1 / 16

Amputasioonijärgne taastusravi Vehendi,2011 Kelly Kirt, Ida-Tallinna Keskhaigla

Amputasioonijärgne taastusravi Vehendi,2011 Kelly Kirt, Ida-Tallinna Keskhaigla. Patsient A. 74a. naine Riskitegurid:ravimata hüpertoonia, suitsetanud aastaid.

jam
Download Presentation

Amputasioonijärgne taastusravi Vehendi,2011 Kelly Kirt, Ida-Tallinna Keskhaigla

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Amputasioonijärgne taastusravi Vehendi,2011 Kelly Kirt, Ida-Tallinna Keskhaigla

  2. Patsient A 74a. naine Riskitegurid:ravimata hüpertoonia, suitsetanud aastaid. Veebruaris 2011 :TIA parema kehapoole nõrkusega, möödub mõnede tundidega.Analüüside alusel diagnoositud NSTEMI, koronarograafial pärgarteri tromb, aspireeritud.Kaasuvana paremal jalapöial haavand.Raviks alustatud T.Betaloci, T.Atorvastatini, T.Trentali, T.Marevani.Liigub toa piires abivahendita, õues kepi toel.

  3. Patsient A • Aprillis 2011:haavand paremal jalal suurenenud, rahuolekuvalu. • 14.04.11 femoro-femoraalne šunteerimine.Rahuldavat dünaamikat distaalse verevarustuse osas ei saavutatud, • 18.04.2011 parema sääre amputatsioon. • EhhoKg alusel südame süstoolne funktsioon hea (EF 62%), vasaku vatsakese hüpertroofia ja lõõgastushäire + vähene segmentaarne kontraktsioonihäire. • 27.04-25.05.11 ravi taastusraviosakonnas

  4. Taastusravi(28 päeva) Ravile saabudes:Tõuseb abiga istuma, istub lühiajaliselt.Köndi haav paranemas.Meeleolu alaneneud. Meeskond:arst, füsioterapeut, tegevusterapeut,psühholoog,õendus-hoolduspersonal -magnetravi köndi piirkonnale -füsioteraapia:siirdumiste treening, tõusmine abivahendi toele, seliliasendis harjutused köndile ja tervele jalale ning kehatüvele, hingamisharjutused -haava sidumised+köndi sidumine, õmbluste eemaldamine -tegevusterapeudi juhtnöörid toimetulekuks ja abivahendite kasutamiseks -psühhoteraapia Lahkudes :Siirdub istuma ja istest lamama iseseisvalt, suudabseista kõrge raami toel.Köndi jõudlus paranenud.Haav paraneneud, õmblused eemaldatud.

  5. Patsient B 26.a mees Juuni 2008a. Afganistanis lõhkekeha plahvatusel parema jala ulatuslik trauma, amputasioon reie alumises kolmandikus.Esmane kirurgiline ja taastusravi Inglismaal, samuti esmane protees. Oktoober 2008a.Traumast 4 kuud,saabub Eestisse.Käib proteesiga kasutades küünarkarku, oluline kõnnimustri häire.Köndi haavast vähene seroosne eritis.Mõõdukas fantoomvalu, võtab valuvaigisit.Algab ambulatoorne füsioteraapia. Detsember 2008 statsionaarne ravikuur.Käib valdavalt abivahendita, lonkab paremat jalga, kõnnil viib paremat jalga puusast lateraalsele.Trepist käib juurdevõtusammuga.Üle 1 tunni proteesiga käia ei saa, tekib köndi valulikkus.Fantoomvalu vähenenud, valuvaigistit igapäevaselt ei vaja. Ravi:füsioteraapia:lihastreening kehatüvele, tuharalihastele, puusavöötmele, tasakaalutreening, kõnnitreening tasapinnal ja treppidel.

  6. -vesivõimlemine -laserravi köndi haava piirkonnale -massaaž selja nimmeosale Märtsis 2009(traumast 9 kuud) korduv statsionaarne ravikuur.Kaebab eelkõige vasaku põlve ja alaselja koormusvalu, veebruaris on Inglismaal saanud uue proteesi.Käib abivahendita, lonkamine vähenenud, kuid siiski märgatav, pikemal käimisel süveneb.Fantoomvalu minimaalne, ei sega oluliselt. Füsioterapeudi hinnang:paremal tuharalihased nõrgad, kehatüvelihaste pinge; tasakaal paranemas, kuid vajab arendamist:paremal jalal suudab seista 7 sekundit.Up and go test:7 sekundit. Ravi:füsioteraapia:sealhulgas jõusaal, ringtreening, pallimängud vees, pallimängud saalis.Lokaalselt magnetravi vasakule põlvele, soojaravi selja nimmeosale, massaaz.

