Taimekaitsevahendite ohutu kasutamine – miks ja mille pärast?

1. Taimekaitsevahendite ohutu kasutamine – miks ja mille pärast? Vello Ilves Harju TL Nõuandekeskus Aasa tn. 1. Saku, 75501 Harjumaa tel. 6041104, tel/fax. 6042499 http://www.hot.ee/htlnk E-post . htlnk@hot.ee

3. Taimekaitsevahendite ohutu kasutamine Millest räägime: • Taimekaitsevahendid. Mis nad on ja milline on nende mõju? • Ohutusjuhend taimekaitsevahendite kasutajale (aluseks TTH ja TO seadusest tulenev) • Taimekaitsevahendite kasutamisel valitsevad riskid(aluseks TTH ja TO seadusest tulenev) • IKV ja kaitseriietuse kasutamine taimekaitsevahenditega töötamisel (aluseks TTH ja TO seadusest tulenev) • Tegevused (aluseks Taimekaitseseadusest, Veekaitseseadusest tulenev)

4. Toksilisus ehk mürgisus Oraalne LD 50 (mg/kg) rottidel ehk 50% rottidele surmav annus kui satub organismi suu kaudu • Solaniin – 5 • Nikotiin – 50 • Kofeiin – 233 • Aspiriin – 1200 • Sool – 3750 • Roundup – 5400 • 2,4-D amiinsool – 405 • MCPA – 900 – 1400 • Fastac – 850 • Granstar - > 5000

5. Ohutusjuhend taimekaitsevahendite kasutajale(aluseks TTH ja TO seadus) I. Sissejuhatav instrueerimine - Ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. II. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;

6. Ohutusjuhend taimekaitsevahendite kasutajale(aluseks TTH ja TO seadus) • Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. • Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.

7. Ohutusjuhend taimekaitsevahendite kasutajale(aluseks TTH ja TO seadus) Töötaja kohustused ja õigused. Töötaja on kohustatud: - osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; - läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; - kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; - tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; - kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;

8. Ohutusjuhend taimekaitsevahendite kasutajale(aluseks TTH ja TO seadus) Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; - keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;

9. Ohutusjuhend taimekaitsevahendite kasutajale(aluseks TTH ja TO seadus) Töötaja tervisekontroll • Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. • Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul • Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.

10. Taimekaitsevahendite kasutamisel valitsevad riskid(aluseks TTH ja TO seadus) • Pidev kokkupuude kemikaalidega (pestitsiidid) võib põhjustada rasket ja kroonilist mürgistust, põletusi. • Mõned pestitsiidi on põlevad ja võivad põhjustada tulekahju. • Töö on füüsiliselt raske ning võib põhjustada mitmeid ülekoormushaigusi.

11. Üldnõuded(aluseks TTH ja TO seadus) • Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. • Mitte kasutada tööriistu ja seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud • Töövahendid, seadmed, tööriistad jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus. • Töötaja on kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid.

12. IKV ja kaitseriietuse kasutamine taimekaitsevahenditega töötamisel Taimekaitsevahendiga töötamisel tuleb kasutada: • Peakatet • Kaitseprille • Hingamisteede kaitsevahendeid • Kummikindaid • Kaitseülikonda • Kummikuid

14. IKV ja kaitseriietuse kasutamine taimekaitsevahenditega töötamisel • Hingamisteede kaitseks kasutatakse kummist või neutraalsest silikoonist pool- või täismaski, mille külge kinnitatakse erinevad filtrid. Filtri valikul lähtutakse taimekaitsevahendi toimeainest ning kasutatakse kas orgaaniliste gaaside eest kaitsvat või ühitatud filtrit, mis koosneb tolmu, anorgaaniliste ja orgaaniliste gaaside eest kaitsvatest filtritest. • Kasvuhoonete aerosoolitamisel või kuumgaasitamisel ning hoidlate ja teiste kinniste objektide fumigeerimisel kasutatakse universaalset gaasimaski või hingamisaparaati. • Isikukaitsevahendid puhastatakse kohe pärast igakordset kasutamist. Kummisaapad ja -kindad puhastatakse voolava veega enne nende äravõtmist. Hingamisteede kaitsevahendid pestakse vee ja seebiga, eemaldades eelnevalt filtrid. Kõik taimekaitsetööl kasutatud rõivad pestakse pärast igakordset kasutamist.

