Tippspetsialistist õppejõuks! ... AGA miks? ja kuhu edasi?

1. Tippspetsialistist õppejõuks! ... AGA miks? ja kuhu edasi?

2. Töötoa päevakava • TIPPSPETSIALISTIST ÕPPEJÕUKS! ... AGA MIKS? JA KUHU EDASI? Kas on ja milles seisneb probleem? – Elina, PAO juhataja • Milline peaks olema SKA erialaõppejõud? – Shvea, SJI lektor • Miks ei soovita tulla erialaõppejõuks? – Anne, ÕSK juht • Millised võiksid olla erialaõppejõu karjääri- ja rotatsioonisüsteemi võimalused? – Mairit, ÕSK lektor • HEAD MÕTTED LAUALE! – 5 küsimust ja 5+n lahendust • KOKKUVÕTE: millise sõnumi anname teistele?

3. Õppejõu ametikoha eripära • Erialaõppejõu eeldus on erialane tööstaaž, st ta tuleb SJV-st • Õppejõud on oma eriala tippspetsialist, kes vastutab oma tulevaste kolleegide arendamise eest, st ta on ...: • tippspetsialistina – oma valdkonna professionaal, tal on asjakohased teadmised ning soov arendada oma valdkonda • õppejõuna – võimeline viima läbi õppetööd ja osalema TAL-s • inimesena – soovi ja võimega ise areneda. Iga päev. • Õppejõul on tähtajaline töö/teenistussuhe, st pärast iga teatud perioodi ta peab otsustama – kas jääda, minna edasi või minna tagasi SJV põhitööle • SKA-s töötasustamisel õppejõud on õppejõud (SKA-s 5 palgaastet ja 7 palgaklassi, norm-õppetöömaht 30 EAP-d) • => Nõuded kõrged, garantiid osalised

4. Rotatsioon õigusaktides • ATS2013 § 33: tähtajaline üleviimine ühest ametiasutusest teise ametiasutusse, puhkusearvestus jätkub, max tähtaeg ei ole sätestatud, lubatud 1 pikendamine • PPVS 5. ptk 41. jagu: tähtajaline üleviimine politseiasutusest teise valitsusasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse või rahvusvahelisse organisatsiooni, puhkusearvestus katkeb, max 2 x 3 aastat • Eraldi PPVS § 61 lõiked 1 – 3: üleviimine SKA-sse. Tagasipöördumine politseiasutusse reguleeritud piiratud ulatuses, max 1 x 5 õppeaastat • PäästeS § 101: tähtajaline üleviimine päästeasutusest teise valitsusasutusse või rahvusvahelisse organisatsiooni, puhkusearvestus jätkub, max 2 x 3 aastat • VangS § 128 lg 51: ATS2013 § 33 ei kehti vanglateenistuses. Oma regulatsioon §-d 129 ja 1291: muu ametikoht riigiasutuses, max 2 x 5 aastat • => Regulatsioon ebaühtlane, reeglina roteerutakse eriteenistusest välja; SKA-sse õppejõuks roteerumine (st ka tagasiviimine) seadustatud vaid PPVS-s

5. SKA õppejõud 2012/2013

6. STAAŽ AMETIKOHTADEL

7. Õppejõudude voolavus

8. Õppejõudude konkurss

9. SIKARO tegevused • SKA TAL uuring „Eelduste loomine Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku kutse- ja kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks Siseministeeriumi haldusalas“: • Kas ja millised on meie probleemid? Uuringu peamiseid tulemusi tutvustame tänases töötoas. • ESF kaasfinantseeritav projekt „Sisejulgeoleku õppejõudude akadeemia“: • Projektirühm: Elina Orumaa, Elina Siimon (SiM), Maris Puust (PPA), Häli Allas (PÄA), Sigrit Lilleste, eksperdid PPAst, PÄAst, SiM-st • Tegevused: erialaõppejõudude teenistusliku liikumise kaardistamine ja analüüs, 7 seminari välisekspertidega väliskogemuse kaardistamiseks, mentorlusprogramm erialaõppejõudude reservile • Teostus: 2012/2013 õppeaasta • ÜHINE EESMÄRK: SiM asutuste koostöös SJV erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi loomine ning sellele õigusraamistiku kujundamine

