150 likes | 1.65k Views
Prisma ja püramiid. I Hulktahukad. Põhiline, mida hulktahukate puhul teadma peab. Hulktahukad. Jaotus. Hulktahukas on hulknurkadega piiratud geomeetriline keha. Jagunevad kumerateks ja mittekumerateks : kumeratel jääb iga kahte hulknurga punkti ühendav lõik selle hulktahuka sisse.
E N D
I Hulktahukad. Põhiline, mida hulktahukate puhul teadma peab.
Hulktahukad. Jaotus. Hulktahukas on hulknurkadega piiratud geomeetriline keha. Jagunevad kumerateks ja mittekumerateks: kumeratel jääb iga kahte hulknurga punkti ühendav lõik selle hulktahuka sisse. Kumer hulktahukas, mille tahud on omavahel võrdsed korrapärased hulknurgad ja mille kõik mitmetahulised nurgad on võrdsed, on korrapärane hulktahukas. kuup b!-eeder
Hulktahukad. Mõisted. servad tahud diago-naal-lõige diago- naal tipud
II Prisma. Prisma ja kaldprisma. Nendega seonduvad valemid.
Prisma. Definitsioon. Prisma on hulktahukas, mille kaks külge (põhjad) on paralleelsed vastavalt võrdsete külgedega hulknurgad ning ülejäänud tahud (külgtahud) on rööpkülikud. Kaks erinevat tüüpi: püst- ja kaldprismad. Püstprisma külgservad risti põhjadega, külgtahkudeks ristkülikud. Korrapärase prisma põhjadeks on korrapärased hulktahukad. püst-prisma kald-prisma
Prisma. Kaldprisma. Valemid. Ristlõike ümbermõõt ja pindala (Pr, Sr): vastava hulknurga P, S Külgpindala (Sk): Sk = Pr·l Täispindala (St): St = 2 ·Sp + Sk Ruumala (V): V = Sr·l l l põhi
Prisma. Püstprisma. Valemid. Põhja ümbermõõt ja pindala (P, Sp): vastava hulknurga P, S Külgpindala (Sk): Sk = P·h Täispindala (St): St = 2 ·Sp + Sk Ruumala (V): V = Sp·h h h põhi
Prisma. Erijuhtude omadusi. • Erijuhtumid: • Rööptahukas – prisma, põhjaks on rööpkülik. • Kõik rööptahuka tahud on rööpkülikud. • Kõik vastastahud on võrdsed ja paralleelsed. • Diagonaalide lõikepunkt poolitab diagonaalid. • Risttahukas – rööptahukas, põhjaks on ristkülik. • Kõik diagonaalid on võrdsed ja tahud ristkülikud. • Diagonaali ruut on võrdne külgede ruutude summaga. • Tahu diagonaali ruut on võrdne tahu kahe naaberkülje ruutude summaga. • Kuup – risttahukas, mille kõik servad on võrdsed. • Kuubi kõik tahud on ruudud küljega a. • Tahu diagonaali pikkus on a 2 , kuubi diagonaal a 3 .
III Püramiid. Püramiid. Valemid. Põhjaga paralleelne lõige.
Püramiid. Definitsioon. Püramiid on hulktahukas, mille üks tahk (põhi) on hulknurk ja kõik ülejäänud tahud (külgtahud) on ühise tipuga kolmnurgad. Püramiidi kõrgus (h) on tipust põhjale tõmmatud ristlõik. Püramiidi tippu ja põhja diagonaali läbiv tasand on diagonaaltasand. Püramiid on korrapärane, kui selle põhjaks on korrapärane hulknurk. kolmnurknepüramiid h
Püramiid. Valemid. Põhja ümbermõõt ja pindala (P, Sp): vastava hulknurga P, S Külgpindala (Sk): Sk = S1 + S2 + ... +Sn Täispindala (St): St = Sp + Sk Ruumala (V): V = ( Sp·h ) : 3 põhi h
Püramiid. Korrapärane püramiid. Püramiidi apoteem ehk külgtahu kõrgus (m): m2 = b2 – ( a2 : 4 ) Külgpindala (Sk): Sk = ( n·a·m ) : 2 Põhja pindala (Sp): Sp = p·r Täispindala (St) St = Sp + Sk Ruumala (V) V = ( Sp·h ) : 3 b põhi m b h a r a a
Püramiid. Põhjaga paralleelne lõige. Kui lõigata püramiidi põhjaga paralleelse tasandiga, tekib kaks püramiidi, mille: külgservad ja kõrgus on võrdelised, põhjad on samasugused hulknurgad ning põhjade pindalad suhtuvad nagu vastavate kõrguste ruudud. Eemaldades lõike põhjale moodustuva püramiidi, saame tüvipüramiidi. põhi h1 h
Aitäh! Julius Juurmaa