Rahvastikuareng ning töökohtade väärtuse muutumine KOV-võimekuse indeksi andmebaasi andmete alusel

1. Rahvastikuareng ning töökohtade väärtuse muutumine KOV-võimekuse indeksi andmebaasi andmete alusel Veiko Sepp Viimsi 10.10.2011

2. Rahvastik ja töökohad • Kohaliku arengu olulised indikaatorid • Loovad kohaliku omavalitsemise eeldusi • On kohaliku omavalitsemise tulemuseks • Analüüsis keskendutakse keskpika perioodi trendidele – rahvastikuarengud 2005-2010; töö 2003-2010

3. Rahvastikuarengu analüüsinäitajad: • Elanike arvu muutus (Andmed: Rahvastikuregister) • Loomulik iive, iibekordaja 1000 elaniku kohta ning loomulikust iibest tulenev elanike arvu muutus (Andmed: Statistikaamet) • Rändesaldo kordaja 1000 elaniku kohta ning rändesaldost tulenev elanike arvu muutus (Andmed: Statistikaamet). • Vanusstruktuur (0-14, 15-64, 65+) ja vanusrühmade elanike arvu osakaalu muutus (Andmed: Rahvastikuregister)

4. Töökohade arvu ja väärtuse analüüsinäitajad: • Töökohtade arvu muutus ja töökohtade arvu muutus tööealise elaniku (15-64) kohta. Töökohtade arvu kirjeldamiseks kasutatakse andmeid isikute arvu kohta, kelle pealt on KOV-üksuses registreeritud tööandja tasunud sotsiaalmaksu (Andmed: EMTA) • Töökohtade üldväärtuse muutus. Näitaja väärtused arvutatakse võttes aluseks tööandjate poolt tasutud sotsiaalmaksu summa aastas (Andmed: EMTA) • Töökohtade keskmise väärtuse muutus. Näitaja arvutamiseks jagatakse tööandjate poolt tasutud sotsiaalmaksu summa isikute arvuga, kelle pealt on KOV-üksuses registreeritud tööandja tasunud sotsiaalmaksu (Andmed: EMTA)

5. Territoriaalsete erinevuste analüüs: • KOV-üksuste suurusrühmade vahel • KOV-üksuste tüüpide vahel, mis lähtuvad KOV-üksuste ääremaastumise tasemest • KOV-üksuste tüüpide vahel, milles arvestatakse linnalisust ja asendit linnaliste keskuste suhtes • KOV-üksuste vahel • Maakondade vahel

6. KOV-üksuste linnalisus ja asend linnaliste keskuste suhtes: • (a) regionaalsed keskused (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi (koos valda kuuluvate maa-asulatega), Haapsalu, Kuressaare, Viljandi, Paide, Rakvere, Võru, Valga); • (b) regionaalsete kesksuste vahetu tagamaa (eelpool loetletud linnadega piiri jagavad maalised omavalitsusüksused); • (c) väikelinnad (kõik ülejäänud linnalised omavalitsusüksused); • (d) väikelinn ja vahetu tagamaa (vallad, mis sisaldavad lisaks väikelinnale ka maalisi asulaid, v.a. Jõhvi vald); • (e) väikelinna vahetu tagamaa (väikelinnadega ühist piiri omavad vallad, sh rõngasvallad); • (f) linnalistest keskustest kaugemal paiknevad vallad (kõik ülejäänud vallad).

7. Tulemused

8. Registreeritud elanike arvu muutus KOV-üksuste elanike arvu rühmades, 2005-2011 (01.01.)

9. Registreeritud elanike arvu muutus KOV-üksuste ääremaastumise taseme alusel, 2005-2011 (01.01.)

10. Registreeritud elanike arvu muutus ääremaalistes ja ääremaastumise riskiga valdades maakondade lõikes, 2005-2011 (01.01.)

11. Registreeritud elanike arvu muutus KOV-üksuste tüübist ja territoriaalsest asendist sõltuvalt, 2005-2011 (01.01.)

12. Registreeritud elanike arvu muutus linnalistest keskustest kaugemal paiknevates valdades maakondade lõikes, 2005-2011 (01.01.)

13. Registreeritud elanike arvu muutus KOV-üksustes, 2005-2011 (01.01.)

14. Registreeritud elanike arvu muutus maakondades, 2005-2011 (01.01.)

15. Vanusstruktuuri muutus KOV-üksuste suurusrühmades, 2005-2011 (01.01. seis)

16. Registreeritud elanikkonna vanusstruktuur KOV-üksuste suurusrühmades, 01.01.2011 seisuga

17. Registreeritud elanikkonna vanusstruktuur KOV-üksuste suurusrühmades, 01.01.2005 seisuga

18. Vanusstruktuuri muutus KOV-üksuste tüübi ja asendi lõikes, 2005-2011 (01.01. seis)

19. Registreeritud elanikkonna vanusstruktuur KOV-üksuste tüübi ja asendi lõikes, 01.01.2011 seisuga

20. Vanusstruktuuri muutus linnalistest keskustest kaugemal paiknevates valdades maakondade lõikes, 2005-2011 (01.01. seis)

