Õpetaja kui juht ja nõustaja KAT 7005

1. Õpetaja kui juht ja nõustajaKAT 7005 Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut Helve Saat helves@tlu.ee Õpetaja kui juht ja nõustaja

2. Kursuse iseloomustus 1) Kursuse esimese poole eesmärgiks on käsitleda mõningaid sotsiaalpsühholoogilisi teemasid: juhtimise mõiste, õpetaja kui juht, erinevad juhtimisstiilid, klass kui grupp, grupiprotsessid, grupi juhtimine. Juhi kohustuste alla kuulub ka grupis asetleidvate probleemide lahendustele kaasaaitamine, siis eraldi pööratakse tähelepanu õpilaste probleemse käitumise mõistmisele ja sekkumise viisidele. 2) Kursuse teises pooles käsitleme nõustamispsühholoogia põhimõtteid, arutleme õpetaja kui nõustaja rolli üle, tutvume nõustamisprotsessi olemusega ja esmaste nõustamisoskustega ja püüame analüüsida enda isiksuslikku potentsiaali nõustajana. Õpetaja kui juht ja nõustaja

3. Õpetajatöö - see on suhtlemine õpilastega, mis sisaldab: a) õppekava raames aine õpetamist teatud metoodikaid ja motiveerimisstrateegiaid kasutades. Õpetaja kui juht Õpetaja kui juht ja nõustaja

4. b) Osa suhtlemisest moodustab juhtimiskäitumine: õppetöö alane juhtimine ja kasvatusprotsessi juhtimine. Töö grupiga. c) Samuti on nõustamine sisuliselt suhtlemine kahe osapoole vahel, kus üks osapool vajab abi ning teine on võimeline (ettevalmistatud) ja tahab teda abistada. Individuaalne töö. Õpetaja kui juht ja nõustaja

5. Juhtimise mõiste • Kui luuakse mingit organisatsiooni (kool) või gruppi (klass) siis tehakse seda mingite eesmärkide täitmiseks (hariduse andmiseks). • Inimeste erinevad vajadused, huvid, võimed ja oskused tekitavad vastuolusid • Et neis tingimustes ikkagi täita organisatsiooni eesmärke, on vaja kedagi, kes inimeste tööd juhiks. • Definitsioon: organisatsiooni/grupi juhtimine = toimingute teostamine, mis aitavad organisatsioonil/grupil saavutada soovitavaid eesmärke (Cartwright, Zander, 1968). Õpetaja kui juht ja nõustaja

6. Organisatsiooni eesmärk (kollektiivne eesmärk) ei pruugi ühilduda üksikindiviidi eesmärgiga – nn. organisatsiooni dilemma. • Juhi ülesanne on püüda seda vastuolu ületada. Õpetaja kui juht ja nõustaja

7. Juhtimine kui protsess, selle funktsioonid: • Juhtimine toimub grupi eesmärkidest tulenevalt. • Juhtimisprotsessi 4 funktsiooni, mis peaksid tagama eesmärkide saavutamise kõige efektiivsemal moel (Alas, 2001, tsit.Dessler, 1998 järgi, Krips, Siivet, Rajasalu, 2012): • planeerimine • organiseerimine • eestvedamine • kontrollimine Õpetaja kui juht ja nõustaja

8. 1. Planeerimine • Eesmärkide seadmine ja tegutsemisviiside valik • Reeglite ja protseduuride arendamine nii organisatsiooni/grupi kui selle liikmete jaoks • Tuleviku prognoosimine, st. tuleviku tegevuste projekteerimine, arvestades võimalikke muutusi Õpetaja kui juht ja nõustaja

9. Planeerimine õpetajatöös • Klassijuhataja/klassiõpetaja seab RÕK-le tuginedes eesmärgid- mida kogu klassiga/üksikute õpilastega saavutada. • Selleks tuleb analüüsida üksikute õpilaste õppimise ja arengu taset ning kogu klassi kui grupi arengu taset (arengufaasi) • Analüüsi tulemusel töötab õpetaja välja tegevusplaani, kus kirjas meetmed (õppetegevus, muud tegevused ja üritused) ajalises järgnevuses, näidates ära ka kaasatavd isikud (lapsevanemad, kolleegid)

10. 2. Organiseerimine • Sobivate töötajate valik • Tehtavate tööde kindlaksmääramine ja ülesannete jaotus • Otsustamisõiguse andmine, mis tähendab ühtlasi vastutuse delegeerimist • Alluvate töö koordineerimine • Tulemusena kujuneb organisatsiooni/grupi struktuur Õpetaja kui juht ja nõustaja

11. Organiseerimine õpetajatöös • Planeeritud konkreetsete tegevuste (õppetöö) ja ürituste läbiviimise korraldamine • Korraldamisel kaasamine: õpilased, lapsevanemad, kolleegid

12. 3. Eestvedamine • Inimeste mõjutamine (motiveerimine, et vajalikud toimingud saaksid tehtud, n. et õpilased või õpetajad pingutaks ). See on enamat, kui korralduste jagamine. • Väärtuste tähtsustamine ja organisatsiooni- või grupikultuuri arendamine • Vastuolude (konfliktide) reguleerimine Õpetaja kui juht ja nõustaja

13. Eestvedamine õpetajatöös • Tähtsustub õpetaja oskus inimesi (õpilased jne.) endaga kaasa haarata, innustada, motiveerida • Motiveerimise viisid: A –Motiveeerimine selgitamise kaudu. Tuginetakse motiveeritavate väärtustele, vajadustele või selgitatakse teatud toimimisviiside kasulikkust. Kasuks tuleb hea argumenteerimis- ja suhtlemisoskus. B - Motiveerimine tasu kaudu. Tasuks on hinded ja huvitavad tegevused (kui töö tehtud, siis tunni lõpus mängime).

