1 / 25

Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes

Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes. Janno Järve. Sihtrühm ja uurimisülesanne. Sihtrühmaks oli erialase hariduseta inimesed (kellel puudus kutse- või kõrgharidus) vanuses 25-64.

helmut
Download Presentation

Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes Janno Järve

  2. Sihtrühm ja uurimisülesanne Sihtrühmaks oli erialase hariduseta inimesed (kellel puudus kutse- või kõrgharidus) vanuses 25-64. Üldeesmärgiks oli välja selgitada karakteristikud ning tegurid, mis mõjutavad nende osalemist elukestvas õppes.

  3. Millest ei räägi Statistikaameti uuringute tulemustest: • Eesti täiskasvanute koolitus (2007, 2011) • Täiskasvanute koolitus ettevõtetes (2006, 2010)

  4. Millest räägin • Erialase hariduseta inimeste elukestvas õppes osalemise eripäradest, nende õppimise ja mitteõppimise põhjustest • Iseseisvast enesetäiendamisest • Meetmetest

  5. Mida peame silmas õppimise all • Formaalhariduse omandamise all mõistetakse õppimist tasemehariduses, mis võimaldab omandada põhi-, kesk-, kutse, kõrgharidust või teaduskraadi • Mitteformaalhariduse omandamise all mõistetakse õppimist täienduskoolitustel, kursustel, seminaridel, õpikodades, töökohal ja mujal • Informaalse hariduse omandamiseallmõistetakseiseseisvat oskuste/teadmiste täiendamist – erialase kirjanduse lugemist, õppefilmide või dokumentaalsaadete vaatamist, ööülikooli loengute kuulamist jpm

  6. Andmestikud Statistikaameti andmestiku: • Eesti täiskasvanute koolitus (2007, 2011) • Täiskasvanute koolitus ettevõtetes (2006, 2010) Andmehõive (lisaks Statistikaameti uuringutele): • Erialase hariduseta inimeste küsitlus • Ettevõtete küsitlus • Kohalike omavalitsuste küsitlus

  7. Mis mõjutab osalemist elukestvas õppes?

  8. Peamine sõnum uurimisülesande kontekstis Erialase hariduse omamine ei mõjuta oluliselt elukestvas õppes osalemist, mõjutab üldine haridustase.

  9. Täiendkoolitusel ja tasemeõppes osalemise põhjused • Täiendkoolitustel osalemise põhjuseks: • veidi rohkem silmaringi laiendamine kui • tööalane enesetäiendamine. • Vahe on tagasihoidlik

  10. Täiendkoolituses ja tasemõppes osalemise takistused

  11. Probleemi ja takistused • Rohkem õppida soovinutel: • koolituste hind, • tehnilise kättesaadavuse (koolituskoht või eriala ei sobi) ja • mittesobivuse töögraafikuga. • Õppida mittesoovinutel: • vanust, • tervist, • perekondlikud kohustused.

  12. Iseseisev enesetäiendamine

  13. Iseseisev enesetäiendamine • Tööalane enesetäiendamine • Enesetäiendamine kogukondliku tegevuse vallas • Enesetäiendamine majapidamisega seotud küsimustes • Muu enesetäiendamine

  14. Alahindame iseseisvat enesetäiendamist

  15. Tööalane enesetäiendamine

  16. Iseõppimise põhjused

  17. Ajakulu iseseisvale enesetäiendamisele (tunde kuus)

  18. Ettevõtete küsitluse olulisimad järeldused Tööandjad ei erista koolituspoliitiliselt erialase haridusega ja ilma erialase harituseta töötajaid (seda teeb vaid ca 11% ettevõtetes). Koolitamisega mittetegelemise põhjuseks sageli see, et värvatakse juba inimesi, kes oskavad või et töötajate oskused on piisavad.

  19. Meetmed

  20. Kes peaks investeerima? Ettevõtja on valmis seda rohkem töötaja koolitusse investeerima, mida ettevõtte-spetsiifilisem see on Mida üldisem on koolitus, seda rohkem peaks investeerima töötaja Millal investeeritakse liiga vähe?

  21. Millised turutõrked õigustavad koolituse toetamist? • Koolitusel on positiivsed välismõjud ettevõtetele, kes ise ei koolita – võimalus sõita jänest vähendab ettevõtete stiimuleid haridusse investeerida. • Riskikartlikud inimesed pelgavad investeeringu tulususega seotud ebakindlust - ei pruugi olla seetõttu valmis haridusse piisavalt investeerima. • Piiratud laenuvõimalused piiravad inimestes investeerimisvõimalusi –seda isegi juhul, kui nad oleks valmis investeerima.

  22. Mida raportis kajastatud meetmed adresseerivad? • Rahalised piirangud (eeskätt inimese tasandil, aga kohati ka ettevõtte tasandil) • Ajalised piirangud (hooldekohustusest kui ka töökohast tingitud õppimistakistused • Vastumeelsus õppimisele (nt olen õppimiseks liiga vana) • Tööandja suhtumine

  23. Meetmetest üldiselt Poliitikameetmete valik, mida rakendatakse (muuhulgas) elukestvas õppes osalemise toetamiseks, on küllaltki lai ning tuleb tõdeda, et päris olulises osas on sarnased meetmed kasutusel ka Eestis.

  24. Millest ammutada inspiratsiooni? Selgemalt eristuvateks üksikmeetmeteks, mida tänase seisuga Eestis sellisel moel rakendatud ei ole, oleks: • Koolituskohustus ettevõtetele koos sihtotstarbelise maksuga, millega kogutud raha kasutatakse koolituse finantseerimiseks • Individuaalse koolituskonto või vautšeri kasutamine elukestva õppe rahastamiseks (väljaspool Töötukassa süsteemi), aga ka üldisemaks propageerimiseks • Haridustaseme laiaulatusliku tõstmise programmid • Tööandjate positiivne tunnustamine läbi sertifikaadi või kvaliteedimärgi (just elukestva õppe arendamise valdkonnas)

  25. AITÄH!

More Related