10. Uuringu taust • Uuring - Eelduste loomine Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku kutse- ja kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks Siseministeeriumi haldusalas • Läbiviijad: Anne Valk, Mairit Kratovitš, Triin Roosve, Mari Käbi (SKA ÕSK), Shvea Järvet (SKA SJI), Elina Orumaa, Oliver Pagel (SKA PAO)

11. Uurimisküsimused Uuringu eesmärgiks on selgitada välja SKA kutse-ja kõrghariduse erialaõppejõudude värbamisega seotud probleemid ja huvigruppide ootused ning pakkuda välja SKA-le sobivaim karjääri-ja rotatsioonisüsteem. Uurimisküsimused: • Milline peaks olema SKA erialaõppejõud? • Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse erialaõppejõuks? • Millised on erialaõppejõudude karjääri-ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused?

12. Metodoloogia • Uurimisstrateegia - fenomenograafia • Andmete kogumise meetod – poolstruktureeritud süvaintervjuud (mai 2012 – august 2012) • Andmete analüüs – intervjuude transkribeerimine ja kodeerimine, content analüüs, Nvivo • Valim – 53 intervjuud – 4 erinevat kategooriat

14. Milline peaks olema SKA erialaõppejõud? Shvea Järvet

15. Õppejõu erialane kogemus Täiskasvanute koolitaja professionaalse identiteedi konstrueerimise protsessi mõjutavad koolitaja varasemad professionaalsed identiteedid ja elukogemused (Karm 2007:35)

16. Õpetamiskogemus

17. Teadus- ja arendustegevus

18. Veel vajalikud kriteeriumid

19. Kes sobib erialaõppejõuks? • „Kui mõelda ideaalkuvandi peale, siis ta peaks olema oma eriala arvamusliider“ (SKA juht) • „Ma olen isegi mõelnud, et millal ma kooli tagasi lähen – siis kui pensioni ära vormistan, siis läheksin“ (Ameti juht) • „Me ju näeme siin, et kes on organisatsioonis juba ammendunud ja läbi põlenud, siis saab nagu teha ka inimesega mingi kokkuleppe, et lähed ja oled kolm aastat seal õppejõud“ (Ameti juht) • „Supi maitse läheb ainult siis paremaks, kui vürtse juurde panna. Ja neid vürtse tulebki kooli juurde tuua“ /rhv tasandil tuleb kogemusi saada/ (Ameti juht)

20. Erialaõppejõu määratlus

21. Kokkuvõte: 1. uurimisküsimus(Milline peaks olema SKA erialaõppejõud?) • Õppejõudude suured nõudmised ja ootused – lõpetajad on tihti õppejõudude peegeldus: • erialane kogemus • õpetamise kogemus • teadus-, arendus- ja loometegevus (TAL) • haridustase • keeleoskus • positsioon ametis • isikuomadused • Ameti juhtide ja KV õppejõudude – ootus, et SKA toetaks õppejõuks kujunemist ja toetaks õppejõu arengut

22. Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse õppejõuks? Anne Valk

23. Karjäärivaliku alused teoorias • Arusaam sellest, kes ma olen (usk oma võimetesse, ettekujutus ülesande raskusest, eduootus) • Teadmine, millised on tööga seotud võimalused ja tingimused (rahuldus, mida ülesandest saadakse ja kasulikkus tulevikuks) • Oskus ratsionaalselt kahte esimest kombineerida (kui suurt pingutust ülesande tegemine nõuab, mida peab ohverdama seda tehes - valents) Parsons 1909, ref Albion & Fogarty; Vroom, 1964

