1 / 32

Sotsiaalprobleemid Eestis. Ränne ja tema mõjud

Sotsiaalprobleemid Eestis. Ränne ja tema mõjud. Jüri Kõre , PhD Tartu Ülikool 2014. Teemad. Rändepoliitika Turvalisuse pakkumine (pagulaste poliitika) Inimkaubandus (ränne kui osa inimkaubandusest) Integratsioon (ühiskonda kaasamine) Ränne kui kapital. Rände osa rahvastikupoliitikas.

ivy-mooney
Download Presentation

Sotsiaalprobleemid Eestis. Ränne ja tema mõjud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Sotsiaalprobleemid Eestis. Ränne ja tema mõjud JüriKõre, PhD Tartu Ülikool 2014

  2. Teemad • Rändepoliitika • Turvalisuse pakkumine (pagulaste poliitika) • Inimkaubandus (ränne kui osa inimkaubandusest) • Integratsioon (ühiskonda kaasamine) • Ränne kui kapital

  3. Rände osa rahvastikupoliitikas • Rahvastikupoliitika on abinõude (meetmete) kompleks, mille sihiks on mõjutada • RAHVA ARVU • RAHVASTIKU STRUKTUURI • RAHVASTIKU PAIGUTUST (M.Livi-Bacci, 1994) • Kahte esimest näitajat mõjutab rahvastikupoliitika kitsamas mõttes. Seda osa rahvastikupoliitikast on perepoliitikast raske kui mitte võimatu eristada. Sageli sünonüümid • Rahvastiku paigutust mõjutab rände (s.h. immigratsiooni) poliitika. Rändepoliitika käsitleb nii riigi alalise elanikkonna elukoha valikuid kui ka immigrantide võimalusi/vajadusi.

  4. Rändepoliitika osaks • ….. on inimeste õigused (osalised või täielikud õigused s.h. poliitilised) • …. perekonnaliikmete (rände lähtekohta mahajäänute) õigused • …. abi sisserännanutele

  5. Mõisted Sunniviisiline ränne (sõjad, ümberasustuspoliitika, inimkaubandus jms) Sunnitud ränne Vabatahtlik ränne • Pendelränne • Siseränne • Rahvusvaheline ränne • Pöörduv ränne • Pöördumatu ränne • Legaalne ränne • Illegaalne ränne

  6. KODANIKUÕIGUSED JA SOTSIAALSED ÕIGUSED • Immigrantidel toimub kodanikuõiguste (poliitiliste õiguste) omandamine sotsiaalsete õiguste kaudu • Mida ulatuslikumad sotsiaalsed õigused on saadud, seda raskem on põhjendada kodanikuõiguste puudumist. • EV andis kõigile Eesti elanikele EV taastamise hetkest täielikud sotsiaalsed õigused. Pole erinevust kodanike ja mittekodanike sotsiaalsetes õigustes, faktiliselt on üks erijuhtum . • VälisriigistEestisseelamaasunudEestikodanikul, eestirahvusestisikuljatemagakoosEestisseelamaasunudabikaasal, lapseljavanemal, kes on jõudnudriiklikupensionikindlustuseseaduse § 7 1. või 2. lõikessätestatudvanaduspensioniikka, on õigusigakuiselesotsiaaltoetuselerahvapensionimääras, kuiisikukuusissetulek on allarahvapensionimäära. (Sotsiaalhoolekande seadus, RT I 1995, 21, 323

  7. Eesti rahvastikudünaamika komponendid

  8. IMMIGRANDID? • Demograafiline käsitlus -Põlissündinud -Välissündinud • 1,2, 3 põlvkonna immigrandid. Üldjuhul hinnatakse integratsiooniks vajaminevat aega kolme põlvkonnaga (3 põlvkond võiks olla teoreetiliselt integreeritud)

  9. IMMIGRANDID? 2 • Poliitiline (sotsiaalpoliitiline) käsitlus 1. Kodanikud või rahvuskaaslased Jus sanguinis – kodakondsus on garanteeritud isa rahvuse kaudu (vallaslastel ema rahvuse kaudu). Põhimõte kehtib mandri Euroopas ja Põhjamaades. Neist riikidest on toimunud ulatuslik väljaränne (Norra, Soome, Rootsi) ja nii hoitakse rahvuskaaslasi riigiga seotuna Jus soli – kodakondsus garanteeritud kõigile, kes sündinud antud riigis (USA, Kanada, Austraalia)

  10. IMMIGRANDID? 3 2. Topeltkodakondsusega isikud. Kategooria iseloomulik impeeriumitele 3. Pagulased (põgenikud). Kategooria on väga täpselt määratletud ÜRO Genfi põgenikekonventsiooniga. Räägitakse majandus ja poliitilistest põgenikest. Esimene kategooria ei ole põgenikud. Sotsiaalpoliitika aspektist on neil täielikud sotsiaalsed õigused ? Pagulastele antavad eelised 4. Immigrandid-kodanikud – kodanikud naturalisatsiooni kohaselt või sünnijärgsed kodanikud. ÜRO Lapse õiguste deklaratsioon kohustab andma kodakondsuse sünnist kodakondsuseta vanemate lastele

