VABATAHTLIKU TEGEVUSE STRATEEGIA

1. VABATAHTLIKU TEGEVUSE STRATEEGIA Koordinaator • Tartu Vabatahtlike Keskus Toetaja • Siseministeerium

2. I Vabatahtlike Foorum 25 aprill 2003 • Vaja on üleriigilist vabatahtlikku tööd soodustavat poliitikat – pikaajalist programmi, mis ei sõltu valitsuste vahetumisest ja milles on paika pandud põhimõtted ja eeldatavad tulemused. • Riik ja KOV peaksid toetama vabatahtlike keskusi. • Vabatahtlikku tööd saab toetada maksusoodustuste abil. • Vaja on keskset organisatsiooni, mis tutvustaks ja propageeriks vabatahtlikku tööd.

3. TVK ümarlaud 5 mai 2004 • Vabatahtlik töö ei ole ühiskonnakasulik töö, tasuta töö, kogu mittetulundusühingutes tehtav töö, madalalt tasustatud töö ega koolipraktika. • Vabatahtlik töö seostub ennekõike aktiivseks kodanikuks olemisega ja kogukonnatööga. • Vaadata tuleb teemade järgi – seadusandlus peaks olema lahendatud ühtselt, aga näiteks koolitus võib valdkonniti erineda.

4. TVK ümarlaud 5 mai 2004 • Vabatahtlikud on maas vedelev ressurss, neile tuleb luua võimalused ning see nõuab ressurssi ja tugistruktuuri. • Viljandimaa Noortekeskuses tehti noorte vabatahtlikega kirjalikud kokkulepped (õigused ja kohustused). Vanemad küsisid, mis õigusega seda tehakse ja mis see üldse on? • Vabatahtlike ärakasutamise hirm on reaalselt olemas. Ärakasutamise vältimiseks on vaja struktuuri, mis jälgib ja kontrollib.

5. “EL noortepoliitika: kas uus hoog ka Eesti noortele?” 5 oktoober 2004 • Arendada noorte vabatahtlikku tegevust eesmärgiga suurendada olemasolevate võimaluste läbipaistvust, laiendada nende ulatust ja parandada kvaliteeti. • Muuta vabatahtlik tegevus noortele kergemaks, kõrvaldades olemasolevad takistused. • Propageerida vabatahtlikku tegevust, et tugevdada noorte solidaarsust ja tegutsemist kodanikena. • Tunnustada noorte vabatahtlikku tegevust eesmärgiga tunnustada nende oskusi ja tegutsemist ühiskonna heaks.

6. “EL noortepoliitika: kas uus hoog ka Eesti noortele?” 5 oktoober 2004 • Vabatahtliku töö mõiste on vaja defineerida ja lahti seletada. Sellega koos tuleb luua vajalik seadusandlik raamistik ja rakendusmehhanismid, sest mõiste iseenesest ei tähenda midagi. • Vajalik on vabatahtlikku tegevust tutvustada ja propageerida. Sellest teavitada ja infot levitada, et mõiste jõuaks kõigini ja et sellest hakataks ühtemoodi aru saama. Selle eelduseks on esimene samm - defineerimine. Teavitada tuleb kõigil tasanditel.

7. Mis on vabatahtlik tegevus?TVK definitsioon • Vabatahtlik tegevus on millegi tegemine või kellegi aitamine oma vabal tahtel ja tasuta. Vabatahtlikuks tegevuseks ei peeta oma lähemate sugulaste ja sõprade abistamist.

8. 23-26 jaanuaril 2002 Varssavis toimunud rahvusvaheliste ekspertide kohtumine • Vabatahtlik on füüsiline isik, kes osutab teenuseid teisele isikule või teise isiku kasuks oma vabal tahtel ja tasuta.

9. Uuringukeskus FACTUM - EMSLi tellimusel • Vabatahtliku töö all mõistetakse kokkuvõtvalt “heast tahtest ja entusiasmist tasuta, vabast ajast tehtavat tööd kellegi, peamiselt ühiskonna heaks ühise eesmärgi nimel”.

10. Euroopa Noortefoorum • Vabatahtlik töö on aja ja energia pühendamine kellegi teise heaks.

11. Valge raamat “Uus hoog Euroopa noortele” • Vabatahtlik tegevus hõlmab igasugust vabatahtlikku tegutsemist. Seda iseloomustab alljärgnev: see on avatud kõigile, selle eest ei maksta palka, seda otsustatakse teha vabast tahtest, see on hariv (mitteformaalne haridus) ning tekitab sotsiaalset lisandväärtust. • Vabatahtlik teenistus on osa vabatahtlikust tegevusest ning seda iseloomustab alljärgnev: kindel ajavahemik; selged eesmärgid, sisu, ülesanded, struktuur ja raamistik; kohane tugi ja juriidiline ning sotsiaalne kaitse.