24. Miks ei tulda erialaõppejõuks? Karjääri katkemise tunne • KV õppejõud: „… kardetakse, et sa jääd nagu kadunuks süsteemi jaoks“ • Ameti juht: „… ma arvan, et selle teravuse ma kaotan ise paari aastaga kindlasti“ Palk • SKA juht: „… nad ei ole nõus tulema madalama baastöötasu peale“ • SKA õppejõud: „… lektori palgatase peaks olema kusagil 2000 eurot, siis saame hakata valima tippspetsialiste“ • KV õppejõud: „… nõuded õppejõule ei vasta tasule“

25. Miks ei tulda erialaõppejõuks? Asukoht • Ameti juht: „… et teatud vanuses inimesed ei ole valmis enam nii, et nad elavad kolm päeva Paikusel ja kaks päeva Murastes“. Meeldib olemasolev töö • Ameti juht: „… eks nad janunevad jätkuvalt niisuguse käegakatsutava operatiivtöö järgi …“ • KV õppejõud: „… mis on ehk kõige olulisem, et ma tunnetan seda, et ma praegu suudan igapäevaseid tööprotsesse mõjutada...“

26. Miks ei tulda erialaõppejõuks? Informatsioonipuudus • Ameti juht: „…. inimesed eeldavad, et ühest e-mailist peaks piisama aga ei piisa. Just heade inimestega tuleb personaalselt läheneda, rääkida, toetada.“ Suur koormus • SKA õppejõud: „Sama palga eest tehakse ametis vähem tööd“, • KV õppejõud: „Suure koormuse juures ei saa ennast arendada“ Õppejõu töö keerulisus ja suur vastutus • KV õppejõud:„Minu jaoks just ongi peamine see, et mis asja ma päevast päeva räägin“; • „… vastutus on suur, et mida sa seal räägid, see kõik peab ju ikka õige olema“

27. Miks ei tulda erialaõppejõuks? Ebakindlus töö sisu osas • SKA juht: „… see on juba väljapoole ka levinud, et on pidev heitlik tõmblemine koormuste täissaamise nimel“. • SKA õppejõud: „… suures ja mitmesuguseid töid tegevas organisatsoonis ei saa kõiki kasti sisse võrdseks taguda, kuna see on tegelikult kõige ebavõrdsem süsteem“ • KV õppejõud: „… teatud asjade puhul tagasiulatuvalt ilmselt ei ole õige õigusakte muuta ….. kokkulepped ei kehti ja poolel teel vahetatakse hobuseid“

28. Miks ei tulda erialaõppejõuks? Segadused SKA identiteediga SKA õppejõud: „… kõrgkooli juhtimine käib nagu bürokraatliku organisatsooni juhtimine“ KV õppejõud: „Mingisugune jama on kõrgharidusega, et on nagu kutseõppega seotud rohkem …. ja magistriõppes on liiga palju sellist „põllu“ teemat – menetlus, praktikad jms“ SKA õppejõud: „… mind häirib see liigne kallutatus TAL tegevuste poole“ Ameti juht: „… selle asemel, et olla parim rakenduskõrgkool, te soovite konkureerida Tartu Ülikooliga … “ Ameti juht: „SKA soovib olla alma mater, amet soovib kutsekooli“

29. Miks valitakse õppejõukarjäär? • Enesearendamine ja enese proovile panek (k.a rahvusvahelised koolitused) • Millegi uue tegemine, vaheldus • Paindlik tööaeg • Muudatused ametis, ametipoolne suunamine, ülemuse käsk

30. Õppejõukarjääri valiku mõjutajad

31. Õppejõuks pürgija soovib teha midagi uut ja on valmis erialaseks arendustööks Eduootuse ja kasulikkuse toetamiseks ja nende seose tugevdamiseks tuleb tegeleda sisemise selguse loomisega ja koostöö kujundamisega: õppejõu kui professionaali väärtustamine, bürokraatlike raamide vähendamine; identiteedi selgus, töösisu selgus; arusaam, et palgaküsimus ja karjäärijuhtimine on SKA ja ametite ühine mure eriala ja SJ valdkonna arendamisel Kokkuvõte: 2. uurimisküsimus (Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse erialaõppejõuks?)