  11. IMMIGRANDID? 4 Immigrandid-kodanikud täielike poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete õigustega. Faktiliselt on nende majanduslikud võimalused piiratud 5. Alalise elamisloaga immigrandid – praktiliselt täielikud sotsiaalsed õigused, enamasti ka õigus osaleda kohalikel valimistel (kas passiivne või passiivne ja aktiivne valimisõigus. Alalise elamisloa saamise võimalus on riigiti väga erinev (leebe kord Hollandis, karm Saksamaal) Selle (alalise elamisloaga) immigrantidega kaasnev keeruline probleem on abikaasad (perekonnaliikmed) 6. Tähtajalised immigrandid tähtajaline elamisluba või viisa. Pole poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Sageli on nad hooajatöödel (pm, ehitus, turism). Probleemid tekivad tööõnnetuse korral, sest neil pole kindlustust)

  12. IMMIGRANDID? 5 • Illegaalsed immigrandid. • Toetuvad olemasolevale legaalsele immigrantide kogukonnale. Mida rohkem legaalseid immigrante, seda rohkem illegaalseid

  13. IMMIGRATSIOONIPOLIITIKA • EL püüab ühtlustada oma pagulaste poliitikat – pagulane kui n.ö. tugevalt kaitstud subjekt • Ka immigratsioonipoliitikasse tuuakse järjest rohkem USA, Kanada, Austraalia immigratsioonipoliitika elemente. Nõudluse (tööjõu vajaduse vms) hindamiselt minnakse üle pakkumise hindamisele (punktisüsteem)

  14. NÕUDLUSE/PAKKUMISE HINDAMINE • Nõudluse hindamine 1. Sisserände kvoodid – määravad sisserände üldvoo 2. Selektiivne konkreetsete erialade esindajate lubamine riiki. Saksamaal nn. “Roheline kaart” – IT spetsialistidele, 5 aastane töö ja elamisluba, ei muutu automaatselt alaliseks elamisloaks. • Pakkumise hindamine Kanada punktisüsteem ( alates 1967.a., võimalik koguda 100 punkti) Haridus – 25 Keeleoskus 24 p Tööoskus – 21 p Vanus (kohanemise eelduste hindamiseks) – 10p • Viisa saab min 75 punktiga

  15. PAGULASPOLIITIKA • 1997.a. Pagulasseadus (aluseks 1951.a. Genfi konventsioon)Poliitiline, usuline, tagakiusamine või selle oht. Majanduspõgenikul üldtunnustatud staatus puudub, see on konkreetse riigi (Rootsi) definitsioon. • 1997-2013.a., keskpaik - Eestis esitatud 415 varjupaigataotlust, rahuldatud 67 (2012 a IV kvartal). • Struktuurid: kaugem struktuur UNHCR (ÜRO Pagulasabi), PPA , varem Illuka (nüüd Vao) vastuvõtukeskus, Maardu väljasaatmiskeskus, MTÜ Pagulasabi, KOV-d • Väga nõrk juriidiline (3 aastane elamisluba), majanduslik (toimetulekutoetus kui sissetuleku garantii) ja sisuline (elu- ja töökoht) kaitse. Sotsiaalsed õigused nagu kõigil legaalselt Eestis elavatel isikutel.

  16. Inimkaubandus • Aktiivsem tegevus USA-s, Euroopas (EL) alates 1996.a. • Puudub usaldusväärne statistika. NATO huvi selle teema vastu kirjeldab kaudselt probleemi ulatuset(mahudvõrreldavad narko- ja relvakaubandusega). • Eksisteeribkaväikesemahulistinimkauplemistüksikutekaasosalistega, on üldjuhultegemistsiiskisuurteettevõtetegajarahvusvahelistevõrgustikega, organiseeritud "tööstusega", millel on niipoliitilinetoetuskuimajanduslikudressursidohvritepäritolu-, transiit- javastuvõtumaades. • Teemaga tegelemist piirab erinev arusaamine prostitutsioonist (vabatahtlik (Skm) või sunnitud (Põhjamaad) tegevus.

  17. Inimkaubandus 2 • 2011.a. EL direktiiv: Karistatav on isikuvärbamine, transportimine, üleviimine, varjaminevõivastuvõtmine, sealhulgaskõnealuseisikuülesaavutatudkontrollivahetaminevõiüleandmineärakasutamiseeesmärgil. • Ärakasutaminehõlmabvähemaltjärgmist: • isikukasutamineprostituudinavõimuudseksuaalseärakasutamisevormid; • sunniviisilinetöövõipealesunnitudteenused, sealhulgaskerjamine, orjusvõimuudsamalaadsedtingimused, sunnitöö, ärakasutaminekuritegelikukstegevuseksvõielunditeeemaldamine. • Ärakasutamisega on tegemistniipea, kuiinimeseosasvõetaksesunnimeetmed (kasutatakseähvardusi, jõudu, inimröövi, kelmust, pettustjne), ilma et isikoleksselleksandnudomanõusoleku. • Kuikuriteoohver on laps (alla 18-aastane isik), on ärakasutamineautomaatseltinimkaubandus, isegikuiühtegieespoolnimetatudsunnimeedetei ole võetud.

