Rahvastikuareng ja sooline võrdõiguslikkus

1. Rahvastikuareng ja sooline võrdõiguslikkus Ene-Margit Tiit Tartu Ülikool Matemaatilise statistika emer.-prof

2. SISUKORD Sooline võrdõiguslikkus ja selle mõõtmine • Soorollide ajalooline areng • Sooline võrdõiguslikkus kui printsiip • Meeste ja naiste võrdsed võimalused tänapäeval • Kuidas mõõta võimaluste võrdsust? Sooline võrdõiguslikkus rahvastikuprotsessides • Soolise võrdõiguslikkuse ja rahvastikuprotsesside vastastikune mõju • Sündimus ja sooline võrdõiguslikkus • Suremus ja sooline võrdõiguslikkus • Ränne ja sooline võrdõiguslikkus • Kokkuvõte

3. Sooline võrdõiguslikkus ja selle mõõtmine

4. Soorollide ajalooline areng Kogu inimkonna senise arengu jooksul on meeste ja naiste soorollid olnud üpriski erinevad nii matriarhaadi kui ka patriarhaadi tingimustes. Ka läänemaailmas on sajandite vältel olnud naiste võimalused osaleda poliitikas, ühiskonna ja majanduselus piiratumad võrreldes meestega. Selle aluseks on olnud ühelt poolt bioloogiline paratamatus, mis tuleneb naiste rollist laste sünnitamisel ja kasvatamisel, teiselt poolt aga ka piiratum ligipääs haridusele jareligioossetest ning kultuurilistest tõekspidamistest tulenevad kitsendused.

5. Sooline võrdõiguslikkus kui printsiip Sooline võrdõiguslikkus (võimaluste võrdsus) on tänapäeva demokraatliku ühiskonna vaieldamatu nõue. Kuna traditsiooniliselt on ühiskonnas kärbitud nimelt naiste õigusi, tähendab sooline võrdõiguslikkus traditsiooniliselt seda, et naised ei tohiks olla halvemas olukorras, see on naiste aitamine meestega võrdsete võimaluste juurde nii tööturul, haridussüsteemis kui ka poliitikas.

6. Mõningatel juhtudel tähendab see aga ka meeste võimaluste avardamist selleks, st mehed saaksid täita traditsiooniliselt naistele omistatud rolle – nt isadele võimaldatav lapse sünni järgne puhkus jmt. Tavaliselt on aga ka niisuguste meetmete taga suurel määral naiste huvi – kodutööde koormuse jagamine.

7. Sooline võrdõiguslikkus tänapäeval Tänapäeval on oluline osa naiste võimalusi kärpivatest asjaoludest oma mõju kaotanud: haridus on naistele sama kättesaadav kui meestele (ja paljudes maades, sh Eestis on noorte ja keskealiste naiste keskmine haridustase meestest kõrgemgi). Puuduvad formaalsed kitsendused võrdseks osalemiseks tööturul, ühiskondlikus ja poliiti-lises elus. Isegi bioloogilisest paratamatusest järelduva laste hooldamisega seotud lisakoormuse vähendamiseks on tehtud rida samme, nt välja kujundatud väikelaste hooldussüsteem jne.

8. Kuidas mõõta võimaluste võrdsust? Igasuguste ühiskonnaelu nähtuste mõõtmise järeleproovitud viisiks on statistika. Vastuseks küsimusele, kas naistel ja meestel on võrdsed võimalused kuuluda mingisse rühma (näiteks parlamenti, valitsusesse, akadeemiasse) tavaliselt kontrollitakse, kas selle rühma jaotus soo järgi ühtib populatsiooni (s.o. eeldatava taotlejate hulga) soojaotusega.

9. Tegelikult peitub selles metoodikas oluline viga: arvesse ei võeta taotlejate jaotust, vaid loetakse selleks lihtsalt lähtepopulatsiooni jaotus (või asendatakse see keskmise meeste/naiste suhtega, milleks võetakse jämedalt 1:1), st eeldatakse, et meeste ja naiste soovid kuuluda vaadeldavasse rühma on ühesugused

10. Sooline võrdõiguslikkus rahvastikuprotsessides

11. Kas sooline võrdõiguslikkus mõjustab rahvastikuprotsesse (või vastupidi)? Rahvastiku, st üldiselt kõneldes inimpopulatsiooni senise arengu jooksul pole olnud tegemist soolise võrd-õiguslikkusega. Kõikjal, kus on asutud jälgima soolist võrdõiguslikkust, on rahvastiku kasvlakanud.