32. Millised on erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused? Mairit Kratovitš

34. I Erialaõppejõu roteerimissüsteem: ettepanekud • EÕJ pidev liikumine ametikohtade vahel (6 k, 2,3,5 aastat) • Õppejõutöö kõrvalt osaajaga töötamine ametis • Konkreetne grupp inimesi, kes pidevalt roteeruvad (nt ühe aine raames) • Ühe haldusala koolitajate terviklik rotatsioonisüsteem (sisekoolitaja/õppejõud)

35. I Erialaõppejõu roteerimissüsteem: tingimused • Integreeritud rotatsioonisüsteem kõikide sisejulgeolekuasutuste vahel • Roteerimine põhivaldkonna ametisse, ministeeriumidesse (Siseministeerium, Justiitsministeerium), teise valdkonna ametitesse • Formaalsed kokkulepped (tippjuhid, keskastmejuhid, personalijuhid) • Selged reeglid: liikumine mõlemas suunas peab olema selge ja arusaadav • Ühtlustamine: palgasüsteemid, sotsiaalsed garantiid ja töötingimused jm

36. I Erialaõppejõu roteerimissüsteem: kahtlused • Süsteem ei sobi kaasaega, soositud peaks olema inimeste vaba liikumine • Ametikohti ei saa garanteerida • Süsteemi asemel peaks panustama tihedale koostööle ja lühiajalistele praktikatele • Rotatsioon ei hakka tööle, sest inimesed lahkuvad • Kokkulepped ei pea või neid ei ole võimalik tagada • Paindumatu süsteemi loomine („paneme kõigile ühe numbriga kingad jalga“)

37. II Erialaõppejõu akadeemiline karjäärimudel: ettepanekud • Mudeli teadvustamine: motiveeriv, perspektiivikas seoses teadusuuringutega • Õppetoolide ja üksuste akadeemiline struktuur: SKA-s liiga vähe doktorikraadiga dotsente/professoreid: iga suuremas õppetoolis peaks olema koht täidetud • Akadeemiline järelkasv: professor/assistent süsteem

38. III Erialaõppejõu arendussüsteem(millised on eõj võimalused olla kursis praktilise eluga?)

39. IV Algaja erialaõppejõu toetamine

40. Kokkuvõte: 3. uurimisküsimus(Millised on erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused?) • Vajadus luua paindlik EÕJ karjääri- ja rotatsioonisüsteem, mis sisaldaks alljärgnevaid elemente: • EÕJ roteerimise põhimõtted ja praktika • EÕJ akadeemilise karjäärimudeli põhimõtted EÕJ mitmekesised arendustegevused (luua süsteemne seos praktilise eluga) • uute EÕJ järelkasv ja toetus töösuhte alguses

41. Arutelu • Mida saaks SKA teha selleks, et suurendada ametnike valmisolekut tulla õppejõuks? – Triin • Mida saaks ametid teha selleks, et suurendada ametnike valmisolekut tulla õppejõuks? – Shvea • Milliseid karjääri- ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise võimalusi te toetaksite ja miks? – Mairit • Kuidas vähendada vastuolusid bürokraatliku organisatsiooni nõudmiste ja õppejõurollist tuleneva loomingulisuse ja akadeemilisuse vahel? – Anne • Millisel määral ja kuidas võiks õppejõuks roteerumine olla reguleeritud seadusetasandil? – Mari ja Elina

42. TÄNAME KAASAMÕTLEMISE EEST! WWW.SISEKAITSE.EE/SIKARO