15. Taimekaitseseadme kasutamine KAS ON MÕTET?

16. Olulisemad pritsimiskao liigid Haihtumine Tuuletriiv Sihtkohta Maapinnale Mööda

17. Taimekaitseseadme kasutamine On põhiline triivi põhjustaja

18. Õhkkardina tööpõhimõte Taganttuul Tööpõhimõte Vastutuul

19. Soovitatav vedelikukogus vastavalt taimede seisule

20. Liikumiskiirus + pritsimisühtlus • Selleks, et piisad paremini tungiksid taimestikku, ei tohiks tavapritsiga pritsimisel liikumiskiirus olla üle 8 km/h • Väga tiheda taimestiku korral tuleks pritsida liikumiskiirusega5 - 6 km/h • Parem pihustusühtlus võimaldab pritsida väiksema normiga

21. Taimekaitseseadme kasutamine • Taimekaitsepritsi paaki ei tohi siseneda. • Isikutel, kes ei tööta taimekaitsepritsiga, on keelatud viibida töötava pritsi lähedal. • Ventilaatorpritsi võib kasutada ainult viljapuu- ja marjaaedades. • Töö lõpetamisel ei tohi seadme paaki jätta taimekaitsevahendi jääke.

22. Pärast töö lõpetamist tuleb prits hoolikalt pesta. Pesuvesi pritsida eelnevalt töödeldud alale või mittekasutatavale rohumaale.

23. Ohutusõuded taimekaitseseadmetehoidmisel • Seadme hoidmisel tuleb järgida seadme kasutusjuhendi nõudeid. • Enne hoiule paigutamist tuleb seade korralikult puhastada taimekaitsevahendi jääkidest. • Lühikest aega, kahe järgneva tööpäeva vaheajal, võib seadet hoida koos pritsimislahusega. Sellisel juhul tuleb tagada seadme puutumatus. • Seadet tuleb hoida pinnasest kõrgemal alusel, kaitstuna otsese päikesekiirguse ja sademete eest

24. Hügieeninõuded taimekaitsetöödel • Taimekaitsevahendi organismi sattumise vältimiseks ei tohi taimekaitsetöö tegemise ajal süüa, juua ega suitsetada. • Taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks kasutatakse hingamisteede kaitsevahendeid. • Naha kaudu mürgistuse vältimiseks peavad kõik kehaosad olema kaetud. • Keelatud on kasutada taimekaitsevahendiga saastunud kaitseriideid. • Taimekaitsevahendit tohib säilitada ainult originaalpakendis. • Igal taimekaitsetöö vaheajal, mis tehakse näiteks söömiseks või suitsetamiseks, pestakse nägu ja käsi. • Pärast taimekaitsetöö lõpetamist pestakse end üleni ja vahetatakse riided.

25. Mõisted • Ooteaeg – vaheaeg päevades taimekaitsevahendi viimase pritsimise ja saagi koristamise vahel, ladudes pritsimise või aerosoolitamise ja lao kasutuselevõtu vahel. • Tööoode – vaheaeg päevades taimekaitsevahendi kasutamise ja taimede hooldustööde alustamise vahel. • Riskilaused – tähistavad antud taimekaitsevahendi kahjulikkust inimese organismile, teatud organismidele või looduskeskkonna osale, samuti plahvatus- või tuleohtlikkust.(R51/53 – mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet) • Ohutuslaused – tähistavad taimekaitsevahendi hoiustamise ja kasutamise tingimusi.(S20/21 – kasutamisel mitte süüa, juua või suitsetada)

