Uuenduslikkus pidevas koolituses – Iirimaa strateegia

1. Uuenduslikkus pidevas koolituses – Iirimaa strateegia John McGrath Teadusjuht FAS – Iirimaa Koolituse ja Tööhõive Amet

2. Esitluse struktuur • Asutused tööjõuturul • Iirimaa haridussüsteem • Oskusalaste vajaduste väljaselgitamine • VETi Kvalifikatsiooniraamistik • Riiklik Inimressursside Strateegia • Järeldused: tugevad ja nõrgad küljed • Peamised väljakutsed

3. Ülevaade Iirimaa haridussüsteemist Kolmas tase Kraadiõpe – 13 600 kohta Bakalaureusekraad (3-4 aastat) – 25 500 kohta Kõrgem diplom (2 aastat) ja tavaline kraad (3 aastat) – 16 000 kohta Kõrgharidus Edasiõpe ja koolitus Edasiõpe ja koolitus (1-4 aastat) (VECs; FÁS; Teagsc; BIM jne) – 22 900 kohta Teine tase Lõpudiplom (2-3 aastat) – 54 000 kohta Juunioridiplom (3 aastat) – 57 400 kohta

4. Peamised faktid hariduse kohta • Teine tase on peaaegu täielikult akadeemiline. • Umbes 82% saab lõpudiplomi. • Õpipoisi programmid hõlmavad ainult 26 eriala. • Umbes 45%-l on ainult juunioridiplom. • Paljud tudengid lähevad lõpetamisjärgsetele kursustele.

5. Asutused tööjõuturul (4 peamist tegijat) • Tuleviku Oskusalaste Vajaduste Ekspertgrupp, • Forfas, • FAS – Oskuste ja Tööjõuturu Uuringute Üksus, • Majanduslike ja Sotsiaalsete Uuringute Instituut.

6. Tuleviku Oskusalaste Vajaduste Ekspertgrupp • Asutati 1997. aastal. • Nõustab valitsust oskusalaste puudujääkide osas. • Aruandev nii ettevõtluse ja tööhõive ministeeriumile kui ka haridus- ja teadusministeeriumile. • Kolmeosalise struktuuriga: tööandjad, ametiühingud, valitsus. • Haldusteenuseid osutab Forfas. • 2001. aastal lõi oma asutusesisese uuringuressursi. • See on Oskuste ja Tööjõuturu Uuringute Üksus. • www.skillsireland.ie

7. Forfas: riiklik poliitikate ja nõustamise amet ettevõtluse, kaubanduse, teaduse, tehnoloogia ja uuenduslikkuse alal. • Vastutab majanduspoliitika väljatöötamise eest. • Koordineerib arengualaste agentuuride tööd (IDAIDA Ireland; Enterprise Ireland).

8. FÁS – Tööhõive ja Koolituse Amet • Juhib avalikke tööhõiveteenuseid. • Õpipoisiprogrammide süsteem. • Oskusalane koolitus. • Õpe põhialuste tasemel. • Pakub mittekommertslikku ametialast koolitust erialalitsentside saamiseks. • Osutab tööstuskoolituse teenuseid. • Nõustab tööjõuturu poliitikate osas. • Teostab uuringuid.

9. Koolituse ja tööhõive ressursid • 20 koolituskeskust; • 62 tööhõiveteenuste kontorit; • väljastpoolt ostetud lepingulised koolitusteenused; • 2300 personaliliiget; • Haridus- ja teadusministeerium ning justiits-, võrdsuse ja seadustereformi ministeerium toetavad koostöös 81 töögruppi; • Kõnekeskus.

10. Oskuste ja Tööjõuturu Uuringute Üksus(SMLRU) • 2001. aastal lõi Ekspertgrupp oma asutusesisese uurimisrühma (SLMRU). • Koostab ja haldab Riiklikku Oskuste Andmebaasi. • Teostab oskusalaseid uuringuid majandussektorites. • Koostab iga-aastasi aruandeid oskuste pakkumise ja nõudluse kohta. • Selgitab välja mittevastavusi tööjõuturul. • Teostab majandussektorite uuringuid. • Koostab vajadusel analüüse valitsuse ministeeriumite ja arengualaste agentuuride jaoks. • www.skillsireland.ie

11. Riiklik Oskuste Andmebaas • Elektrooniline varamu. • Kõik riiklikud andmed. • Oskuste pakkumine ja nõudlus • Tööhõive struktuur; • Immigratsioonialased andmed; • Kõik vabad kohad (avalikus ja erasektoris); • Vabad õppekohad hariduses, haridusasutuste lõpetajad; • Tööotsijate tegevused.