  7. Kevad 2010 ambulatoorne konsultatsioon: probleemid endiselt selja väsimise ja vasaku põlve valuga.On saanud Inglismaal jooksuproteesi, soovib suvel hakata jooksmist harjutama.On naasnud tööle Kaitseväkke.Määratud ravidele ei tulnud. Aprill 2011(traumast möödas 1a9k) ambulatoorne ravikuur: probleemid samad.Füsioterapeudi hinnangul tuharalihaste jõudlus ja kõnnimuster on paranenud, kehatüvelihaste jõud vajab arendamist.Soovib sügisel 2011 naasta teenistusse välismissioonile.

  8. Peamised patsientide grupid

  9. Varane amputatsioonijärgne periood Arst:analüüside dünaamika, üldseisundi jälgimine, haava sidumised, õmbluste eemaldamine.Proteesimeistri kontaktide vahendamine patsiendile. -Füsioterapeut:hingamisharjutused, siirdumised:istumine, tõusmine tugiraamile, kõnd tugiraamiga, rööbaspuude abil kõnnitreening, kõnd karkudega.Ratastooli siirdumiste õpetamine. -võimalik kasutada treeninguks varast proteesi(nt.õhkpadi tüüpi protees) -köndi sidumiste õpetus Tegevusterapeut:nõuanded ADL tegevustega toimetulekuks, vastunäidustatud asendid köndi kontraktuuri vältimiseks -Aparaatsed ravi protseduurid köndi turse alandamiseks, haava paranemise soodustamiseks(magnetravi, laserravi) -lümfimassaaz või teipimine köndi turse alandamiseks -Psühholoog:meeleoluhäirete ja kognitiivse seisundi hindamine -Sotsiaaltöötaja:edasise toimetuleku võimalused

  10. Proteesiga patsiendi taastusravi Proteesiga harjumine võtab aega, köndi koormustaluvus paraneb pikkamööda. Patsiendi hindamine:kõnnimuster, lihasgruppide jõudlus:kehatüvelihased,tuharalihased, puusavöötme lihased, reielihased; puusade, põlvede liikuvus, köndi seisukord, tasakaal. Tüüpiliselt esineb tuharalihaste ja kehatüvelihaste nõrkus, millest eelkõige häirub kõnnimuster puuduliku vaagna stabilisatsiooni ja keharaskuse ülekandmise ebaühtluse tõttu. Amputatsiooni järgselt peavad labajala propriotseptiivse funktsiooni üle võtma teised lihased, tasakaal on häiritud.Reieamputatsiooni puhul peavad (proteesi)põlve liikumist kontrollima puusavöötme lihased.

  11. Proteesiga patsiendi taastusravi • Füsioterapeutiline treening:rööbaspuud,teraapialaud, pallid, jõumasinad, kummilint,harjutused vees, pallimängud vees ja saalis, tasakaalulaud,kõnd kaldpindadel, takistuste ületamine, trepid, maapinna ebatasasused. • http://www.icrc.org/eng/assets/files/other/icrc_002_0936.pdf • http://www.youtube.com/watch?v=AnWzUA-iOqg&feature=related Lokaalsed ravimeetodid vastavalt individuaalsele vajadusele. Proteesiga seotud mehhaniliste probleemide korral vajalik tihe koostöö proteesimeistriga, vajadusel mitme meistriga. Kontaktid invaspordi harrastamiseks huvitatutele.

  12. Sagedasemad probleemid

  13. Sagedasemad probleemid Köndi valulikkus: tavapärasest suurem või kestvam koormus jalale;proteesi mehhaniline ebasobivus Fantoomvalu: pöletav, torkiv, kramplik aisting; segav eriti öösel tavaliselt aja jooksul väheneb fantoomtundlikkus:amputeeritud jäse on endiselt olemas; tunne pole valulik Fantoomvalu päritolu :kas perifeersetest närvilõpmetest, seljaaju või kortikaalselt tasandilt? medikamentoosseks raviks kasutatakse karbamasepiini, pregabaliini(Lyrica); gabapentiini (Neurontin);amitriptülliini, opiaate

More Related