21. Vanusrühma 0-14 osakaalu muutus KOV-üksuste registreeritud elanikkonnas 2005-2011 (01.01. seisuga)

22. Rahvastikuarengud territoriaalsete tüüpide lõikes • Regionaalsete keskuste tagamaa - kõrgem sündimus ja madalam suremus, sisseränne ületab oluliselt väljarännet, mis kokku annab tulemuseks kiire elanike arvu kasvu ning laste ja noorte osakaalu suurenemise elanikkonnas. • Regionaalsed keskused – stabiilne rahvastikuareng • Linnalistest keskustest kaugemal paiknevaid ning ääremaalisi ja ääremaastumise riskiga valdasid iseloomustavad rühmana negatiivsed rahvastikuarengud kõigis maakondades. • KOV-üksuste elanike arvu järgi eristuvad alla 3 tuhande elanikuga üksused, kus rahvaarv kahaneb teistest oluliselt kiiremini, seda nii negatiivse iibe kui ka negatiivse rändesaldo tulemusel.

23. Rahvastikuarengud maakondades • Harjumaa - positiivne iive ja rändesaldo ning kasvav elanike arv ja noorte osakaal elanikkonnas. • Tartumaa - positiivne iive ja nõrgalt negatiivne ränne tagab kokku stabiilse rahvastikuseisundi • Pärnumaa, Raplamaa ja Saaremaa - loomuliku iibe ja rände näitajate väärtused jäävad tasakaalupunkti lähedale ning elanike arvu kahanemine aastas ei ületa 1% elanikkonnast. • Ülejäänud maakonnad – negatiivne iive ja rändesaldo, elanike arvu kiirem kahanemine ning nooremate elanike osakaalu vähenemine.

24. Töökohtade summaarse väärtuse muutus KOV-üksuste elanike arvu rühmades, 2003-2010

25. Töökohtade summaarse väärtuse muutus KOV-üksuste tüübi ja asendi lõikes, 2003-2010

26. Töökohtade summaarse väärtuse muutus ääremaalistes ja ääremaastumise riskiga KOV-üksustes, 2003-2010

27. Töökohtade summaarse väärtuse muutus 2003-2010

28. Töökohtade summaarse väärtuse muutus 2008-2010

29. Töökohtade summaarse väärtuse muutus maakondades, 2003-2010

30. Töökohtade trendid • Sarnased trendid kogu Eestis • Töökohtade väärtuse maksimumaastaks on 2008. aasta. 2009. aasta on kiire languse aasta ning 2010. aasta stabiliseerumise või nõrga kasvu aasta. • Töökohtade arvu kasv kuni 2007 aastani ning sellele järgnenud langus. • Erinev on protsesside ulatus ja tempo.

31. Trendid territoriaalsete tüüpide lõikes • Regionaalsed keskused ja nende tagamaad – positiivsed arengud • Linnalistest keskustest kaugemal paiknevate ja ääremaaliste valdade arengud on rühmana kesisemad – üksikute KOV-üksuste lõikes võivad näidata ka positiivseid arenguid, sõltuvalt maakondlikust kuuluvusest ja kohalikust spetsiifikast.

32. Trendid KOV-üksuste lõikes • Positiivsed ja negatiivsed arengud on jaotunud ühtlaselt üle Eesti ning tööga seotud arengutaseme piirkondlike erisuste üldist suurenemist ei saa Eestis täheldada. • Pigem on lühiajalises vaates (2008-2010) perioodi alguse kõrge tase kasvu piiravaks teguriks ning võimalik on täheldada territoriaalsete erinevuste vähenemist.

33. Maakondlikud trendid • Harjumaa ja Tartumaa - töökohtade arv on kogu perioodi jooksul üldtrendis kasvanud ning ületab märkimisväärselt perioodi alguse taset; teistest maakondadest kõrgem töökohtade keskmine väärtus ning kuni 2008. aasta maksimumtasemeni toimus kiirem töökohtade summaarse väärtuse kasv. • Teised maakonnad - töökohtade arv perioodi ulatuses kahanenud ning toimunud töökohtade väärtuse kasv on olnud aeglasem.

34. Kokkuvõtteks • Rahvastikuarengu trendid on oluliselt selgema territoriaalse loogikaga võrdluses töökohtadega • Elanikkonna vanusstruktuuri erinevuste teke • Rahvastikuareng ja töökohtade muutus KOV-üksuste tasandil ei korreleeru • Regionaalsed keskused ja nende tagamaa, Harjumaa ja Tartumaa on arengu veduriteks • Väikelinnad ja ääremaad võitlevad koha eest

35. Järeldusi kohalikule omavalitsemisele • Rahvastiku arengutest tulenev surve kohalikule omavalitsemisele on mitmesuunaline – elanike arvu kahanemine ja mittetööealiste osakaalu suurenemine • Töökohtade piirkondlikud trendid on olulised KOV-üksusest suurema piirkonna jaoks – linnad ja tagamaad • Kohaliku omavalitsuse süsteemi võimalused rahvastikuprotsesside ja töökohtade suunamisel? • Territoriaalne korraldus – maakonnalinnade, väikelinnade ja/või maaliste keskuste mudel • Ülesannete ja vastutuse jaotus – tööhõive ja ettevõtlus

36. Küsimused ja vastused www.geomedia.ee