Programmi “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013” teenuste hindamine

1. Programmi “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013” teenuste hindamine Palgatoetuse ja tööturukoolituse vahehindamine Esialgsete tulemuste tutvustus

2. Hindamise ülesanne • Palgatoetus perioodil 01.01.2008-31.05.2011 • Tööturukoolitus perioodil 01.01.2009-31.05.2011 • Hinnata meetmete tõhusust: • Asjakohasust – kas vastav tööturu ja kasusaajate vajadustele • Tulemuslikkust – kas aitab tagasi tööturule, millised on edutegurid ja probleemid, mõju hõivele • Jätkusuutlikkust – kas mõju on ajas püsiv • Efektiivsust – kas tulemusi oleks võimalik saavutada ressursse efektiivsemalt kasutades • Hulk etteantud täpsemaid uurimisküsimusi

3. Andmed hindamise ellu viimiseks • Dokumendid – THP-d, THP aruanded, Töötukassa protseduurireeglid jne • Töötukassa individuaal-andmestik (kogu periood) • Ekspertintervjuud Töötukassas (erinevad tasandid) • Teemaintervjuud • Koolitajatega • Palgatoetust kasutanud ettevõtetega • Küsitlused • 2 küsitlust meetmes osalenutega (perioodil 01.01-30.09.2010 meetmesse sisenenud) • Meetmes mitte osalenute võrdlusgrupi küsitlus (perioodil 01.01-30.09.2010 töötuna registreeritud, kuid mitte meetmes osalenud) • EMTA ja Töötukassa ühendatud andmed

4. Hindamise metoodika • Mõju hindamiseks on vajalik eristada: • meetme mõju ja • muud mõjud (nagu nt majanduse üldine olukord, inimese hariduse ja teadmiste mõjud jne) • Vaja oleks vaadata, milline on inimese käekäik, kui ta osaleb meetmes ja kui ta selles ei osale - võimatu • Kuna inimest ei ole võimalik kahes olukorras vaadata: • Eksperimendid • Kvaasi-eksperimendid – leiame andmete põhjal sarnased inimesed, kes osalevad meetmes ja kes ei osale ning võrdleme nende olukorda tööturul

5. Kuni 31.12.2011 01.01-30.09.2010 Meetmesosalenud Töötuse algus Meetmesse sisenemine Meetmest väljumine Tööturu staatus Meetmesmitteosalenud Töötuse algus Tööturu staatus Töötus jätkub Mõju koos lukustusefektiga Mõju ilma lukustusefektita Hindamise loogika

6. Hindamise ellu viimise hetkeseis • Esmane analüüs valmis: • Dokumendid • Töötukassa andmestik • Kvalitatiivsed intervjuud • Küsitlused • Pooleli olev • Kvantitatiivne mõjude hindamine

7. Palgatoetus

8. Toetuse sisu • Tööandjale makstav toetus, et motiveerida tööandjat tööle võtma töötu: • katab tööandja jaoks ajutise töötaja tootlikkuse ja tema töötasu erinevuse • võimaldab töötul näidata tööandjale oma tegelikku tootlikkust • Kaks efekti: • Luua odavamalt töökohti • Võimaldada tööturul halvemas seisus olevatel töötutel ületada takistused tööle saamisel, vähendades tööandja riske

9. Kasusaajad/toetatavad • Toetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle pikaajalise või riskirühma töötu. • Saab võtta töötu: • kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast; • kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud; • 16–24-aastase töötu, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud • Lihtsustatud kord 2010 • kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast; • kes on olnud töötuna arvel järjest üle 6 kuu ega ole tööd leidnud; • 16–24-aastase töötu, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kolme kuu ega ole tööd leidnud

10. Toetuse suurus ja kestus • Toetuse suurus: • Poole töötasu ulatuses, aga mitte enam kui töötasu alammäär • Toetuse kestus • Tähtajalise töölepingu puhul poole lepingu pikkuse ulatuses, kuid lepingu minimaalne pikkus peab olema 6 kuud • Tähtajatu lepingu korral kuni kuus kuud kaheteistkümne kuu jooksul

11. Toetuse eesmärk • Programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011“ (THP) suurem rõhuasetus on just töökohtade loomist toetavatel meetmetel (sh palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus) „Palgatoetusel on erinev roll majanduskriisi- ja tavatingimustes. Majanduskriisi tingimustes oli eesmärk julgustada ettevõtteid töökohti looma, vähendada töökoha loomisega kaasnevat riski. Kuna sel ajal oli töötuid väga palju ning nö pikaajaliseks töötuks võis muutuda ka täiesti tavaline tööjõud, siis ei ole see mitte meede pikaajaliste või mingi riskigrupi töötuse leevendamiseks, vaid pigem uute töökohtade loomiseks. Tavatingimustes on palgatoetus aga meede pigem riskigruppidele.“ (TK intervjuu).