26. Ohutusnõuded taimekaitsevahendiga pritsimisel • Veehaarde sanitaarkaitsealal või veevõtukoha hooldusalal on keelatud töölahust valmistada. • Veekaitsevööndis on juhul, kui kasutatava taimekaitsevahendi pakendi märgistusel ei ole märgitud suuremat puhvertsooni, kooskõlas «Veeseaduse» § 29 lõikega 2 on keelatud taimekaitsevahendit pritsida: - lähemal kui 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist; - 10 meetrit teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist; - 1 meeter alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolu veepiirist.

27. Ohutusnõuded taimekaitsevahendiga pritsimisel • Taimekaitsevahendiga pritsimisest tuleb teavitada 2 km raadiuses asuvate mesilate mesinikke vähemalt kaks päeva ette. • Taimekaitsevahendeid ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi märgistusel (etiketil) on seda lubav märge.

28. Ohutusnõuded seemnete puhtimisel • Seemneid võib puhtida spetsiaalse või selleks tööks kohandatud seadmega, järgides selle seadme kasutamise ja taimekaitsetöö tegemise ohutusnõudeid. • Puhtimismeetodina on lubatud märgpuhtimine. - Spetsiaalseadme ja kuivpuhtimiseks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral on lubatud kuivpuhtimine. • Puhtimiskoht peab asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel. • Tuleb vältida puhtimiskoha saastumist puhitud seemne ja puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga. • Puhitud seemet on keelatud kasutada toiduks või söödaks. • Puhitud seemne müügipakendi märgistusel peab olema märge puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendi kohta.

29. Ohutusnõuded taimekaitsevahendite kasutamisel kasvuhoones • Kasvuhoones on lubatud kasutada ainult katmikkultuuride taimekahjustajate tõrjeks ettenähtud taimekaitsevahendeid. • Kõik taimede hooldustööd kasvuhoones tuleb teha enne selle töötlemist taimekaitsevahendiga. Töid võib jätkata pärast tööoote möödumist. • Taimekaitsetööl kasvuhoones tuleb kasutada kõiki isikukaitsevahendeid ja kaitseriietust. • Pritsimise ajal ei tohi kasvuhoones viibida isikud, kes ei tegele pritsimisega. • Pritsimist tuleb alustada kasvuhoone kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas. • Pärast taimekaitsetöö lõpetamist tuleb kasvuhoone lukustada ja panna uksele hoiatussilt, mis sisaldab teavet taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööoote kohta.

30. Ohutusnõuded taimekaitsevahendite kasutamisel kasvuhoones • Enne tööoote möödumist võib kasvuhoones töid alustada ainult isikukaitsevahendeid kasutades, kuid mitte varem kui 18 tundi pärast pritsimist. • Kasvuhoones suurusega üle 100 m² peab olema nõuetekohaselt sisustatud koht töölahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadmete pesemiseks. • Pärast töö lõpetamist tuleb taimekaitseseadmed hoolikalt pesta. • Pesuvesi koguda mahutisse ja edastada võimaluse korral ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse või lahjendada veega määral, mis tagaks selle ohutuse keskkonnale ning pritsida eelnevalt töödeldud alale või mittekasutatavale rohumaale.

31. Ohutusnõuded taimekaitsevahendite kasutamisel kasvuhoones • Põrandale valgunud taimekaitsevahendile tuleb puistata liiva, saepuru või turvast, mis seejärel kogutakse lekkimiskindlasse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale. • Kasvuhooneid desinfitseeritakse ainult siis, kui need on tühjad, s.o ilma taimedeta. • Kui kasvuhoones olevad taimed on taimekahjustajaga tugevalt saastunud, võib kahjustaja leviku vältimiseks desinfitseerida ka taimedega kasvuhoonet. Viimasel juhul tuleb taimed töödeldud kasvuhoonest vahetult pärast ooteaja möödumist välja viia.

