Vabatahtliku tegevuse koolituspäev 4 .märts 2011, Paide

1. Vabatahtliku tegevuse koolituspäev4.märts 2011, Paide Anna Gramberg Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus anna@vabatahtlikud.ee

2. Päevakava 12.00-13.00 - ülevaade vabatahtlikust tegevusest, vabatahtliku tegevuse toetamine ja edendamine Eestis, EVTA tähistamine Eestis : Anna Gramberg, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus 13.00-13.30 – Järvamaa Vabatahtlike Keskuse tutvustus ja võimalused: Rainer Eidemiller, Järvamaa Vabatahtlike Keskus 13.30-13.45– virgutuspaus 13.45-15.15 – kohalike vabatahtlike ja vabaühenduste näited: kogemuste vahetus osalejatega. Vabatahtlike kaasamise ja juhtimise põhimõtted. 15.15-15.30 - virgutuspaus 15.30-17.00 – arutelu maailmakohvikus: kuidas ergutada kodanikuaktiivsust Järvamaal? Kuidas tähistada vabatahtliku tegevuse aastat maakonnas?

3. MIS ON VABATAHTLIK TEGEVUS? • oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata • vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks • oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks

4. Aasta vabatahtlik 2005 Järvamaalt Leili Pruun (53) – hea organisaator, eestvedaja, projektide elluviija, teeb head tööd maanaiste teadlikkuse tõstmisel ja naiste kaasamisel, Järva Maanaiste Ühenduse esinaine, Eistvere külaplatsi korrastaja, suurepärane organisaator

5. Aasta vabatahtlik 2006 Järvamaalt Rainer Eidemiller (36) – Raineri eestvedamisel loodi Ühendus Weissenstein, mis kogub ja tutvustab Paide linna ajaloolist teavet, propageerib säästvat mõtteviisi ja uurib Paide linna aja- ja kultuurilugug. Tema tegevus on aidanud kaasa inimeste mõtteviisi muutmisele ja oma elukeskkonna väärtustamisele

6. Aasta vabatahtlik 2008 Järvamaalt Uno Aani (72)elutöös on tuhandeid töötunde nii Koeru piirkonna kui ka Järvamaa rahva hüvanguks. Tervisespordi propageerijana on ta läbi viinud suusa-, kepikõnni-, jalgratta-ja jalgsimatku, tunnustatud giidi ja külakokkutulekute korraldajana algatanud kohalike külade ajaloo uurimist ja jäädvustamist trükisõnas. Tema algatusel on loodud Koeru Pensionäride Selts ning Koeru Maameeste Selts.

7. KUI PALJU ON EESTIS VABATAHTLIKKE? 27-30% Eesti elanikest on tegutsenud teadlikult vabatahtlikuna. 17% lisaks teevad midagi, aga ei teadvusta ennast vabatahtlikuna (Uuring “Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis” 2008, 2009) Euroopa Liidu keskmine on 34%, Eesti 14. kohal (Eurobaromeeter . Euroopa sotsiaalne tegelikkus 2006)

8. ENAMIK ON VÄHEAKTIIVSED 78% vabatahtlikest on väheaktiivsed, juhuslikud. Tegevused: heakorra või päästetööd või inimestele abi pakkumine. Valdkonnad: külaliikumine ja kohaliku elu edendamine, keskkonnakaitse ja loodushoid ning sotsiaaltöö. Soovivad tunda ennast vajalikuna või veeta kasulikult vaba aega. On valmis ka edaspidi tegutsema juhul kui sobiv võimalus ette juhtub.

9. VÄHESED ON AKTIIVSED 17% vabatahtlikest on aktiivsed, pikemaajalised. Teadlik ja motiveeritud vabatahtlik tegevus. Tegevused: teavitustöö, projektide kirjutamine, inimestele abi pakkumine, aga ka ühenduste juhtimine, ürituste ja koolituste korraldamine. Valdkonnad: külaliikumine, haridus ja teadus, sotsiaaltöö, kunst ja kultuur ning keskkonnakaitse ja loodushoid. Soovivad ennast arendada, saada juurde teadmisi ja kogemusi, parandada oma töövõimalusi ning panna ennast proovile uues valdkonnas.

