170 likes | 437 Views
Saasteained kalas- dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCBd. Külli Rae PM, toidujärelevalve büroo juhataja kylli.rae@agri.ee. Teemad. Dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCBd Piirnormid Läti, Soome ja Rootsi erisus Rannakalurite toitumisuuring (2010)
E N D
Saasteained kalas- dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCBd Külli Rae PM, toidujärelevalve büroo juhataja kylli.rae@agri.ee
Teemad • Dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCBd • Piirnormid • Läti, Soome ja Rootsi erisus • Rannakalurite toitumisuuring (2010) • Eksperthinnang rannakalurite kokkupuutele dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBga (2011) http://www.agri.ee/uuringud-statistika/
Dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCBd (1) • Keskkonnast tulenevad saasteained (kloororgaanilised ühendid) kalades ja kalatoodetes NB! Saasteaine võib olla inimese tervisele ohtlik või halvendada toidu omadusi
Dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCBd (2) Toime elusorganismidele põhjustades: • maksa, • kesknärvisüsteemi ja • immuunsüsteemi kahjustusi ning teatud juhtudel ka vähki (kopsuvähk, lümfinäärmete vähk jmt)
Dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCBd (3) • Hinnanguliselt saavad inimesed 90% dioksiinidest ja dioksiinilaadsetest PCBst toidust • Tasemed tuleb hoida toksikoloogiliselt vastuvõetaval tasemel • Seetõttu on kehtestatud piirnorm
Dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCBd (4) 1) Piirnorm (EL määrus 1881/2006) Kala lihaskude ja kalatooted PCDD/F pg TEQ / g märgmassi kohta 3,5 PCDD/F+DL PCB pg TEQ / g märgmassi kohta 6,5 2) Soomel ja Rootsil püsiv erisus, lisandus Läti (ainult lõhe) - ülenormatiivne kala ainult kohalikule turule - iga-aastane kohustuslik seire ja EK-le raporteerimiskohustus - tarbijate teavitamine kala tarbimisega seotud terviseriskidest
Eesti andmed kalade dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB sisalduse kohta (pg TEQ/g märgmassi kohta)(Mart Simm, Ott Roots, Heli Špilev 2010; http://www.lote.ut.ee/786146 ) KalanPCDD/F dl-PCBSumma Jõesilm65,9 ± 0,64,8 ± 0,510,7 ± 1,1 Räim732,3 ± 0,12,2 ± 0,24,8 ± 0,4 Kilu322,4 ± 0,22,6 ± 0,25,1 ± 0,3 Lõhi34,0 ± 0,35,0 ± 0,59,0 ± 0,8 Angerjas32,2 ± 0,82,2 ± 0,84,4 ± 1,4 Ahven100,6 ± 0,10,7 ± 0,11,3 ± 0,2 Koha60,4 ± 0,00,4 ± 0,00,8 ± 0,0 Lest30,4 ± 0,10,9 ± 0,31,3 ± 0,4 Ahven (Peipsi)30,1 ± 0,00,2 ± 0,00,3 ± 0,0 Latikas (Peipsi)10,40,30,7 Vikerforell 20,3 ± 0,00,5 ± 0,00,8 ± 0,1 (Salmistu) Angerjas 20,3 ± 0,00,8 ± 0,01,2 ± 0,0 (Võrtsjärv)
Rannakalurite toitumisuuring (mai 2010) • Kontaktibaas koosnes Põllumajandusministeeriumile kalapüügiloa taotluse esitanud inimestest. Kokku toimus 51 personaalintervjuud • Uuringumeetod- personaalintervjuu (sagedusküsitlus) ja toidupäevik (kahe nädala jooksul tarbitud kala ja kalatoodete kaalumine). Küsimused ka kala valmistamisviisi kohta • Enamik (82%) vastajatest sööb kala või kalatooteid pearoana vähemalt kord nädalas, keskmiselt 2,4 korda nädalas
Toorkalade kogused, mida rannakalurid tarbisid ühe ja kahe nädala jooksul
Eestitoitumis- ja toidusoovitused (2006) Kala ja kalatooteid soovitatakse süüa vähemalt 3x nädalas 2–4 portsjonit päevas 1 PORTSJON • 50 g rasvast kala (heeringas, forell, lõhe) • 75 g väherasvast kala (räim, tursk, lest, latikas) • 30 g kalatooteid (suitsutatud, soolatud, konserveeritud) • 30 g kalaburgerit või kalapulka • 40 g vürtsikilu
Kala ja kalatoodete toitumissoovitused dioksiini ja dioksiinilaadsete PCBde riski hajutamiseks (1) 1) väherasvane kala, näiteks ahven, koha ja haug ning keskmise rasvasusega kala, näiteks lest kuni 12 portsjonit ehk 900 g nädalas; 2) kalakonserv: kuni 12 portsjonit sprotte ehk 360 g ja vürtsikilu 480 g nädalas;
Kala ja kalatoodete toitumissoovitused dioksiini ja dioksiinilaadsete PCBde riski hajutamiseks (2) 3) rasvane kala (va Läänemerest püütud lõhe ja jõesilm): ühe kalaliigi kogus ei ületaks kolme korda nädalas ja 2 portsjonit päevas ehk 300 g üht liiki kala nädalas. Siia gruppi kuuluvad väga rasvastest kaladest angerjas, meriforell ning rasvastest kaladest kilu ja keskmise rasvasusega kaladest räim; 4) Läänemerest püütud lõhe ja jõesilm üksnes paaril korral kuus, kokku kuni 500 g.
Dioksiinide sisaldus (pg WHO-TEQ g elusmassi märgkaalu kohta) Eestis püütud eri vanusega räimes(O. Roots, EKUK)
Kokkuvõte (1) • eelistada väherasvast ja keskmise rasvasusega kala • eelistada nooremaid ja väiksemaid räimi ning vältida üle 22 cm pikkuste räimede tarbimistvõi süüa neid ainult paar korda kuus • Läänemerest püütud lõhe ja teised suuremad kalad tuleks fileerida ja kalanahad eraldada
Kokkuvõte (2) • Suures koguses räime tarbimise korral (üle 500 g nädalas) on oht saada dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid lubatust enam • Teadaolevalt on kala hea oomega-3 rasvhapete allikas ja iseäranis rasvase kala tarbimine on kasulik südameveresoonkonnale • Kala tarbimisest ei tohi kindlasti loobuda, kuid soovitatav on hajutada terviseriske ja süüa erineva rasvasisaldusega kalu