1 / 12

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg. (koostas V.Stepanova). Linnuste rajamine. Rauaajal tekkisid esimesed linnused Rauaajal oli kasutusel enam kui poolsada (50) linnust. Külad ja põllud. Kujunesid külad (inimesed elasid avaasulates, mis koosnesid mitmest talust)

lee
Download Presentation

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (koostas V.Stepanova)

  2. Linnuste rajamine • Rauaajal tekkisid esimesed linnused • Rauaajal oli kasutusel enam kui poolsada (50) linnust

  3. Külad ja põllud • Kujunesid külad (inimesed elasid avaasulates, mis koosnesid mitmest talust) • On tuntud ribapõllud (iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad) • Puuadrale lisati rauast ots – seega arenes kiiresti künnipõllundus

  4. Kalmed • Surnutele kaasa pandud esemete hullk vähenes • Kagu – Eestis levisid liivast kuhjatud kääpad • Kääpades leidus jälgi põletamismatustest

  5. Aarded ja ohvriannid • Aaretena peideti ja jumalatele ohverdati: • ehteid (pronksist ja hõbedast) • relvi • tööriistu

  6. Rahutud ajad • Kindlustatud linnuste rajamine • Relvaleidude arvukus

  7. Millega olid seotud rahutud ajad? • Rahutud ajad olid seotud: • kohalike ülikute võimuvõitlusega; • naabermaadelt sooritatavate röövretkedega ja sõjakäikudega.

  8. Sündmused lõunakaares • Eestlaste naaberrahvad olid: - idaslaavlased - balti hõimud - läänemeresoomlased - liivlased Kõik need rahvad suhtlesid oma vahel: kauplesid ja sõdisid ning väiksemad rahvad aja jooksul assimileerusid

  9. Meretagused sõbrad ja vaenlased • On leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid • Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaadesse viivate viikingite kaubateede vahetusse • Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse

  10. Suhted idanaabritega • Vene kroonikates nimetati eestlasi ja läänemeresoomlasi tšuusideks • Eestlaste suhted Vana – Vene riigiga olid rahumeelsed • Tšuudid aitasid vürst Olegil Kiievit vallutada, osalesid sõjakäikudel Bütsantsi vastu

  11. Esimene vabadusvõitlus • 1030.a – Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi sõjakäigu eestlaste vastu ja võitis neid. Tulemus: venelaste poolt oli rajatud tugipunkt Tartus, mis sai nimeks Jurjev. • 1054.a – uus venelaste sõjakäik eestlaste vastu, kus venelased said lüüa.

  12. Esimene vabadusvõitlus • Võitlus vene vürstide sissetungide vastu kestis 1061. aastani. Tulemus: eestlastel õnnestus säilitada iseseisvus ning järgnevast poolest sajandist pole teada ühtki vene vürstide sõjakäiku Eestisse

More Related