12. Nõudluse ja puudujääkide näitajad: näidis

13. SLMRU uuringuväljund praeguse seisuga • Sektoriuuringud: • Logistikatööstus (2002); • Ehitusala professionaalid (2003); • Digitaalse sisu uuringud (2005); • Paber, printimine ja pakendid (2005); • Baasmetallide, metalli valmistamise ja transpordi ning masinaehituse alamsektorid (veel töös); • Juhtimisoskuste kvaliteet ehitustööstuses (veel töös); • Ehitus (2003); • Finantsteenused (2003); • Tervishoid (2005); • Finantsteenused (2005).

14. SLMRU uuringute kasutamine • Hariduse pakkumine • (Limerick IT) • Kolmas arhitektuurikoolkond (Limerick’i Ülikool) • Finantsnõustajate kursused (FAS) • Immigratsioonipoliitika • Oskused viisa/elamislubade skeemis töötamiseks • Oskused uues roheliste kaartide/töölubade skeemis töötamiseks • Karjäärijuhendamine • Informatsioon tööhõive trendide kohta • Asukohtade alased otsused välismaalaste jaoks

15. Iirimaa oskusalaste vajaduste väljaselgitamise mudeli peamised omadused • Ühendab tööjõuturu nõudluse ja pakkumise pooled. • Hõlmab nii tööandjaid kui ka ametiühinguid. • Sotsiaalpartnerid otsustavad tööprogrammide üle. • Omab võrgu kaudu juurdepääsu kõigile asja- ja ajakohastele andmetele. • Koostab iga-aastase ülevaate soovitustest. • Soovitused tuleb ellu viia.

16. Majanduslike ja sotsiaalsete uuringute instituut • Peamine era-teadusinstituut Iirimaal. • Töötas välja Iirimaa majanduse makroökonoomilise mudeli (Hermes). • Avaldab regulaarselt kommentaare Iirimaa majanduse kohta. • Avaldab suurt mõju Iirimaa poliitikate koostajatele. • Koostab SLMRU jaoks sektoriväljundite prognoose.

17. Institutsiooniline raamistik

18. Riiklik kvalifikatsiooniraamistik

19. Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku peamised omadused • Üks integreeritud süsteem. • Mõeldud elukestva õppe toetamiseks kvalifikatsiooni tunnustamise kaudu kogu süsteemis. • Varasema õppe tunnustamine. • Horisontaalsete ja vertikaalsete kulgemisteede edendamine lisakvalifikatsioonide süsteemi kaudu (väiksemad ja eripreemiad).

20. Allikas: Ettevõtlusstrateegiate Grupp Oskuste tähtsus üldises ettevõtluse kontekstis Maailmaklassi oskused, haridus ja koolitus

21. Iirimaa oskusalased tulemused praeguse seisuga • Üldiselt väljendavad ettevõtted rahulolu tööjõu oskuste osas, kuid teatud sektorites on neis puudujääke. • Suur protsent tööjõust on kolmanda taseme kvalifikatsiooniga, kuid paljud on ka madalama, teise taseme või väiksema kvalifikatsiooniga. • Elukestvas õppes osaletakse vähe. • Täiskasvanute lugemisoskuse tase on halb, kuigi kooliõpilaste lugemisoskuse tase on hea. • Immigratsioon on aidanud oskuste puudujääke katta, kuid on tekitanud uusi väljakutseid hariduse ja koolituse pakkujatele.

22. Tööjõu profiil aastaks 2020 ilma täiendavate sekkumisteta

23. Kas ilma täiendavate sekkumisteta saavutatav tööjõu profiil on piisav? See EI OLE piisav! • Võrdlusriikidest jääb Iirimaa põhikooli taseme ja madalama haridusega tööjõu näitajate osas ikkagi maha. • 2020. aastal ei ole pakkumine nõudluse jaoks piisav. Kolmandal ja neljandal tasemel tekivad puudujäägid ja madalamate tasemete oskuste osas tekib üleküllus. • Majanduslikust ja sotsiaalsest vaatenurgast ei ole põhikooli või madalama tasemega tööjõu nii suur osakaal soovitatav. • Oskustel on potentsiaal kujundada tulevikumajandust ning anda panus tootlikkusse ja uuenduslikkusse.