10. MIDA VABATAHTLIKUD TEEVAD

11. MITTEVABATAHTLIKUD – MIKS POLE OSALENUD? • Pole vabatahtlikus tegevuses osalemiseks aega leidnud (46%) • Pole selle peale mõelnud (23%) • Kehv tervis (22%) • Ei tea, kus saab vabatahtlikuna tegutseda (20%) • Pole leidnud huvipakkuvaid võimalusi (14%) Mittevabatahtlike hulgas on enam vanemaealisi (65 ajavanemad), alg- ja põhiharidusega inimesi, samuti lapsehoolduspuhkusel olevaid noori ning pensionäre.

12. MIS VABATAHTLIKKE MOTIVEERIB • Tunda ennast vajalikuna (66%) • Veeta oma aega kasulikult (64%) • Aidata teisi (63%) • Võimalus suhelda teiste inimestega (62%) • Saada oma tegemistest ja saavutustest rahulolu (61%) • Võimalus veeta meeldivalt aega teiste inimestega (60%) • Saada juurde teadmisi/kogemusi või areneda (52%) • Saada uusi tuttavaid, luua kontakte (51%) • Parandada oma võimalusi teha meelepärast tööd (44%) • Panustada Eesti ühiskonna üldisesse arengusse (41%)

13. KUST SAADAKSE INFOT?

14. ORGANISATSIOONI TEGEVUSE JA VABATAHTLIKURAHULOLU SEOSED • Organisatsioon pakub vabatahtlikule mitmekesiseid ja jõukohaseid tegutsemisvõimalusi • Potentsiaalseid vabatahtlikke teavitatakse kaasa löömise võimalustest • Antakse piisavalt tagasisidet ja tunnustatakse • Vabatahtlikke koolitatakse ja juhendatakse piisavalt • Organisatsioon kajastab oma tegemisi avalikkusele

15. PRAKTILISED JÄRELDUSED UURINGUST • Tuleb olla nähtav, rääkida lugusid, kajastada üritusi – enamik inimesi saab infot vabatahtliku tegevuse kohta meediast, oluline on organisatsiooni maine • Tuua oma kodulehel esile, kuidas saab kaasa lüüa - teadlikud huvilised otsivad ise võimalusi (internetist) • Isiklik kutse on kõige mõjusam – isegi sõber ei pruugi teadvustada, et võiks kaasa lüüa, kui otse ei kutsuta • Tõsta teadlikkust, kuidas vabatahtlik tegevus pakub võimalusi oma oskusi arendada, paremini tööturul konkureerida, pereelu ja ühiskonna jaoks panustamist ühendada või aega koos sõpradega kasulikult veeta

16. VALDKONNA ARENDAMINE EESTIS – MIS TEHTUD? • Olukorra kaardistamine (uuringud, analüüsid) • Teadlikkuse tõstmine (foorumid, Teeme Ära) • Ühenduste suutlikkuse tõstmine (koolitused) • Koordineerivad organisatsioonid (SIM, VTA, maakondlikud vabatahtlike keskused jt.) • Riiklik poliitika (EKAKi elluviimine) • Riiklik ja kohalik vabatahtlike tunnustamine

17. KES TEEVAD? ÜHENDUSED • VTA • EMSL • Liikumine Kodukant • ELF • Heateo SA • Continuous Action • SA Tallinn 2011 • Maakondlikud vabatahtlike keskused ASUTUSED • Siseministeerium • Teised ministeeriumid oma haldusalas (s.h. allasutused), valdkonnapõhiselt • Euroopa Noored Eesti Büroo • Maakondlikud Arenduskeskused (EAS)

18. VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDUSKESKUS loob ühendustele parimad võimalused vabatahtlike kaasamiseks. Selleks: • loome Eestis vabatahtlike kaasamiseks soodsat keskkonda (nt. osalus valdkonna arengukavas, VTA nõukoda, Vabatahtlike Värav: www.vabatahtlikud.ee) • kasvatame ühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata ja juhtida (nt. koolitused, vabatahtliku sõbra märk) • Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) ja EMSLi liigewww.vabatahtlikud.ee/vta