12. Valge raamat “Uus hoog Euroopa noortele” • Kodanikuteenistus on vabatahtlik teenistus, mille tegevust korraldab riik, nt sotsiaalvallas või tsiviilkaitses. • Tsiviilteenistus on mõnes riigis alternatiiv kohustuslikule sõjaväeteenistusele, kuid ei ole vabatahtlik.

13. Vabatahtlike kaasamise juhend vanglas kinni peetavate isikuteresotsialiseerimisse ja usulisse tegevusse • Vastavalt juhendi §-le 4 on vabatahtlik isik, kes oma vabast ajast täidab vanglas kinni peetava isiku resotsialiseerimist ja usulist tegevust toetavaid ülesandeid selle eest tasu saamata.

14. Kriminaalhooldusseadus • § 18 lg. 1 sätestab, et kriminaalhooldus-abiline on isik, kes täidab kriminaalhooldus-ülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata.

15. Ohvriabi seadus §6. Ohvriabi vabatahtlik • Ohvriabi vabatahtlik on isik, kes osutab ohvriabiteenust oma vabast ajast ja selle eest tasu saamata. • Ohvriabi vabatahtlik võib olla isik, kes sobib ohvriabiteenust osutama. Ohvriabi vabatahtlikule esitatavad nõuded ja vabatahtlike juhendamise korra kehtestab sotsiaalminister. • Ohvriabi vabatahtlikule hüvitatakse ohvri abistamisega seotud kulud sotsiaalministri kehtestatud korras ja piirsumma ulatuses.

16. Vabatahtliku tegevuse tüübid • Mitteformaalne ja organiseeritud • Lühiajaline ja pikaajaline • Valdkonnad • Tegevused

17. Vabatahtliku tegevuse strateegia Eesmärk Avaliku sektori ühtsete seisukohtade ja põhimõtete määratlemine ja sõnastamine ning tegevuskava koostamine vabatahtliku tegevuse kui kodanikuksolemise olulise tunnuse toetamiseks ja arendamiseks Eestis. Tulemus Valitsuse strateegia aitab tunnustada, toetada ning edendada vabatahtlikku tegevust, mis suurendab ühiskonna sidusust ning inimeste ühiskondlikku aktiivsust ja sotsiaalset kaasatust, parandab teenuste kvaliteeti ja hulka ning aitab inimestel omandada uusi teadmisi ja oskusi.

18. Kodanikualgatuse toetamise strateegia Eesmärk • Vabariigi Valitsuse kodanikualgatuse toetamise strateegia (edaspidi KATS) strateegiline eesmärk on saavutada avaliku sektori ühtne lähenemine kodanikualgatuse toetamiseks. • Vabariigi Valitsuse kodanikualgatuse toetamise strateegia eesmärk on luua soodsad tingimused kodanikualgatuseks Eestis.

19. Strateegiadokumendi struktuur Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrus nr 302

20. Strateegiadokumendi struktuur (2) Valdkonna arengukavas tuleb esitada: • 1) valdkonna arengukava kestus; • 2) seosed teiste valdkonna arengukavadega; • 3) valdkonna arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses osalevad asjaomased ministeeriumid ning kaasatud huvitatud isikud ja asutused;

21. Strateegiadokumendi struktuur • 4) hetkeolukorra analüüs, mis sisaldab valdkonna probleemide ning olemasolevate võimaluste analüüsi; • 5) strateegilised eesmärgid, mis väljendavad valdkonna arengukava elluviimise perioodil taotletavat mõju ja mille saavutamine on mõõdetav või hinnatav; • 6) meetmed, mis on erinevate tegevuste kogumid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Meetme selgituses kirjeldatakse kavandatavaid olulisemaid tegevusi;

22. Strateegiadokumendi struktuur • 7) maksumuse prognoos, mis sisaldab valdkonna arengukava hinnangulist kogumaksumust ja maksumuse jaotumist aastate või teiste perioodide vahel. Sealjuures on valdkonna arengukava maksumus esimese nelja aasta lõikes välja toodud meetmete lõikes; • 8) juhtimisstruktuuri kirjeldus, mis sisaldab valdkonna arengukava koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse koordineerimiseks rakendatavate tegevuste kirjeldust.

23. Tuulike Mänd Tartu Vabatahtlike Keskus Rüütli 4, 51007 Tartu Tel 742 0341, 506 4729 tuulike@vabatahtlikud.ee