1 / 24

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg. Linnused. Keskmise rauaaja (u 450-800 pKr) algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid neid ei kasutatud kaua Rohkem linnuseid hakkati ehitama 8. saj paiku Paljusid nendest linnustest kasutati püsivalt kogu viikingiaja (u 800-1050 pKr). Linnused.

hoshi
Download Presentation

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

  2. Linnused • Keskmise rauaaja (u 450-800 pKr) algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid neid ei kasutatud kaua • Rohkem linnuseid hakkati ehitama 8. saj paiku • Paljusid nendest linnustest kasutati püsivalt kogu viikingiaja (u 800-1050 pKr)

  3. Linnused • Linnuste kaitseehitisi tugevdati ja ehitati uusi linnuseid juurde • Linnused ehitati järskude nõlvadega küngastele • Vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall • Lõuna-Eestis tehti vallid liivast ja palkidest

  4. Linnused • Põhja- ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja siseküljed paeplaatidest kivimüürina, aga linnuse teistele külgedele püstitati palkidest kaitsesein • Vallist väljapoole kaevati kraav

  5. Linnuste tüübid • Välisilme järgi jagavad arheoloogid linnused rühmadesse • Mägilinnused – linnused, mis on ehitatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele • Neemiklinnused – mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. • Seal kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele

  6. Linnuste tüübid • Ida-eestis rajati linnuseid vahel voortele • Külgedelt kaitsesid neid looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele • Eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete otstega voodit • Siit said linnused oma rahvapärase nimetuse “Kalevipoja säng”

  7. Linnuste tüübid • Ringvall-linnused – ümbes kodu linnuseõue ehitati kunstlik vall • Neid linnuseid ehitati Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad • Ringvall-linnused ehitati juba varemal rauaajal • Võimsate, 8-10m kõrguste paekivist vallidega linnuseid hakati ehitama Saaremaal ja Lääne-Eestis alles 12.-13. saj

  8. Linnuste tüübid • Linnus-asula – avaasulad paiknes enamasti linnuse naabruses • 8.-11. saj keskpaigani olid paljud linnused püsivalt asustatud • Kaevandamisel leitud relvad ja põlemiskivid räägivad võitlustest • Sõja- ja röövretkede oht oli suur • Nt. Rõuge linnus põles 8.-11. saj kuuel korral maha

  9. Külad ja põllud • Suur osa rahvast elas avaasulates • Need avaasulad koosnesid mitmest talust – kujunesid külad • Mitmed kedkmisel rauaajal kujunenud külad on olnud asustatud tänaseni • Hakati kasutama ribapõlde • Maad jagati pikkadeks ribadeks ning iga talu sai võrdselt paremat ja halvemad maad

  10. Külad ja põllud • Künnipõllundus arenes siis, kui puuardale lisati rauast ots • Vanim adratera pärineb 7.-8. saj • Arvatavasti kasutati sel aja kaheväljasüsteemi • Puhkaval maal karjatati loomi

  11. Kalmed • Sageli maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandkalmeid ei ehitatud • Uued kivikalmed kujutasid endast kivivaresid ilma selge sisekonstruktsioonita • Kaasa pandi esemeid vähem kui varem • 5.-6.saj on leitud väga rikkalike panustega matmispaiku (hõbeehted, relvad, kullatud esemed)

  12. Kalmed • Erinevused kivikalmetes näitavad ühiskonna kihistumise süvenemist ja ülikute rikkuse kasvu • Kagu-Eestis levisid liivast kuhjatud kääpad • Nendes olid põletatud surnud, vähesed panused

  13. Aarded ja ohvrianded • Keskmisest rauaajast tuntakse ehete aardeleide ja relvade/tööriistade peitleide • Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, mille hulgas oli mõni kord ka kullatud või kullast esemeid • Aardeid leiti enamasti põllumaadelt, asulakohtades, kalmetes

  14. Aarded ja ohvrianded • Arvatakse, et ehted maeti maha sõjaohu korral • Vahel seostati aardeid ohverdamistega • Pole välistatud, et aardeid peideti maa alla seoses usuga, mis tuli Skandinaaviast • Nad ususid, et maetud esemeid võivad nad pärast surma kasutada surmajärgses elus

  15. Aarded ja ohvrianded • On leitud raudseid odaotsi, mõõgafragmente, võitlusnuge ja tööriistu • Selliseid leide oli soisetes paikades, mida võib tõlgendada kui vette või soosse heidetud ohvriande

  16. Rahutud ajad • Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutustest aegadest • Linnused oli tõenäoliselt ülikute residentsid ja võimukeskused • Nende kõrval asuvad külad kuulusid ülikute võimupiirkonna alla • I aastatuhande teisel poolel oli naaberaladel rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti elanikke

  17. Sündmused lõunakaares • Dnepri keskjooksu piirkonnas oli idaslaavlaste hõim, mis liikus vähehaaval põhja poole • Dnepri ja Väina ülemjooksu piirkonnas kohtasid nad balti hõime, kellest osa slaavistus, osa taandus põhja ja loode suunas

  18. Sündmused lõunakaares • Põhja-Lätis elasid seni valdavalt läänemeresoome hõimud, kuid nüüd jõudis sinna rohkesti balti hõimude esinejad • Vaid Läti lääneosa jäi kujunevate liivlaste valdusesse

  19. Meretagused sõbrad ja vaenlased • Viikingiajal tihenesid Eesti suhted Skandinaaviaga • Kuna Eesti asus kaubateede vahetusse lähedusse jõudsid siia idamaised mündid ja meretaguste meistrite sepistatud relvad • Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse • Eesti oli mitmeid kordi alistatud, kuid oli ka võitlustes võitnud

  20. Meretagused sõbrad ja vaenlased • Eestimaal langes Norra kuninga poeg Halfdan Valge. • Eestlastest mereröövlid vangistasid Norra kuninganna Astrid ja tema poja Olafi ning müüsid nad orjadeks • 11. Saj püstitati Rootsis mitmeid ruunikive, mis pühendati töhtsamate Eestimaal langenud viikingite mälestuseks

  21. Suhted idanaabritega • Ida ja kirde pool elasid vadjalaste, vepslaste, karjalaste, merjalaste, muromlaste jt soome-ugri rahvaste esindajad • 8. Saj hakkasid kaubateedel liikuma viikingid • 862.a slaavlased kutsusid endale Skandinaaviast valitsejaiks kolm venda – Rjuriku, Sineuse ja Truvori • Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882a, mil Rjuriku järglase Oleg vallutas Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed osad

  22. Suhted idanaabritega • Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10.saj üldiselt rahumeelsed • Vene kroonikas nimetatakse eestlasi ja mõningaid teisi ida pool elanud läänemeresoomlasi tšuudideks • Tšuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada, osalesid sõjaretkedesBütsantsi ja teenisid riigi lõunapiiril rändrahvaste vastu rajatud kindlustes

  23. Esimene vabadusvõitlus • 10. Saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid • Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks • 1054.a sõjakäigus said venelased lüüa • Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal

  24. Esimene vabadusvõitlus • 1060.a maksustas Izjaslav eesti hõimud • Eestlased peagi kihutasid maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Taru ja tungisid sõdides kuni Pihkvani • 1030-1061 nurjati venelaste tõsine vallutuskatse • Eestlased olid muutunud tugevaks ja organiseerituks jõuks, et kaitsta oma vabadust • Järgnevad pool sajandit pole teada ühtki venelaste sõjakäiku Eestisse

More Related