19. VABATAHTLIKE VÄRAV • info vabatahtliku tegevuse kohta ühest kohast • uudised, nõuanded, uuringud, lood • vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide andmebaas (lisa oma organisatsiooni tutvustus ning avalikusta profiil) • kuulutuste süsteem - organisatsioonid saavad lisada vabatahtlike otsimise kuulutusi (VTA modereerib ja kinnitab) • vabatahtlikud saavad otsida kuulutusi piirkonna ja valdkonna järgi ja tellida kuulutusi e-postile (u. 865 tellijat) • Kõik huvilised saavad tellida uudiskirja (u. 550 tellijat) • 2011 lisandub vabatahtlike andmebaas. • CV-Online kuvab Vabatahtlike Värava kuulutusi oma andmebaasis www.cv.ee, EMSL viitab oma infokirjas. • Värava vaadatavus : u. 8000 külastust kuus, neist 5000 indiv.

20. SISEMINISTEERIUM • tegeleb kodanikuühiskonna (s.h. vabatahtliku tegevuse) alase riikliku poliitika analüüsimise, kavandamise ja koordineerimisega ning kodanikuühiskonna arendamise korraldamisega (nt. EKAKi rakendamine, KODAR) • Kodanikühiskonna arengukava (KODAR) 2011-2014: ühendustesse vabatahtlike kaasamise edendamine, teavitustegevused ja propageerimine, info kättesaadav vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta, tunnustamine • koordineerib EVTA 2011 tähistamist Eestis (www.siseministeerium.ee/evta2011)

21. VABATAHTLIKU PASS • Vahend vabatahtliku tegevuse kaudu saadud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirja panemiseks • Saab esitada lisana CV juurde tööle, õppima või stipendiumile kandideerides • Vabatahtliku pass koosneb: a) vabatahtliku ja org.-i poolt täidetav vorm b) oskuste ja teadmiste loeteluc) kaaned, kus mõisted ning näpunäiteid täitmiseks • Kooskõlas Europassi, Noortepassi ja elukestva õppe võtmepädevustega • Valmimisel elektrooniline vabatahtliku pass (koostajaCreative Union)

22. 2011 a Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta JAANUAR sissejuhatav avakuu VEEBRUAR hea koostöö kuu MÄRTS spordikuu APRILL kohaliku arengu kuu MAI noortekuu JUUNI riigikaitsekuu JUULI kultuurikuu AUGUST keskkonnakuu SEPTEMBER professionaalne vabatahtlikkus / ettevõtete vabatahtlik tegevus OKTOOBER eakate ja sotsiaalvaldkonna kuu NOVEMBER siseturvalisuse kuu DETSEMBER vabatahtliku töö väärtus; vabatahtlike tunnustamine ja tänamine

23. Euroopa aasta tegevustega Eestis soovitakse: • Tõsta üldist teadlikkust vabatahtlikust tegevusest, selle väärtusest ja vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest • Tugevdada ühenduste vabatahtlike kaasamise võimekust Mõlema eesmärgi saavutamiseks töötatakse vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna ja vabatahtliku tegevuse kui olulisima kodanikuaktiivsuse tunnustamise nimel

24. EUROOPA AASTA RINGREIS (kodanikuühenduste ja vabatahtlike mess) • Tallinnas 3.-7. mail Nokia Kontserdimajas • Ühiskonna arvamusliidrite debatid ja arutelud (teemasid saab pakkuda igaüks!) • Vestlusringid ja töötoad • Kogemuste ja kontaktide vahetamine ning lühikoolitused • Kodanikühenduste ja vabatahtlike „turg“ - Organisatsioonidel võimalus tutvustada oma tegevusi ja kaasata uusi vabatahtlikke. • Ringreisi päevad jagatakse teemade ja sihtgruppide lõikes. http://www.siseministeerium.ee/evta-ringreis/ Registreerumine messile on juba alanud!

25. JAGA OMA LUGU TERVELE EUROOPALE! http://europa.eu/volunteering/et/my-storySelle kaudu on vabatahtlikel ja vabatahtlikke kaasavatel ühendustel võimalik jagada kogemusi, rääkida lugusid ning tuua välja parimad praktikad tervele Euroopale. Kirjatööd võivad olla vabas vormis, rääkida võib näiteks sellest, kuidas hakkasid vabatahtlikuks ning mida vabatahtlik tegevus on Sulle andnud. Selleks, et Sinu lugu mõistaks võimalikult paljud, soovitame kirjutada see inglise keeles, kuid oodatud on ka eestikeelsed kirjatööd. Lugusid saab saata eelpool mainitud viitel “saatke meile oma lugu” nupu alt. Saadetud lugudele on võimalus lisada ka viiteid, dokumente, pilte.