12. THP indikaatorid

13. Hinnang indikaatoritele • 2010 jäi indikaator alla saavutustaseme: • Poole aasta pealt lõppes eelarve (meede osutus kallimaks?) • Pikaajaline meede, millega võetakse kohustused kuni aastaks, vajalik sisendindikaator hindamaks, kui palju ressursse on juba kinni pandud • 2011 ületas saavutustase indikaatorit mai kuu seisuga oluliselt, kuid aasta kokkuvõttes oli enam-vähem planeeritud suurusjärgus • Aruanne selgitab mai seisu suurema huviga tööandjate poolt • Tegelikult oli sisenemiste arv vähenenud 2 korda ja osalemiste arv oli suur, kuna tegemist oli 2010. aastal sõlmitud lepingutega • Lisaks osalemistele oleks vaja vaadata sisenemiste arvu • Meetme eesmärk: • Luua uusi töökohti – mõõta uusi töökohti • Tuua pikaajalised töötud tööturule – mõõta, kui paljud on ka tööturule jäänud

14. Palgatoetuse kasutamine

15. Palgatoetust kasutanud ettevõtted

16. Palgatoetuse suunatus riskigruppidele

17. Lihtsustatud korra kasutus

18. Palgatoetuse saamise algatus

19. Meetme vastavus tööandjate eesmärkidele • Tööandja jaoks oluline riskide maandamine • „Väga rahul, saab väiksema riskiga proovida, kas saab töötaja lisandumisega areneda ja kasvada“ • „Riski maandamine, kui satub inimene, kes mingil põhjusel ei sobi, siis ettevõttel pole kulud palgale nii suured [vastasel juhul ei võetaks tööle sellise riskiga inimest].“ • Peamiselt toimib läbi kulude kokkuhoiu • „Kuulsime, et see võimalus on olemas. Inimene, kes meile tööle soovis tulla, ise pakkus seda võimalust. Ja loomulikult me kasutasime selle võimaluse ära, saime kokku hoida tööjõukuludelt.“ • „Palk on suur osa ettevõtte kuludest, palgatoetus annab suure võimaluse kulusid kokku hoida.“

20. Meetme muutumine vastavalt muutustele tööturul • „[palgatoetus] Oli ajutine kriisi meede, mille eesmärk oli aidata ka inimesi tööle, aga seeläbi et tööandjatel aidata lihtsamalt luua töökohti läbi tööjõukulude optimeerimise. Nüüd [kui kriis on läbi] on eesmärk nõrgema konkurentsivõimega töötute tööle aitamine, kusjuures nõrgema konkurentsivõimega on siinkohal defineeritud pikaajalised töötud.“ (TK intervjuu)

21. Registreeritud töötus ja riskigruppide osakaal selles

22. Vakantsid

23. Hinnang asjaajamisele • Üldine rahulolu suhteliselt kõrge nii töötute kui tööandjate seas: • „Teenuse kasutamine on tehtud tööandjale võimalikult arusaadavaks ja käepäraseks, kes vähegi soovib seda teenust kasutada, suudab sellega hakkama saada, sh ka väikeettevõte. Teenus on väga mõistlikult koostatud.” • „Meeldib see, et kõik dokumendid, sh lepingute sõlmimine toimub digitaalselt, ei pea sõitma ning hoiab kokku seega tohutult aega.“

24. Probleemid • Tööandjate poolelt hoida lahus lepingu sõlmija ja hilisem paberite edastaja • Töötajad: • Töötukassa ei ole töötu arvates piisavalt uurinud ettevõtte tausta, millele antakse palgatoetust („ei olnud kursis selle tööandja töötingimustega“) • Töötukassa asjaajamine on liialt bürokraatlik („mõte on hea, aga töötajad sellest kasu ei saa, tööandaja jooksutamine on ebameeldiv, riigisisene bürokraatlik süsteem“, „ülemusele ei meeldinud, et ta pidi töötaja pärast iga kuu käima Töötukassas allkirja andmas“)

25. Tulemused • Töötukassa andmetel valdav enamik palgatoetusega rakendunud töötutest (84%) ei ole ennast uuesti töötuna registreerinud • kohustuslikust töölepingu pikkusest ei ole enamiku lepingute puhul hindamise hetkeks väga palju aega möödunud. • Küsitluse põhjal töötas 2011. aasta lõpus samas ettevõttes, kus 2010. aasta jaanuarist-septembrini palgatoetusega töötamist alustasid u pooled (51%) • 2/3 lahkus enda algatusel • 1/3 tööandja algatusel

26. Töötamine palgatoetusega rakendumise ettevõttes

27. Töötajast tulenevad palgatoetusega töösuhte lagunemise põhjused

28. Potentsiaalne väärkasutus • Töötute küsitlus: • „minimaalne töötasu ja hoitakse inimesi nii kaua palgal kui saavad palgatoetust“ • „toetusega saab tööle ainult palgatoetusega lepingu ajaks, kui see möödas lastakse töölt lahti ja võetakse uus inimene tööle” • Tööandjate intervjuud: • oli juhtumeid, kus palgatoetusega töötaja võeti tööle olemasolevale täitmata töökohale peale personali vähendamist. See viitab selgele väljatõrjumise efektile, kus olemasolevat tööjõudu asendatakse riiklikult toetatud odavama tööjõuga. • palgatoetusega võeti tööle varem ettevõttes töötanud isik.

