280 likes | 463 Views
Investeerimine Euroopa tulevikku. 5. aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta Uus ühtekuuluvuspoliitika uue kümnendi väljakutsete vastuvõtmiseks. Taust Ühtekuuluvuspoliitika mõju Olukord ja suunad Ühtekuuluvuspoliitika edasised valikud.
E N D
5. aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta Uus ühtekuuluvuspoliitika uue kümnendi väljakutsete vastuvõtmiseks • Taust • Ühtekuuluvuspoliitika mõju • Olukord ja suunad • Ühtekuuluvuspoliitika edasised valikud
Uus ühtekuuluvuspoliitika uue kümnendi väljakutsete vastuvõtmiseks • Taust • Põhjalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja demograafilised muutused Euroopas viimastel aastatel • Nende väljakutsete vastuvõtmiseks on vaja ühtekuuluvuspoliitikat täiustada, võttes arvesse: • käimasolevaid arutelusid ELi uue eelarve üle järgnevaks perioodiks peale 2013 aastat ühtekuuluvuspoliitika täna = rohkem kui 1/3 ELi kogueelarvest • ELi uued sihid – uute väljakutsete lahendamiseks ambitsioonikad eesmärgid 2020. aastaks
Ühtekuuluvuspoliitika: põhiroll ELi 2020. aasta sihtide saavutamisel EdasineühtekuuluvuspoliitikatulebviiakooskõllastrateegiagaEuroopa 2020 Rahastamiseskeskendutaksejätkuvaltmahajäänudpiirkondadele • Strateegia Euroopa 2020 – Euroopa uus strateegia • Arukas kasv • Kasv kõigi jaoks • Jätkusuutlik kasv • ELi liikmesriigid teevad ettepanekuid riigisiseste sihtide seadmiseks 2011. aastaks
Millised sihid EL 2020 pealkirjadest? • Tööhõive: 75% (vanus 20-64) –2009: 69,1% • Haridus: • maks. 10% koolist väljalangenuid – 2009: 14,4% • 40% kõrghariduse omandajaid (vanus 30–34)– 2009: 32,3% • Võitlemine vaesusega: 20 miljonit inimese vabanemine vaesuse ja tõrjutuse riskist – 2009: 120 miljonit • Kliimamuutus ja energia: 20%/20%/20% kasvuhoonegaaside heitmed / taastuv energia / efektiivne energiakasutus • Uurimistegevus ja innovatsioon: 3% SKT-st investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse – 2008: 1,9* (Eurostati hinnangul)
II. Ühtekuuluvuspoliitika mõju • Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast ebavõrdsust. • Ühtekuuluvuspoliitika on otseste investeeringute ja kaudse kasuliku mõjuga kaubandusele toonud kasu kõigile piirkondadele (hanked). • Ühtekuuluvuspoliitika toetab investeeringuid Euroopa prioriteetide kohaselt üle kogu ELi.
Teatavad tulemused 2000.– 2006. aastast • vaeseimates piirkondades SKT elaniku kohta 10% kõrgem • Kogu ELi ettevõtetes loodud 1 miljon töökohta; 80–90% neist töökohtadest olid väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEdes) • üle 1,3 miljoniVKE said mingit liiki abi • ehitati 4700 km kiirteid ja 1200 km kiirraudteid • 10 miljonit inimest aastas osaleb koolituse ja oskustega seotud projektides • kaasaegne reoveetöötlus 23 miljonile inimesele, puhta vee kättesaadavus 20 miljonile
Tulemused Eestis • 9,6 miljardit krooni • Üle 10 000 toetatud projekti • Loodi 830 ettevõtet, toetati 1900 ettevõtte tegevust • Moderniseeriti 12 000 õppekohta kutsekoolides… • Renoveeriti Via-Baltica ning paljude muude teede ohtlikumaid lõike, laiendati Tallinna lennujaama, rajati joogi- ja reoveevõrgustikke, ülikoolide õppehooneid, rajati Maarjamäe haigla uus korpus, moderniseeriti prügimajandus, toetati kohalike omavalitsuste projekte – koole, lasteaedu, hooldekodusid, sportimisvõimalusi…
Ühtekuuluvuspoliitikaga toetatakse avaliku sektori investeeringuid • Paljudes piirkondades juba stimuleeritaksegi ühtekuuluvuspoliitikaga investeeringuid, mis lähtuvad Euroopa prioriteetidest nagu keskkond, haridus ja uurimistegevus • Vähem arenenud piirkondades hõlmab ühtekuuluvuspoliitika suurt osa avaliku sektori investeeringute üldmahust
III. Olukord ja suunad • Viimasel kümnendil on piirkondlikud erinevused vähenenud • Kuid…kõige vähem arenenud ja kõige arenenumate piirkondade vahel on siiski suuri erinevusi • …kriis võib seda protsessi aeglustada • Kokkuvõttes
