Omavalitsusreform TÕMBEKESKUSTE EESTI

1. OmavalitsusreformTÕMBEKESKUSTE EESTI Siim Kiisler 26.02.2014

2. TAUST

3. 2012. oktoobris pakkus regionaalminister välja 6 võimalikku lahendust omavalitsusmaastiku korrastamiseks • 2013. märtsis otsustas regionaalminister, et reformi aluseks saavad piirkondlikud tõmbekeskused • Tõmbekeskuste Eesti: • Maakonnad ise otsustavad, mis on piirkonna olulisemad tõmbekeskused • Seejärel saavad omavalitsused ise otsustada, millisega neist ühineda • Riigikogu annab ette tähtaja, milleks peavad liitumised teoks saama • 2017 KOV volikogude valimised toimuvad juba ühinenud omavalitsuste piirides

4. Kuidas suhtute kavandatavasse haldusreformi? Turu-uuringute AS (september2013)

5. EESMÄRK

6. Reformi tulemusel tekivad senisest tugevamad omavalitsused, millel on elujõuline keskus sellega tihedalt seotud ja hästi ühendatud tagamaa. Kohalik omavalitsus kattub suure osa seal elavate inimeste igapäevase toimetamise piirkonnaga – kodu, töökoht, kool, kauplus jne.

7. Pärast reformi elluviimist on KOVid võrreldava võimekuse ja suurusega ning teenuste kvaliteet ühtlustub. Kohalikul tasandil saab teha rohkem otsuseid, mis seal elavate inimeste elukvaliteeti ka reaalselt mõjutavad. Eesmärk – kõik KOVid suudaks täita neile seadustega pandud ülesandeid. Inimesed peavad saama neile vajalikke teenuseid sõltumata elukohast.

8. TÕMBEKESKUSED

9. piirkonna inimeste jaoks oluline igapäevase pendelrände sihtkoht • vähemalt 1000 elanikuga asula, koos tagamaaga 5000 elanikku • maakonnakeskus, kuid enamasti on maakonnas veel mõni selline. • reeglina 30 minutilise autosõidu kaugusel

11. Maakondlikud KOV liidud esitasid oma ettepaneku tõmbekeskuste osas maavanematele. Seda võimalust ei kasutanud Võrumaa ja Järvamaa (ja Lääne-Virumaa). Maavanemad täiendasid vajadusel ettepanekuid ning esitasid oma nägemuse regionaalministrile. Maavanemate ja OVL-de arvamus kattus suures osas.

13. KAASAMINE

14. Olulised sammud läbi arutatud KOV arengu mõttekojas. Eelnõu ettevalmistamisse on panustanud sisuliselt kõik selle valdkonna eksperdid: • Kohaliku demokraatia töögrupp • KOV ülesannete ja rahastamise töögrupp • KOV piirkonna ettevõtluse arendajana töögrupp Lisaks on toimunud loendamatu hulk arutelusid, vestlusringe, kohtumisi, seminare, ettekandeid igas Eestimaa nurgas.

15. SEADUSEELNÕU

16. See on seaduseelnõu, millega lepitakse eelkõige kokku reformi läbiviimise alused ja ajakava. Omavalitsuste funktsioone, rahastamist jms olulist puudutavad seadusemuudatused töötatakse koos ekspertide ja valdkonnaministeeriumidega välja 2015-2017.

17. Omavalitsused ise valivad, millise väljapakutud tõmbekeskusega (omavalitsusega) nad ühinevad • Omavalitsus peab moodustama funktsionaalse ja territoriaalse terviku. Lahustükke ei lubata. • Seal, kus kokkuleppele ei jõuta või ühinemist ei algatata, lahendab erimeelsused regionaalminister ja ühinemise algatab VV

18. Tõmbekeskus vähemalt 1000 elanikku ja koos tagamaaga 5000. Kui tänase KOVi territooriumile ei jää ühtegi sellist keskust, tuleb neil otsustada, millise keskusega ühineda. • Juhul kui keegi ei soovi ühineda omavalitsusega, mille territooriumil asub tõmbekeskus ja kus elab vähem kui 5000 elanikku, ühineb ta ise mõne teise tõmbekeskusega. • VV algatatud ühinemisel säilitatakse eraldiseisva haldusüksusena kehtivates piirides Kohtla-Järve linn, Narva linn, Sillamäe linn ja Tallinn

19. Ühineda võib ülemaakonnapiiride. Elanike arvamus selgitatakse välja asustusüksuse täpsusega • Linn elanike arvuga vähemalt 5000 võib jääda ühinenud omavalitsusena linnaks, kui moodustab üle ½ uue KOV elanikest • 2014. aasta lõpuks ühinemise otsustanud omavalitsustele makstakse ühinemistoetust täna seaduses ette nähtud korras. VV algatusel ühinevatel KOVidel hüvitatakse ühinemisega kaasnevad otsesed kulud.

20. Ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul on vajalik volikogu 2/3 koosseisu häälteenamus. • Valitsuse algatatud ühinemise korral KOVide soovil moodustatud osavalda või linnaosa ei või lõpetada esimese ühinemisjärgse valimisperioodi jooksul. • Ühinevate KOVide töötajatele pakutakse sobivat töökohta uues KOVis. Ühinevate KOVide juhtidele garanteeritakse töökoht uues KOVis kaheks ühinemisjärgseks aastaks.

21. Ministeeriumid saavad ülesande esitada hiljemalt 2016 jaanuariks valitsusele ettepanekud õigusaktide muutmiseks: • omavalitsuste täidetavad ülesanded ja koostöövajadus • KOV rahastamise alused • teenuste miinimumstandardite olemasolu ja vajadus • maavalitsuste funktsioonide muutmine • Ministeeriumide jaoks on tõmbekeskused võrgustik, mille järgi saab joonduda kohalike tegevuste ja avalike teenuste kavandamisel

22. AJAKAVA

23. 30.12.2014 – omavalitsused on teinud ühinemisotsused • 02.03.2015 – VV algatab regionaalministri ettepanekul KOVide ühinemise seal, kus kokkuleppele ei jõutud • 2015-2017 – töötakse välja reformi elluviimiseks vajalikud seadusemuudatused valdkonnaseadustes • Oktoober 2017 – kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad uute omavalitsuste piirides • 01.01.2018 – kehtivuse kaotab KOV ühinemise soodustamise seadus ning kaotatakse ka regionaalministri ametikoht

24. REFORMI TULEMUS

25. KOV suudab täita kõiki täna seadusega pandud ülesandeid ning lisaks tegeleda piirkonna ettevõtluskeskkonna arendamise ja töökohtade loomise soodustamisega • Juhtimiskulude osakaal väheneb ning rohkem raha saab suunata põhitegevustele • Tekib võimalus palgata erinevate valdkondade spetsialiste seniste „universaalide“ asemel NB! Teenuse osutamine ei liigu inimesest kaugemale – sotsiaaltöötaja käib ikka kodus, teed lükatakse jätkuvalt lahti jne.

26. TÄNAN KAASAMÕTLEMISE EEST http://haldusreform.wordpress.com