1 / 27

Kas Eesti on suur või väike: piirkondlikud eripärad elukestvas õppes

Kas Eesti on suur või väike: piirkondlikud eripärad elukestvas õppes. Triin Roosalu Eve-Liis Roosmaa TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Täiskasvanuharidus Eestis. Hinnang täiskasvanuõppes osalemisele (TKU 2007). Hefler, 2010. Barjäärid täiskasvanute osalemisele tasemeõppes.

nyoko
Download Presentation

Kas Eesti on suur või väike: piirkondlikud eripärad elukestvas õppes

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kas Eesti on suur või väike: piirkondlikud eripärad elukestvas õppes Triin Roosalu Eve-Liis Roosmaa TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

  2. Täiskasvanuharidus Eestis

  3. Hinnang täiskasvanuõppes osalemisele (TKU 2007) Hefler, 2010

  4. Barjäärid täiskasvanute osalemisele tasemeõppes TKU 2007

  5. Miks maakondlikke erinevusi otsida?

  6. Õpingutega seotud raskuste jaotus Situatsioonilised (enamasti töö- ja pereeluga seotud: lapsehoiu korraldamine; pingeline töögraafik; tööandja ja pere toetuse puudumine; jms) Institutsionaalsed (õpingute toimumine ebasobival ajal; pole vajadusele vastavaid koolitusi; elukoha läheduses ei pakuta õppimisvõimalusi; rahapuudus; ei täida sisseastumisnõudeid; pole teavet koolituste kohta; jms) Isiku meelestatusega seotud (psühholoogilised tegurid: õppimiseks liiga vana; tervis ei luba; ei taha tagasi ‘koolipinki’; kuidas tajub oma võimet õppida; jms) Cross, 1981

  7. Küsimus • Milliseid probleeme näevad eksperdid elukestva õppe edenemisel Eesti maakondades? • Milliseid lahendusi maakondades pakutakse ja oodatakse? • Milliseid konkreetseid näiteid elukestva õppe riskigruppide kaasamisest maakondades eksperdid välja toovad? • Milliseid maakondlikke eripärasid esineb?

  8. Andmekogumise meetod • Fookusgrupi uuring • 2011. aasta jaanuaris ja veebruaris viidi läbi 15 maakondlikku seminari, kus • tutvustati täiskasvanute elukestvas õppes osalemist mõjutavaid poliitikaid ja täiskasvanud õppijate probleeme • anti ülevaade haridusstrateegia projektist • Seejärel tehti rühmatööd, eesmärgiga tuua välja maakonna spetsiifilisi aspekte, ning • Arutati läbi rühmatööde tulemused

  9. Valim • Uuringu sihtgrupiks elukestva õppe erinevad huvigrupid – eksperdid Eesti maakondadest • Alusharidusasutuste, põhikoolide, (täiskasvanute) gümnaasiumide, kutseharidusasutuste, kõrgkoolide õpetajad ja juhtkond • Lasteaedade ja koolide hoolekogu liikmed; üli- ja õpilasesindused • MTÜ-d, kelle tegevusalaks haridus; koolitusfirmad; Vabaharidusliidu täiskasvanute koolituskeskused; • Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond; Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriamet; valdade esindajad • Karjäärikeskused; Töötukassa; noorsootöö spetsialistid • Ametiühingute esindajad; Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu maakondlike ühenduste esindajad • Eesti Tööandjate Keskliidu kaudu kohalike tööandjate esindajad • (Kohaliku) meedia esindajad

  10. Valim • Iga maakondliku seminari puhul anti võimalus maakonna haridus- ja sotsiaalosakonnale sihtrühmade täpsustamiseks • Lõplik valim kujunes igas piirkonnas mõnevõrra erinevaks • Kõige süsteemsemalt jäi puudu tööandjate ning ametiühingute vaatenurk • Igas seminaris osales 10-30 (keskmiselt 20) eksperti

  11. Rühmatööd

  12. Rühmatööd

  13. Rühmatööd

  14. Rühmatööd

  15. Rühmatööd

  16. Kes osalevad täiskasvanuõppes vähem?

  17. Kes osalevad täiskasvanuõppes vähem?

  18. Kes osalevad täiskasvanuõppes vähem?

  19. Järelduseks • Tuuakse välja demograafilisi kui ka sotsioloogilisi tegureid • Eriti problemaatiline on nn halvemuste kumuleerumine eluteel: • Kuid õppimise seisukohalt on halb olla niivaene noor ametlikult tööta madala haridusega joodikmees kui ka hea töökohaga väikeste lastega kõrgelt haritud keskealine naine • … ja nende taastootmine järgmises põlvkonnas • Vaesel madala haridusega vanemal ei ole võimalust toetada oma laste huviharidust ja kooliskäimist, kuid rikka ja haritu või siis ka toimetulekulootuses võõrsil töötava vanema ‘pangakaardilaps’ on riskigrupp hariduse omandamise seisukohast

  20. Piirid … • Konkreetsed takistused, millega seisab silmitsi täiskasvanud õppija, on ühiskond loonud/tekitanud ühel või teisel põhjusel • Kõiki sedalaadi piire saab nihutada kohendades institutsionaalset/struktuurset korraldust

  21. Lahendused – elukestva õppe edendamine

  22. Lahendused – elukestva õppe edendamine

  23. Lahendused – elukestva õppe edendamine

  24. Veel mõned näited ettepanekutest • “Kuidas sõuda üle digilõhe ja jõuda ääremaale“? • Viljandis Maavalitsuse Tervisetuba loob tervisetoetajate võrgustikku: igas külakohas koolitatakse tavainimene, kes hakkab saama tervise alast infot ja seda oma kogukonnas aktiivselt levitama. Sama saaks teha õpiinfo levitamisega • Täiskasvanuhariduse komisjoni loomine • Haapsalus saadi rühmatööst tõuge moodustada nt kord kvartalis kogunev komisjon, kes arutab täiskasvanute õppimise küsimusi/ võimalusi: formaal- ja mitte-formaalhariduse esindaja, kohalik võim … • Tegevuste/kogemuse läbi õppimine • Kärdla õpilaste osalemine Laulupealinna saates; õpiti sellest vaat et rohkemgi kui semestri jooksul füüsika tunnis …

More Related