  18. Inimkaubandus 3 • Tegelevad: • Diplomaatiline võrgustik • Jõustruktuurid • Mittetulundussektor • Tavaline riigi või KOV ametnik teemaga tegelemisel suhteliselt kogenematu ja abitu

  19. Tavarände mõjutajad • Rändeotsusemõjutajad • - Vanus (noor----------vanatelg) • - Perekond (vallaline---abielustelg) • - Abikaasa (kodune-----töötavtelg) • - Lapsed (väikesed----suured lapsed telg) • - Hõive (töötu----töötavtelg) • - Haridus (kõrge----madalharidustelg) • - Kaugus (lähedane---kauge ´uuselukohttelg) • - Sihtkohamajandusaktiivsus (madal--kõrgetöötus, palgatase,rakendusstruktuurjmtelg) • Info (adekvaatne – moonutatud) • Heaolukorraldus (heaoluriik—heaoluühiskond)

  20. Ränne kui kapital • Rändeotsuseidkäsitletakserahapaigutusenainimkapitali • Eluaegseteenistuseloodetavat kasvu võrreldakse investeerimiskuludega(kaotatudsissetulekseoseskolimisega, kolimiseja eluasemevahetusekulud, psühholoogilisedkulud) • Rändekeskmineeluaegnetulemimäär on positiivne, tema suurusthinnatakse 10-20%. S.t. rändeotsusedstatistiliselt keskmiselton kasulikud • Rändetulemusenapaigutubtööjõudefektiivsemalt, madalama väärtusega(tootlusega) sektoritest ja piirkondadestkõrgema väärtusegapiirkondadesse

  21. Ränne kui kapital 2 • Rännemuudabsissetulekutejaotusträndelähte- ja sihtpiirkondadevahel • Rännemuudabsisetulekutejaotustlähte- ja sihtpiirkondade teatudgruppide (defitsiidigatööjõugruppide) vahel • Palkadeerinevusedvõivad (eipruugi) põhjustadakapitali voolumadalapalgagapiirkondadesse. Kõrgepalkiseenesest eipõhjustakapitaliäravoolu • Legaalsejaillegaalserändemõjutööjõuturule on erinev. • Legaalnerännesurubpalkasidalla. Illegaalserändemõju palkadeleon tühine, sestillegaalerakendataksesekundaarsel tööturulolevatelkohtadel

  22. Rände mõju kahe naaberriigi tööjõuturule

  23. Rände mõju EL rahvastiku vanusstruktuurile

  24. Kodakondsus kui osavõtt poliitikast ja rahulolu poliitikaga • Socalledcarte blancheoption – grantingcitizenship to all persons living in the territory (Lithuanianway) • Attain citizenship in the form of naturalization (an exam on knowledge of constitution and law of citizenship, and an exam in the language – Estonian way) • Percentageof Russian-speakingpopulation of Estonia who are satisfiedwithchangesinthesocietyishigherthanamongnativeLithuanians and immigrantsinLithuania (positiveattitud 58% Estonians and 32% minorityesin Estonia, 25% Lithuanians 19% minorityesinLithuania)

  25. INTEGRATSIOONIPOLIITIKA • Varasem (kuni 1980 aastateni) käsitlus suhteliselt lihtne Assimilatsioon – valdavalt Euroopalik käsitlus Kultuuride kooseksisteerimine - USA, Euroopas Šveits ja Belgia • Täna domineeriv käsitlus on kanadalase Berry akulturatsiooniteooria Berry, J. (1997). Inmigration, aculturation, and adaptation. Applied Psychology: An International Review, 46, (1). 568.

  26. Berryakulturatsiooniteooria

  27. Isamaa defineerimine – Eesti venekeelsed elanikud

  28. Share of non-nationals in the resident population 01.01.2012

  29. INTEGRATSIOONIPOLIITIKA 3. • Eesti integratsioonipoliitika toetub 3 vaalale • Poliitiline integratsioon (kodakondsus) • Kultuuriline integratsioon (haridus ja keel) • Sotsiaalmajanduslik integratsioon (sotsiaalmajanduslik keskkond)

  30. Naturalisatsioon (kodakondsuse omandamine), 100 mittekodaniku kohta

  31. Lugemist • MigrantsinEurope. A statistical portrait of thefirst and secondgeneration. EUROSTAT 2011. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-31-10-539/EN/KS-31-10-539-EN.PDF

  32. JÄRGMISE KOHTUMISENI Juri.Kore@ut.ee

More Related