1 / 5

VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE

VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE. 8.kl. Magevee kasutamine. Õpiku tekst Tv.lk.38 ül.2, 3k Tehisveekogude rajamise eesmärk – vt järgmine slaid + tekst paralleelõpikus lk. 80-81 Joogivesi O lmevesi Tööstus (toiduainetetööstuses, paberitööstuses, energiamajanduses kõige enam)

darrin
Download Presentation

VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE 8.kl.

  2. Magevee kasutamine • Õpiku tekst • Tv.lk.38 ül.2, 3k • Tehisveekogude rajamise eesmärk – vt järgmine slaid + tekst paralleelõpikus lk. 80-81 • Joogivesi • Olmevesi • Tööstus (toiduainetetööstuses, paberitööstuses, energiamajanduses kõige enam) • Põllumajanduses niisutuseks (70% kogu maailmas kasutatavast mereveest)

  3. Veehoidlad jt tehisveekogud Veehoidla on tehisveekogu, mis on tekitatud jõevee paisutamisega. Näiteks Narva jõel Narva veehoidla, Pirita jõe ülemjooksul Paunküla veehoidla. Veehoidlate loomise eesmärk võib olla: energia tootmine, niisutusvee kogumine, kalakasvatus, suplusvõimaluste loomine jne. Tiigid, tehisjärved – loodud samal eesmärgil ( v.a. energia tootmine

  4. Maailmamere kasutamine • Kalavarud • Transport (laevandus). Kanalid: Panama, Suessi ja Kieli kanal Maailma enamkasutatavad mereteed on Euroopa ja Lähis-Ida (naftavedu) vahel ja ning Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel (konteinerveod). Eriti oluline mitteriknevate kaupade, nagu nafta, puit, turvas, süsi, autod – veos. • Nafta ja maagaasi leiukohad merepõhjas – Pärsia laht, Mehhiko laht, Põhjameri, Kaspia meri (mere põhjas rohkem kui maismaal, ammutamine sealt aga kallim) • Vähesemal määral teiste maavarade leiukohad, nagu kivisüsi, rauamaak, tina • Keedusoola saamine mereveest • Loodete (tõusu- ja mõõna) energia kasutamine • Puhkemajandus • Gaasijuhtmed mere alla rajatud ( rajamisel praegu Läänemere alla Venemaalt Saksamaale)

  5. Vee kaitse Seoses maakera rahvaarvu kiire kasvuga on kiiresti kasvanud vee tarbimine ja reostamine. Tagajärjeks on mitmetes piirkondades magevee ja puhta vee nappus. Et saavutada kokkuhoidu, on paljudes riikides joogivee hind kõrge. Oluline on seetõttu vee säästlik kasutamine ja kaitse, reovee puhastamine ja vee korduv kasutamine.

More Related