29. Väärkasutus • Töötukassa intervjuudest, töötute küsitlusest: • Makstakse väiksemat tasu, kui küsitakse palgatoetust • „maksab palka 2-3 kuud tagant järele, kuid tema oli kindlasti ammu Töötukassa käest raha saanud“

30. Võimalikud lahendused • Töötute parem informeerimine ja innustamine reeglitest kinnipidamist ise jälgima ja vajadusel Töötukassa poole pöörduma • Kui meil on kahtluseid, siis me uurime ja võime lõpetada koostöö mõne ettevõttega. Aga see peab olema väga põhjendatud. Samas kui inimesed ise ei esita ühtegi kaebust, siis meil pole millelegi tugineda. • Töötukassa ettepanek palgatoetuse väljamaksete sidumiseks TSD esitamisega

31. Tööturukoolitus

32. Eesmärgid • Tööturukoolitus on töötule ja seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist (TTTS). • Üldisemalt on eesmärk vähendada töötu oskuste ja teadmiste puudumist, mida on tööturul osalemiseks vaja või oskuste ja teadmiste sobimatust tööturul nõutavate oskuste ja teadmistega.

33. Pakkumise põhimõtted ja tingimused • Kaks põhimõttelist võimalust • Töötute poolt isikustatud koolituskaardi kasutamine (piirmäärad 959 eurot kuni 31.07.2011 ja edasi 2500) • Töötukassa teenuste osakonna kaudu koolituste tellimine (hankimine) (kasutatakse eelkõige, kui koolituskaarti ei saa kasutada) • Kinnitatud koolituse osutamise põhimõtete järgi võimaldab Töötukassa koolitust eelkõige juhul, kui töötu pole hoolimata aktiivsest tööotsimisest tööd leidnud ning tööotsingute nõustamise käigus on selgunud, et töölesaamine eeldab uute teadmiste või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist • „Peamiseks kriteeriumiks on see, et koolitusele suunamine oleks vajaduse põhine.“ (TK intervjuu)

34. Koolituse vajaduspõhisus • Koolitus on efektiivne, kui: • Vastab töötu vajadustele • Vastab tööturu vajadustele • Töötu vajaduste arvestamiseks: • Eelneb tööotsimise periood (erand lubatud riskirühmadele) • Koolitusvajaduse määratlemine konsultandiga • Tööturu vajaduste arvestamine: • Tehakse otsest koostööd ettevõtete ja erialaliitudega, kus koolitused viiakse läbi konkreetsete olemasolevate töökohtade jaoks • Koolituse põhimõtete kohaselt arvestatakse piirkondlikku tööturgu, esinevaid vakantse • Määratletud prioriteetsed valdkonnad eksperthinnangutel põhinevalt

35. THP indikaatorid

36. Koolituste arv

37. Koolitused soolises lõikes

38. Koolitused hariduse lõikes

39. Koolituste jagunemine TKO järgi

40. Koolitusele saamise ooteaeg töötuse algusest

41. Koolitusele saamise ooteaeg koolitusele mineku otsuse tegemisest

42. Koolitusele mineku initsiatiiv • Koolitajad: • Hankega koolitused Töötukassa • Koolituskaart töötud ise • Töötukassa: • Dialoogis • Töötud: • Töötu poolt (87% koolituskaart, 68% hange) • Töötukassa (13% kaart, 32% hange)

43. Kellelt tuleb ettepanek koolitusele minekuks?

44. Võrdlusgrupi soov ja Töötukassa pakkumine koolitusel osalemiseks

45. Kes teeb otsuse koolitusele minekuks

46. Millest lähtuvalt otsustatakse koolitusele minek

47. Mis on oluline koolituse valikul?

48. Katkestamised • Katkestajaid on vähe (koolituskaardiga alla 1%, hankega 7,3%) • „... transpordiprobleemid, rahaprobleemid ja tervisega seonduv. Eelpool kirjeldatud põhjused võivad olla ka nn varjatud põhjused, et koolitus ei olnud tegelikult võimetekohane.“ • Katkestamiste põhjused • Tervislikud põhjused (enda või lapse haigestumine); • Perekondlikud põhjused (nt lähedase surm või raske haigus); • Töölesaamine (kuigi võimalus jätkata ja koolis lõpuni käia); • Distsipliiniküsimused (ei viitsi osaleda, alkoholiprobleemid). • Mitte osalemise põhjused (võrdlusgrupp) • Kaugus, rahalised probleemid jmt • Kahtlus koolituse vajalikkuses, • Vajaliku koolituse puudumine

49. 2010 jaan-sept koolitusel osalenute hõive staatus 2011 lõpus

50. Tööle rakendumine • Koolituse valdkonnas said tööd: • 67% koolituskaardiga koolitustel osalenutest • 49% hankega korraldatud koolitusel osalenutest