12. Siit üks võimalikke järeldusi – soolise võrdõiguslikkuse saavutamine seostub rahvastiku arengu lõppetapi – inimpopulatsiooni arvukuse kahanemisega. Loomulikult ei saa siin siiski rääkida ei põhjuslikust seosest ega ka statistiliselt tõestatud hüpoteesidest.

13. Sündimus ja sooline võrdõiguslikkus Sünnitamise puhul saab isade-emade võrdsusest rääkida ainult naljatamisi. Seevastu sündide osas on looduse poolt võrdsed võimalused üsna hästi tagatud: poiste ülekaal vastsündinute hulgas on vaid ca 2--3%, mis on piisav tagamaks võrdset esindatust meheeas.

14. Tänapäeval näitab sündide soojaotuse statistika tõepoolest soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas – kas on ühest soost laps soovitum või prestiižikam kui teisest soost laps. Kuna loote sugu on võimalik saada varakult teada, siis pole välistatud selektiivne raseduse katkestamine. 2003. aastal Euroopa rahvastikukonverentsil rääkis Gruusia esindaja, et nende ametliku statistika kohaselt sünnib mõningates rajoonides poisslapsi kuni 20% võrra rohkem kui tütarlapsi.

15. Samasugune statistika olukord (kuigi mõnevõrra vähem drastiline) on iseloomustanud rea aastate jooksul ka Hiinat, kus toimisid ranged riiklikud sündimuse piiramise meetmed. Sisuliselt oli olukord tõenäoliselt veelgi räigem – soovimatud tütarlapsed lihtsalt surid enne, kui nad ametlikku statistikasse jõudsid.

16. Eestis ei ole (samuti kui teisteski Läänemaailma riikides) poiste sündimise sagedus suurenenud, st see pole erinev väga pika aja jooksul hinnatud poisi sünni tõenäosusest. Küll on viimastel aastatel mõnevõrra suurenenud kaksikute sünni tõenäosus, siin on nähtavasti põhjuseks viljakusravi.

17. Suremus ja sooline võrdõiguslikkus Suremuse puhul ei saa rääkida sugude võrdsetest võimalustest – kahjuks on meeste oodatav keskmine eluiga sünnil praktiliselt kogu arenenud maailmas mitme aasta võrra lühem kui naistel. Eestis on vahe üks suuremaid, ulatudes tosina aastani. Kuna meeste naistest kõrgem suremus algab juba noorukieas ja toimib eriti märgatavalt tööeas, siis on pensioniikka jõudnud meeste ja naiste veel elada jäänud aastate arv suhteliselt sarnasem, kuid ikkagi erinev.

18. See tähendab, et suurema osa meeste eeliseks on elada kuni surmani koos hoolitseva abikaasaga, sellal kui üle poole naistest lõpetab oma elu pikkade üksi elatud aastatega. • See tähendab, et naistel on märksa pikemat aega võimalik elada ühiskonna toel – kasutada pensionit. Mõlemad suundumused on Eestis tänu suurele erinevusele keskmises elueas selgemad kui paljudes teistes Euroopa riikides.

19. Ränne ja sooline võrdõiguslikkus Pikka aega on tüüpiliseks rändajaks peetud meest. Mehed käisid sõjas või sõjaväe-teenistuses, seiklesid merel, reisisid kaugetele maadele, käisid kodunt eemal õppimas või tööl, naised seevastu olid kodus ja ootasid.

20. Kuid siingi on aeg oma töö teinud, naised rändavad samuti küll õppima, küll tööle või ka huvireisile. Vaadeldes Eesti siserände andmeid 21. sajandil, selgus, et eranditult kõigis maakondades olid aktiivseimateks rändajateks 20—34-aastased naised. Meeste rändeaktiivsus ei ületanud veenvalt naiste oma üheski vanuserühmas. Võib oletada, et tegemist on niihästi õppe- kui töörändega, mitte sedavõrd pererändega, sest sel juhul peaks rändajate hulgas olema ka mehi.

21. Kokkuvõte Kokkuvõttes näeme, et rahvastikuprotsesside puhul on kaasajal Eestis (aga ka mujal Läänemaailmas) naised kas meestega praktiliselt võrdses (sündimus) või oluliselt soositumas (suremus) olukorras. Ränne näitab, et naiste tegelikud võimalused ei ole meeste omadest piiratumad.