaatidel on võimalus oma emotsioone väljendada miimikaga http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://cas.bellarmine.edu/tietjen/RootWeb/Primates.jpg

  10. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://cas.bellarmine.edu/tietjen/RootWeb/Primates.jpghttp://www.google.ee/imgres?imgurl=http://cas.bellarmine.edu/tietjen/RootWeb/Primates.jpg

  11. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://cas.bellarmine.edu/tietjen/RootWeb/Primates.jpghttp://www.google.ee/imgres?imgurl=http://cas.bellarmine.edu/tietjen/RootWeb/Primates.jpg

  12. See paneb mõtlema… ... miks mul autot ja maja ei ole... http://www.freakingnews.com/Chimpanzee-Pictures-33414.asp

  13. Siiski täna ei viitsi ... Aju arengut määravates geenides on erinevused peamiselt seotud vanusega (arenguga). http://images.mirror.co.uk/upl/m3/apr2008/2/4/5265FFD9-BD69-A59B-15E58D54AE1E2BD4.jpg

  14. Primaatide hulgas on olnud ka väga suuri. Nad ei olnud meie esivanemad http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://laweekly.blogs.com/joshuah_bearman/images/giganto.jpg

  15. Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. 500 kg, taimtoiduline Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://ancientstandard.com/images2/giantape1.jpg

  16. Viimasel ajal on väga palju uut saadud teada inimese evolutsioonist Leitud on tuhandeid fossiile, tööriistu, välja-heiteid. Nende alusel saab teada liikumisviisist, kõnevõimest, toitumisest jne. Geneetiliselt - mitokondri DNA (16 000 bp), Y-kromo-soom (200 000 bp) on võimalik mitmete tunnuste väljakujunemise aega kindlaks määrata. Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine.

  17. Lõhestav valik primaatide hulgas toimus kliimamuutuse tagajärjel. Ligi 12 milj.a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad, tekkisid puisrohtlad, rohtlad, vähem õlirikkaid seemneid. 7 - 8 milj. a. tagasi asusid mõned primaadid rohtlasse. Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine. Kas orienteerusid vetikatele, karpidele, tigudele? Molluskites palju rasvhappeid - aju arenes. Film 13 00 - 21 40; 34 00 - 40 00; 42 30 - 58 20; Australopiteegid

  18. Australopiteekide (4 -1 milj.a.t.) ajumaht 350- 500 ml, tugevad lõuad, hambad laiad, taimtoidulised, väikesed (1,1 - 1,3m), pikad käed, elasid gruppides, magasid puu otsas http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.etsu.edu/physics/plntrm/dino/arobustus.gif

  19. Kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja tuua, et vähearenenud last hoida... mis võimaldas neoteenia süvenemist, mis omakorda võimaldas aju arengut.

  20. Australopiteekuse 3,6 miljoni aasta vanused jalajäljed, mis nagu vaagnaluude ehituski tõendavad, et nad kõndisid täiesti püsti asendis http://www.unscrewingtheinscrutable.com/node/54 http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.crystalinks.com/lucypaleon2.jpg

  21. Australopieegid ei osanud rääkida, ei teinud tööriistu, ei kasutanud tuld, olid karvased http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.archaeologyinfo.com/images/afarensis.JPG http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=australopithecus+afarensis

  22. Meie varaseimad esindajad olid lõunaahvid ehk australopiteegid Aafrikas 2 milj. a. tagasi elas Aaafriaks mitmeid inimeste eelkäijaid miljonid aastad: Au - australopiteegid H. - homo ehk inimene http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Humanoid_dated_ages_comparison_01.jpg

  23. Robustsed australopiteegid (boisei ja robustus) - väga vintske taimtoit, suuremad. Kumb võis olla meie esivanemaks? Siredad australopieegid - olid väiksemad ja väiksemate hammastega http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=australopithecus+robustus http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://hominid.renecanales.com/Hominids/Paranthropus%2520Boisei.jpg

  24. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Map_of_the_fossil_sites_of_the_early_hominids_(4.4-1M_BP).svghttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Map_of_the_fossil_sites_of_the_early_hominids_(4.4-1M_BP).svg

  25. Aafrikas jätkus kliima kuivenemine Puuvilju oli järjest vähem, taimed olid sunnitud kasvatama oma seemne ümber järjest paksema kesta ... Tekkisid rohttaimed ja rohusööjad - sõralised, kabjalised. Eelise andis kiire vahemaade ületamine lagendikel ja lihatoidule üleminek. Selleks oli vaja kiiremini joosta, paremini higistada, teha tööriistu. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.addingup.org/wp-content/uploads/2009/05/brain_evo.jpg

  26. Homo rudolfensis (2,4 - 1,6 milj.a) - esimene perekonna inimene esindaja ja tööriista tegija. Soolestik muutus lühemaks ning säästis energiat aju ülevalpidamiseks. http://tolweb.org/Homo/16418 http://www.boneclones.com/BH-013.htm

  27. Homo habilis - osav inimene 2,1…1,6 milj.a. Ajumaht 600-700 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Homo_habilis-2.JPG

  28. Esimesed pihukirved 2,6 milj.a., et rebida nahka, purustada luid, süüa ajusid. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.d.umn.edu/cla/faculty/troufs/anth1602/images/homo_habilis_img5.jpg