24. Visioon • Ekspertgrupp pakub välja visiooni 2020. aasta Iirimaast, kus on hea hariduse ja oskustega rahvas, kes annab oma panuse konkurentsivõimelisse, uuenduslikkusel põhinevasse, osalemist ja kaasatust soodustavasse majandusse. • Ekspertgrupp teeb järgmised konkreetsed ettepanekud aastaks 2020: • 48% tööjõust peaks olema riikliku kvalifikatsiooniraamistiku kohaselt 6. kuni 10. kvalifikatsioonitasemega, • 45% tööjõust peaks olema 4. ja 5. kvalifikatsioonitasemega, • ülejäänud 7% peaks 2020. aastaks olema 1. kuni 3. kvalifikatsioonitasemega ning • selle eesmärgi saavutamiseks peaks Iirimaa arendama oma võimekust seoses hariduse neljanda tasemega ja kahekordistama kõrgkooli lõpetavate doktorite hulga (10. tase) 2013. aastaks.

25. Visioon

26. Oskuste muutused Suurem keskendumine üldistele oskustele • Alus põhioskustele, nagu kirjaoskus, numbrite ja tehnoloogia kasutamine, • inimsuhetega seotud oskused, nagu suhtlemisoskus, inimestega tegelemise oskused, meeskonnatöö, klienditeenindamise oskused, ning • põhimõttelised oskused, nagu informatsiooni kogumine ja organiseerimine, probleemide lahendamine, planeerimine ja organiseerimine, õppima õppimine, uuenduslikkus ja loomingulisus, süstemaatiline mõtlemine.

27. Oskuste muutused Erialade piires Tõenäoliselt: • tekib nõudlus teadmiste laiema ulatuse järele, • tekib nõudlus teadmistealase töö suurema osakaalu/rutiinse töö väiksema osakaalu järele, • tekivad kõrgemad kvalifikatsiooni ja tehniliste oskuste alased nõuded, • tõuseb pideva õppe tähtsus, • muutub regulatsioon olulisemaks, • Tekib nõudlus inimestega tegelemise oskuste järele. • Juhtimisoskused, • müügi ja turunduse oskused, • keeleoskused, • teadus- ja arendustöö oskused. Oskused ettevõtluses

28. Tööjõud 2020. aastal koosneb tööjõud: 1,45 miljonit Praegune 2-miljoniline tööjõud 2,4 miljonit Tööjõud + 650000 Uus noorte inimeste vool haridussüsteemist + 300000 Suurem osalemine ja migreerumine

29. Tööjõu oskuste tõstmine Praeguse tööjõu puhul vajavad veel 500 000 inimest oskuste tõstmist hariduse või koolituse kaudu

30. Ametlikus haridussüsteemis: Ametlik haridus • Lõpudiplomini jõudjate osakaal peaks 2020. aastaks kasvama 90%-ni (praegu 82%). • 2020. aastaks peaks 94% rahvastikust vanuses 20-24 aastat olema teise taseme haridusega (praegu 86%). • Hariduse teiselt tasemelt kolmandale mineku määr peaks 2020. aastaks jõudma 72%-ni (praegu 55%).

31. Immigrantide oskused • Immigrandid tuleb kaasata kõigil tasemetel hariduse ja koolituse süsteemi. • Tuleb paika panna ingliskeelne toetus. • Rahvusvaheliste kvalifikatsioonide tunnustamine on immigrantidest tööjõu panuse maksimeerimisel peamiseks teguriks.

32. Juhtpõhimõtted • Kuni 5. tasemeni peaks ilma selle taseme kvalifikatsioonita inimeste haridus ja koolitus olema valitsuse poolt rahastatud. • Tasemetel 6-10 peaks haridus ja koolitus olema rahastatud tööandjate, töötajate ja valitsuse vaheliste kolmepoolsete lepetega. • Tööandjate ja töötajate koolituse ja haridusega tegelema innustamiseks on vaja uusi mudeleid. • Tuleks püüda jõuda süsteemini, mis on rohkem juhitud ettevõtete ja töötajate, mitte enam niivõrd hariduse ja koolituse pakkujate poolt.

33. Juhtpõhimõtted • Tuleks parendada suhtumist hariduse ja koolituse initsiatiividesse. • Tuleks suurendada teadlikkust hariduse ja koolituse väärtusest. • Tuleks panna suuremat rõhku karjäärijuhendamisele ja tööjõuturu informatsiooni levitamisele. • Tuleks panna suuremat rõhku kursuste akrediteerimisele ja varasema õppe tunnustamisele. • Väga tähtis on koordineeritud lähenemine põhimõtete elluviimisele.

34. Lähema informatsiooni saamiseks külastage veebilehte: www.skillsstrategy.ie