26. KUST SAADA INFORMATSIOONI? Siseministeerium (projekti koordineeriv asutus) www.siseministeerium.ee/evta2011 www.europa.eu/volunteering/et www.facebook.com/evta2011 Soovid kuuluda Euroopa aasta teavituslisti? Saada e-kiri: marten.lauri(at)siseministeerium.ee

27. TEEME ÄRA TALGUPÄEV 2011 • Mis on talgupäev? - iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. • Talgud on loomulik osa meie elulaadist, seotud eluliste väärtustega, mida inimesed talgupäeval kogevad, leiavad • Tänavune põhisõnum – Tule talgutele, leiad... (elurõõmu, töö, kodutunde, elukaaslase, sõbra, iseenda) • Toetub elust endast pärit talgulugudele – tagasiside varasemate aastate talgulistelt ja talgujuhtidelt

28. TEEME ÄRA TALGUPÄEV 2011 AJAKAVA • Toimub 7.mail 2011, lähem info jõuab 24.veebruariks www.teemeara.ee • Üleskutse talgujuhtidele 15.märts, kuid talguid saab veebi lisada juba varem • Üleskutse talgulistele 11.aprill, kuid kirja saab panna ennast juba ka varem • Mis saab edasi? – talgupäev kujunenud traditsiooniks, kasvanud välja mitmeid ühiseid ettevõtmisi • Mis jäi ütlemata? – üleskutse jagada oma talgute lugusid (saab peagi lisada veebilehele), et tugevdada põlvkondade sidet ja talletada kogemusi

29. VABATAHTLIKE KAASAMINE JA JUHTIMINE

30. Hakka vabatahtlikuks! Muuda maailma!

31. MAAILMAKOHVIKU ARUTELU KUIDAS TEADVUSTADA NOORTELE VABATAHTLIKKUST? • Palju tehakse, aga noored ei teadvusta seda ja tegevusest saadavat kasu. (Küsitakse: “Mis ma saan selle eest?”: uued teadmised, kogemused, kuidas panna noori mõistma?) • Noorte infopäevad – probleem, et kohale tulevad ainult samad näod, tuleb ise noorte juurde minna • Vabatahtliku pass – tutvustada noortele ja edasi arendada • Välja töötada motivatsioonisüsteem, kuidas kaasata seni passiivseid noori: korraldada pidusid, väljasõite • Vaja koolitada (vabatahtliku tegevuse teemal) noortega tegelejaid, kes annavad infot edasi. Vaja võrgustikku, võtmeisikuid.

32. Lapsevanemate harimine – nt. kohaliku lehe kaudu teavitada vabatahtlikust tegevusest, kohalik meedia • Internet, FB, rate.ee • Välja anda rinnamärk, et oled vabatahtlik. Siis kui midagi teed, saad uhkusega kanda. • Koostöö noorteühendustega – Järvamaa Noortekogul samuti vabatahtlikkuse edendamise programm • Elavad näited – nt. infopäevale eduelamusega noor kaasa (nt. Noored Kooli lähenemine). • Töötukassa võimalused – info kättesaadavaks! • Kaasata mobiilioperaatorid (nt. sms-kampaaniad)

33. TV-kanalid, siduda olemasolevaid saateid teate edastamisega, staaride kaasamine, nt. Järvamaalt pärit Getter Jaani, meediakanalite ülekülvamine) • Ühildada erinevate suurüritustega (nt. spordiüritused, kontserdid, tuua välja vabatahtlike panus, nimeliselt tänada, “vabatahtlik” särkide peale) • Välja töötada vabatahtliku maskott • Kuidas ühildada noorte olemasolevaid huvisid vabatahtliku tegevuse võimalustega, et samastuks ja ühilduks. Näidata võimaluste mitmekesisust. • Kohalike omavalitsustega tööd teha, et nad teadvustaks teemat ning tuleksid kaasa.