  29. Homo habilised elasid nagu hüäänid, võttes viimast, mis kiskjatest üle jäi. Üleminek lihatoidule andis aju arengule energiat. Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust. Film 1.00.26 - 1.04.40; 1.07.00 - 1.26.36; H.ergaster ja erctus http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect20/homo_habilis_003.jpg

  30. Mis võisid olla ajumahu kasvu peamised põhjused? http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.bordalierinstitute. com/images/brainEvolution.jpg

  31. Homo erectus - püstine inimene 1,8 – 0,1 milj.a.oli kohastunud metsavaesel alal küttima. http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=homo+erectus

  32. Homo erectus Ajumaht 800-1000, ruumiline nägemine, hambad näitavad lihatoidulisust, hea termoregulatsioon, karvkate vähenenud, suur kopsumaht.

  33. Muutused inimese nahas: Imetajate nahas on 3 tüüpi näärmeid: • rasunäärmed • higinäärmed (inimesel 2 -5 miljonit, kuni 12 liitrit lahjat higi päevas) • apokriinsed (lõhna) näärmed - meil on neid vähe - toodavad õlist segu (hobune läheb vahtu). Loomade jahutusvõime on halvem, sest karvad saavad märjaks ja aurustumine ei toimu karval vaid naha pinnal. Antiikajal saadeti tähtsaid teated viima inimene, mitte ratsanik. 1,2 milj. a. tagasi geen MC1R, mis määrab tumeda värvi. (shimpansil on roosa nahk). Inimese nahas valgud, mis teevad veekindlaks ja kulumiskindlaks (erinevus geenides). Miks karvad peas? kubemes? kaenla all?

  34. Homo erectus oli sihvakas, kiire jooksja, suutis kaua aega josta, sest ei kuumenenud üle http://www.unscrewingtheinscrutable.com/node/54

  35. Kasutasid tuld, küttisid suuri loomi.Algeline sõnavara, kuid pikki lauseid ei saanud moodustada - kopsumaht väike http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://sdominko.tripod.com/Pictures/Homo_erectus_learns_how_to_use_fire_2.jpg

  36. Homo erectuse arvukus kasvas, levis Aafrikast välja: Aasiasse 1,8 milj.a. tagasi Euroopasse 1 milj.a. tagasi

  37. Homo erectuse levik, isegi Jaava saarele jõudsid. Kas oskasid teha paate? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.athenapub.com/13erectmp.GIF

  38. Paate polnud vajagi ... http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.athenapub.com/13tethmp.GIF

  39. Homo erectus Aafrikas ja Jaava saarel http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.talkorigins.org/faqs/homs/sangiran17.jpg

  40. Suurte territooriumide hõivamine põhjustas divergentsi, tulemuseks uued inimlaste populatsioone:Homo heidelbergensis ajumaht 1400 ml Film 1.33.20 - 1.40.40; 1.45.40 - 1.55.50 Heidelb., neandert., sapiens http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.bbc.co.uk/science/cavemen/images/factfiles/homo_heidelbergensis_img1.jpg

  41. Homo heidelbergensise levik.

  42. Inimesed viimasel aastamiljonil

  43. Heidelberglased 400 000 a. tagasi Saksamaal http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://brent.kearneys.ca/wp-content/uploads/2006/07/homo_heidelbergensis_img2.jpg

  44. Heidelberglased tegid onne. Siin on esimene kunstiteos? Elevandi sääreluu. Viimistletud odad. Küttisid hobuseid, ninasarvikuid. Keel, abstraktne mõtlemine Kannibalism

  45. Tõenäolislt on heidelberglastest kujunenud neandertaallased. Leviku kaart http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://anthro.palomar.edu/homo2/images/map_of_Neandertal_range.gif

  46. Homo neanderthalensis230 000 – 30 000 a. tagasi, ajumaht 1400-1500ml http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.knihy-a.cz/wp-content/uploads/2010/03/homo-neanderthalensis.jp

  47. Neandertaallased Kehaehitus jässakam, lühemad jalad, suurem kolju, esileulatuv nina. • Kasutasid tuld, nahast riideid, peitleid, nuge, naaskleid, odasid. • Jahti pidasid grupis põtradele, mammuti-tele, piisonitele jt. • Ehitasid onne • Matsid oma surnuid lillede ja ehetega, millest järeldatakse, et oli kõne ja abstraktne mõtlemine.

  48. Neandertaallane ei ole meie otsene esivanem, tõestas S. Pääbo 10 a. tagasi. Kuid viimati tõestas, et ristumine pärisinimesega oli võimalik: väljaspool Aafrikat elavatel rahvastel on 2-4% neandertaallaste geneetilist materjali.

  49. Homo sapiens - pärisinimene …on tekkinud Saharast lõuna pool umbes 200 000 a. tagasi. 100 000 a. tagasi levisid Aafrikast välja: Aasiasse, Indoneesiasse ja jõudsid 50 000 a. tagasi Austraaliasse. Teine väljaränne 60 000 a. tagasi Aasiasse ja sealt ka 40 000 a. tagasi Euroopasse ja 20 000 a? tagasi Ameerikasse. Vanimad kaljumaalingud Austraalias - 50 000 a.

More Related