32. Hoidlate fumigeerimine • Hoidlate fumigeerimist võivad teha üksnes vastava väljaõppe saanud isikud, kes peavad täitma kõiki selle fumigandiga töötamiseks ettenähtud ohutusnõudeid ning tagama taimekaitsevahendi ohutuse ümbruskonna elanikele ja keskkonnale. • Fumigeerimistöid peab tegema vähemalt kolmest inimesest koosnev rühm. Kõikidel fumigeerimistööde tegijatel peavad olema jääkkontsentratsiooni määramise ja teised vajalikud seadmed ning isikukaitsevahendid ja kaitseriietus. • Fumigeeritud ruumi võib siseneda üksnes degaseerimise ja gaasi jääkkontsentratsiooni kontrollimise järel.

33. Taimekaitsevahendite hoidmine • Hoiutingimused peavad tagama säilimise kasutuskõlblikuna • Väiksemaid koguseid võib hoida eraldi konteineris • Eraldi eluruumidest ja loomakasvatushoonetest • Keskkonnaohutus • Lekkimis- ja tulekindel • Lukustatav • Hoiatusmärk uksel • Peab säilitama originaalpakendis

34. Tühjaks saanud pakendit tuleb töölahuse valmistamise ajal vähemalt 3 korda puhta veega loputada. Loputusvesi valada pritsi paaki. • Pestitsiidide kõlblikkust, mille kasutuskestvus on möödunud, tuleb lasta kontrollida laboratooriumis. • Kõikides pestitsiididega seotud küsimustes pöörduge maakonna taimekaitseinspektori poole.

35. Mõtlemiseks • Palju me peame kinni heast taimekaitsekavast - kuidas neid kasutada - ohutuse ja efektiivsuse tagamine • Integreeritud taimekaitse? Meetmed? I-Taimekaitse? - taimekaitsevahendite oskuslik kasutamine - nende piiramine määrani, mis ei kahjusta majanduslikku kahju - haigus ja kahjurikindlate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamine - sertifitseeritud seemnete kasutamine - oskuslik ja läbimõeldud viljavahelduse valik - agrotehnika - tõrje aktiivsete, mittekeemiliste ja bioloogiliste võtetega

36. Mõtlemiseks • Keemiavabad taimekahjustajate tõrjemeetodid: - Agrotehniline võte * külvikord * sortide valik * mullaharimine (kõrrekoorimine, künd jne) * sõnniku õige käsitlemine • Mehaaniline ja füüsiline tõrje * eemaldada haiged taimed või taimeosad ja hävitada * korjata ära kahjurid ja hävitada; panna püünis või liimivööd * töödelda kuumaga või külmaga * meelitada ligi või peletada eemale; hävitada mehaaniliselt • Bioloogiline tõrje * peaaegu puudub keskkonna saastamise võimalus * levinumad looduslikud vaenlased putukatele on linnud * kasutatakse parasiitputukaid: enkarsia- hävitab kasvuhoone karilast; röövlest- hävitab kedriklesta * antibiootikumid- seentest valmistatud haiguste tõrjevahendid

37. Kirjandus ja kehtivad õigusaktid • 1. Tööohutuse ja töötervishoiu seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78) • 2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded (RT I 1999, 100, 881) • 3. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord» (RT I 2000, 4, 29) • 4. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30) • 5. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) • 6. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559) • 7. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) • 8. Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele (RTL 2006, 36, 627) • 9. Nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele ja nimetatud taimekaitsevahendit kasutavale isikule (RTI, 10.05.2006, 20, 158) • 10. Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded (RTL, 2006, 36, 626) • 11. Taimekaitsevahendi pakendile ja märgistusele esitatavad nõuded (RTL 2004, 96, 1502)

39. Tänan tähelepanu eest!