34. Erivajadustega noored on väga altid osalema, kuid neil on vähem võimalusi (pole internetti, raha). Samas väga oluline ettevalmistus, et kuidas nendega töötada, et kõik oleks korrektne. • Talgupäevadel oleks vaja eraldi vabatahtlikke juhendajaid, kes juhendavad noori (eriti kui on suur hulk talgulisi)

35. MAAILMAKOHVIKU ARUTELU KUIDAS KAASATA UUSI INIMESI VABATAHTLIKUKS? • Koostöö teiste sarnaste organisatsioonidega, kes kaasavad vabatahtlikke • Mõtteviisi muutmine – vastandada palgatööd (umbisikuline), vabatahtliku tegevusega (eesmärgipärane, traditsioonidega). Vabatahtlik tegevus kui mahe eluviis, mahe töö • Peab inimesi provotseerima (“näe, naaber juba teeb, kus sina siis olid?”), tekitada väike võistlusmoment. • Lugude rääkimine, jutuvestmine • Meeleolu üleval hoidmiseks peab läbi mõtlema algused ja lõpud (alguse ja lõpuringid)

36. Õpilastele läheneda õpetajate kaudu, neid koolitada • Aidata leida endale südamelähedane tegevus • Rõhutada paindlikkust vabatahtliku tegevuse juures • Elekter nii kalliks, et enam TV-d ei saa vaadata Odav meelelahutus hõivab aja, vabatahtlik tegevus nõuab pingutust • Perekonda kaasata, et ei peaks aega mitme hea vahel jagama • Vabatahtlikele ülesannete jagamine vastavalt võimetele, et ei oleks hirme ja ebaõnnestumisi • Vabatahtlikke kaasata, näidates tehtud tööde tulemusi • Noorte kaasamine, võimaldada neil oma ideid ellu viia, anda vastutust. Aitab kasvatada järelkasvu.

37. MAAILMAKOHVIKU ARUTELU KUIDAD KAASATA LINNAKOGUKONDA VABATAHTLIKKE? • Kuulutustetahvel linna: oluline on isikupärane kujundus, peal linnakaart, kus märgitud olulised punktid, kus põhitegevused toimuvad. Ühiselt kujundatud kuulutused (klaasiga kaetud), kogukond ise haldab ühiselt. Nt, taotleda KOPist raha, viidad juurde teha. Kus on hea asukoht? • Ajaleht Koos Olek: jätkata väljaandmist, jagada ürituste ajal lehte (nt. poisikesed linna peal, kohalikud ühendused jagavad oma infot ajalehes ja jagavad üritustel). Vabatahtlikud teevad otsepostitust (lehte ja flaiereid), eririietus neile. • GPS mäng lastele. Aluseks vanad kaardid, et üles leida vanad kohad, teha koostööd Päinurme internaatkooliga, kellel GPSid olemas)

38. Linna ajaloopärandi teadvustamine ja tutvustamine: vabatahtlikke kaasata Paide kogukonnakeskuse ülesehitusse. (nt. ajalooliste tööriistade/masinate kasutamise tutvustamine) • Kohaliku majanduse turgutamine: nt. Järvamaa toote märgi väljatöötamine • Maja ja aia jagamine: ühelt poolt vanalinn alakasutatud ja teisalt inimesed kortermajades, kes tahavad vanalinnas elada. Kokkulepped inimestega, kes võtavad tasuta kasutada ja teevad majad korda. Tuleb ühe Leonardo projekti kaudu Saksa näidete maaletoomine. Variant aia jagamine, anda vanalinnas tasuta kasutada oma aeda.

39. Kogukonna aed Paides: ühine viljapuuaed, mida rajada ja kasutada ühiselt • Tänavaturud (viljapuuaia saaduste jagamine?) • Teha erinevaid tegevusi, mis ergutavad kogukonnas tegevust, siis vabatahtlik tuleb iseenesest sinna juurde, käivitub. • Küsimus terminis “kogukonnakeskus”, et võib mõjuda sektina. Variant kasutada nt. Kodanikukeskus. • Linnaruumi asjad siduda linnaplaneerimise tudengite tegemistega, töötubadega, neilt tuleb häid mõtteid. Hea võimalus noori kaasata, maakonda tagasi tuua. • Noored võiksid käia üksikute eakatega vestlemas. 9.märtsil toimub Järvamaa Vabatahtlike Keskuses üritus, et leida konkreetseid ühistegevusi (nt. elustiiliõhtud eakatega).