Kujutiste liigid tehnilistel joonistel

1. Kujutiste liigid tehnilistel joonistel Koostanud Rein Mägi

2. Tehniline joonis on dokument, mis sisaldab... ... kujutisi (minimaalsel kuid vajalikul hulgal) ... mõõtmeid (minimaalsel kuid vajalikul hulgal) ... raamjoont ... kirjanurka

3. Kujutisedvõib jagada... ...vaadeteks ...lõigeteks Vaadetel kujutatakse eseme nähtavaid kontuure, vahel ka varjatud kontuure Lõigetel tuuakse varjatud kontuurid nähtavaks mõttelise lõikepinnaga

4. Vaated võib jaotada... ...lisavaadeteks ...põhivaadeteks

5. Põhivaateid on 6 tk ja nad on omavahel risti pealtvaade PV tagantvaadeTV vaade paremalt VP Kõige tähtsam (esmasem) on eestvaade (EV) – see annab esemest kõige iseloomulikuma pildi. Eestvaate järgi saavad oma nimetuse teised põhivaated: vaade vasakult VV altvaade AV

6. Vaadete omavahelise paigutuse järgi on kasutusel 2 süsteemi: 1) Euroopa süsteem = esimese ruuminurga meetod Paigutuse süsteemi sümboliks on tüvikoonuse kaksvaade

7. 2) Ameerika süsteem = kolmanda ruuminurga meetod Ameerikas võeti selline süsteem kasutusele 1900.aastal. Paigutus tuletab meelde fotode asetust toimikutes.

8. Soovitav on lisavaade paigutada põhivaatega projektsioonilises seoses Peale põhivaadete tuleb kasutada ka lisavaateid. Lisavaate ekraan on teiste ekraanide suhtes kaldu Kui paigutus ei ole projektsioo-nilises seoses, siis tuleb kasutada lisatähiseid A, B ... Pööratud lisavaatele märgitakse ka pöördenurk Lisavaate suund märgitakse noolega

9. Kujutist katkesta-takse peene vabakäe-joonega. Kujutise selgus ei tohi seejuures kannata-da Joonise kokkuhoiu eesmärgil kasutatakse osalisi (mittetäielikke) vaateid Katkestus-jooneks on sel korral telgjoon, mille otstes on kriipsud Sümmeet-riliste kujutiste korral kasuta-takse pool-vaadet

10. Osalise vaate üheks alaliigiks on kohtvaade, kus kujutatakse vaid vaate üht elementi Kohtvaade seotakse põhivaatega telgjoonega ning paigutatakse Ameerika süsteemis

11. Lisaks vaadetele kasutatakse joonistel lõikeid, mis on tehtud mõttelise tasapinnaga Lõiked jagunevad... ...lihtlõigeteks ...liitlõigeteks Lihtlõiked on saadud ühe lõike-pinnaga Liitlõike korral on tegemist mitme lõike-pinnaga

12. Sümmeetriliste esemete korral kasutatakse vaate ja lõike kombinatsiooni - poolvaatlõiget Objekti lõigatakse mõttelise lõikepinnaga Lõike-pinnas olev mater-jali- osa viiruta-takse vaate osa lõike osa

13. Samad tähed pealkirjastavad vastava lõike Lõike korral näidatakse ka lõikepinnast tagapool olevad kontuurid Ristlõike korral jäetakse tagumised kontuurid näitamata Lõiketasapinna kulgemist näidatakse jämedate kriipsudega ning peene kriips-punktjoonega Vaatesuunda märgivad nooled Lõiget tähistatakse suurtähtedega A, B ...

14. Kui mõnda kujutise osa soovitakse näidata suuremalt, siis ümbritsetakse see peenjoonega ja tähistatakse suurtähega Kohtlõike osa eraldatakse peene vabakäe-joonega Sellele väljatoodud elemendile pannakse vastav tähis ja mõõtkava

15. Liitlõigete korral kasutatakse mitut lõikepinda, kuid lõige moodustab ühe kujutise. Liitlõigete alaliikideks on ... ...astmeline lõige ...murdlõige

16. Astmelise lõike korral on tegemist mitme paralleelse lõikepinnaga ...kusjuures lõikekujutisel kontuurjoontei teki! Astmeline üleminek ühelt pinnalt teisele näidatakse selliselt... 1. lõikepind 2. lõikepind

17. Murdlõike korral on tegemist omavahel lõikuvate pindadega, millel olevad kujutised “murtakse” ühte tasapinda ...kusjuures lõikekujutisel kontuurjoontei teki! Siin on 2. lõikepind “murtud” 1.lõikepinda... 1. lõikepind 2. lõikepind

18. Siin on kujutiste skeem tervikuna

19. Tänan tähelepanu eest! Küsimused, arvamused ja ettepanekud palun esitada: rmagi@hot.ee