Olukord ja suunad: • Aastail 2000–2008 tööhõive määrad ja tööpuuduse tase piirkondades vähenesid, kuid kriis katkestas selle soodsa arengu • Vaesusel ja puudusel on tugev piirkondlik mõõde, neid esineb pigem vähem arenenud piirkondades ning asulates (EL 15) ja maapiirkondades (EL 12) • Investeeringud transpordi infrastruktuuri on taganud EL 15 riikides piisava infrastruktuuri, kuid EL 12 riikides on veel olulisi vajakajäämisi • ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmiseks on vaja veel täiendavaid investeeringuid, eelkõige EL 12 riikides • Paljudele, eriti lõunapoolsetele ja mägipiirkondadele, avaldab suurt mõju kliimamuutus • Kokkuvõttes
IV. Ühtekuuluvuspoliitika edasised valikud • Euroopa lisaväärtuse suurendamine • Haldamise tugevdamine • Rakendamise efektiivsuse tõstmine • Ühtekuuluvuspoliitika ülesehitus
1. Euroopa lisaväärtuse suurendamine • Strateegilise programmeerimise tugevdamine – EL 2020 eesmärkide väljendamine investeeringute prioriteetidena • Ressursside koondamine vähestele põhiprioriteetidele • Tugevamate stiimulite ja tingimuste sisseseadmine • Hindamise, tegevuse näitajate ja tulemuste parandamine • Tugevam rõhuasetus uutele finantseerimise mehhanismidele
2. Haldamise tugevdamine • Partnerluse tugevdamine (kohalike ja piirkonna huvirühmade, tööturu osapoolte, tsiviilühiskonna parem kaasamine) • Uue mõõtme sisseviimine: territoriaalne ühtekuuluvus • Territoriaalse koostöö tugevdamine (rohkem koostööd riigi eri piirkondade vahel, makroregioonide strateegiad…) • Ambitsioonikate kavade koostamine linnaliseks arenguks • Tegelemine eriliste geograafiliste või demograafiliste iseärasustega piirkondade olukorraga
3. Rakendamise efektiivsuse tõstmine …omandatud õppetundide põhjal • Finantsjuhtimise parandamine • Halduskoormuse vähendamine • Finantsdistsipliini lihtsustamine (N+2) • Finantskontrolli läbivaatamine
4. Poliitika tulevane ülesehitus Euroopa Liiduregionaalpoliitika – tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasamine • Kaetuks jääb kogu Euroopa, kuid eristatakse: • Mahajäänumaid piirkondi • Arenenumaid piirkondi • Üleminekupiirkondi • Lihtsam süsteem – asendatakse praegune kahetasemeline (phasing-in, phasing-out) • Kolme-tasemeline territoriaalne koostöö • Kooskõlas eelarve läbivaatamisega: • Fokusseeritakse ESF EU2020 sihttasemete saavutamisele • ESF’i suurem väljapaistvus ja ettemääratavad finantseerimistasemed • Panustamine Euroopa tööturuinitsiatiivi 17
Ajakava • 19. oktoober 2010: eelarve läbivaatamine (COM(2010)700) • 10. november 2010: viies ühtekuuluvusaruanne • 11. november 2010 – 31. jaanuar 2011: avalikud konsultatsioonid • 31. jaanuar/1. veebruar 2011: ühtekuuluvusfoorum • Kevad 2011: edasiste finantsperspektiivide ettepanek • Suvi 2011: seadusandlikud ettepanekud • 2012. aasta lõpp: uue seadusandliku paketi vastuvõtmine ja eeldatav kokkulepe uue eelarve osas 2013. aastale järgnevaks perioodiks • 2013: uute programmdokumentide lõplik koostamine • 2014: jõustumine
Tee oma hääl kuuldavaks! Avalikud konsultatsioonid avatud kuni 31. jaanuarini 2011: ec.europa.eu/regional_policy/cohesion_report Rohkem infot http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/cohesion5/index_en.cfm Täname tähelepanu eest!
Konkurentsivõime parandamine globaliseerumist silmas pidades • Euroopa äriühingud vajavad oma positsiooni parandamiseks maailmas häid oskusi nõudvaid ja suurt lisaväärtust andvaid tegevusi • Tootlikkuse tõusu ja kasvu põhiallikateks on kohanemine muutustega ja uuendustegevus
Kolmanda taseme haridusega isikute arvu kasv ja koolist väljalangenute arvu vähenemine suurendab konkurentsivõimet
Tööhõive suurendamiseks on vaja tõsta konkurentsivõimet • EL 2020 eesmärk saavutada 75%-line tööhõive on realiseeritav ainult kõigi piirkondade olukorra paranemisega • Vähem arenenud piirkondades on passiivse elanikkonna osakaal oluline ning neis vajatakse selle eesmärgi saavutamiseks rohkem kui 10 miljonit töökohta, mis on rohkem kui kõigis teistes piirkondades
Vaesus ja puudus • Vaesust võib leida kõigist liikmesriikidest • Tõsine materiaalne puudus on koondunud vähem arenenud liikmesriikidesse • EL 15 riikides on puudus koondunud asulatesse ja EL 12 riikides maapiirkondadesse
Asulate reoveetöötlus • Ühtekuuluvuspoliitika alusel on ehitatud reoveepuhasteid veel 23 miljonile inimesele • Siiski on veel olulisi vajakajäämisi, eelkõige Poolas, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias
… ja liikmesriigid kohustusid suurendama taastuva energia osakaalu