14. Motiveeimise puhul õpilane toimib vabatahtlikult, saades aru, et see, mida tuleb teha, on talle kasulik ja ta tahab seda teha. • Mis on motiveerimise vastandnähtus, kui toimub tugev sundus, hirmutamine, ähvardatakse karistamisega, petetakse?

15. Vastandnähtus on manipuleerimine, kus samuti on võimalik saavutada õpilaste oodatavat käitumist, kuid see võib olla ajutise iseloomuga • Õpilaste püsivate käitumismuutuste saavutamiseks peaks vähem sundima ja rohkem motiveerima, siis tekib ka vastutustunne -sisemine veendumus et nii tuleb toimida.

16. 4. Kontrollimine • Eesmärkidest lähtuvate standardite kehtestamine • Hindamine, kas toimitakse vastavalt standarditele • Reageerimisviiside valik, kui standarditest on kõrvale kaldutud Õpetaja kui juht ja nõustaja

17. Kontrollimine õpetajatöös • Jälgimine ja analüüsimine, kas kavandatud ja läbiviidud meetmed on aidanud eesmärke saavutada või nende suunas liikuda • Sisaldab nii üksikute õpilaste arengu hindamist kui kogu klassis toimunud muutuste hindamist. • Kontrollimise tulemusena selguvad vead planeerimisel/organiseerimisel ja ning neid on võimalik edasises tegevuses korrigeerida

18. Juhtimisfunktsioonide täitmine toimub keskkonnast tulenevate sisendite tingimustes (inimesed, finantsressursid, füüsilised vahendid, info) (Alas, 2001). • Juhtimisfunktsioonide täitmisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile.

19. Juhtide klassifikatsioon vastavalt juhtimistasanditele Vastavalt juhtimistasanditele jagunevad juhid 3 kategooriasse (Griffin, 1993, tsit. Alas 2001): • Tippjuhid - juhatuse liikmed, juhatuse esimees, tegevdirektor ja asetäitjad. Tippjuhi ülesandeks on firma või organisatsiooni tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, so. teiste juhtide tegevuse suunamine

20. 2. Keskastme juhid – kelle ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Sisuliselt spetsialistide tegevuse suunamine. 3. Esmatasandi juhid – ülesandeks on juhendada alluvate üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida

21. Juhtimisfunktsioonidele kuluv aeg eri tasandi juhtidel (Daft, 1995) %-des

22. Juhtimisstiilid Õpetaja kui juht ja nõustaja

23. Juhtimisstiilid • Juhtimisstiil - milliseid toimimisviise kasutab juht juhtimisfunktsioonide (4) täitmisel. • Juhtimisstiilide esmane mudel pärineb: K. Lewin, R. Lippitt ja R. White uurimustest 1938-1950a. • Eristati 3 juhtimisstiili: - autoritaarne • demokraatlik • minnalaskev (mittesekkuv, hoolimatu, ) Õpetaja kui juht ja nõustaja

24. Arengupsühholoog , kasvatusstiilide uurija Diana Baumrind (1987) väitis: • demokraatliku juhtimisstiili mõiste eksitav, tegelikkusele mittevastav, kuna demokraatia tähendab enamuse soovidega arvestamist. Juhi tegevuse sisu on aga mitmekesisem. • Autor pakkus välja autoriteetse juhtimisstiili Õpetaja kui juht ja nõustaja

25. Autoritaarne juhtimisstiil koolis • Kõik toimub grupis õpetaja korralduste järgi, toimub oma tahte pealesurumine e.sund • Töövormid ja tegevusviisid on õpetaja määratud • Õpetaja sõnastab eesmärgid ja kontrollib iga õpilase tulemusi. • Õpetaja on lastest distantseerunud, ise töös ei osale • Vajadusel määrab õpetaja, kes kellega koos töötab • Õpetaja kiidab ja kritiseerib igat õpilast personaalselt Õpetaja kui juht ja nõustaja

26. 2) Tulemused: • Kontrolli saavutamine õpilaste üle väliste vahenditega on saavutatav • Õpilasi on võimalik tööle panna • Õppimine on pinnapealne • Võimalik õpilastepoolse vastumeelsuse tekitamine õppimise suhtes • Võimalikud ebaterved suhted klassis, vaenulikkus, agressiivsus õpilaste vahel Õpetaja kui juht ja nõustaja

27. Autoriteetne juhtimisstiil koolis • Grupi eesmärgid sõnastatakse koos, õpetaja on vaid suunaja, tehes seda valiku-variantide esitamise kaudu. • Grupis toimuv otsustatakse koos, kuulatakse ära kõik osapooled. Õpetaja julgustab arvamust avaldama. Õpetaja kui juht ja nõustaja

28. Vastuvõetud otsustuste eest peavad õpilase ka vastutama • Õpetaja on valmis arutlema käitumisnormide ja reeglite põhjendatuse üle, kuid ei kauple õpilastega nõuete kehtestamise või nende tühistamise vajaduse pärast. Õpetaja kui juht ja nõustaja

29. Õpilased saavad ise valida endale koostööpartnereid • Õpetajal on positiivsed ootused õpilastele, ta kujundab väärtustavat suhtumist õppimisse- seega rajades õppimise sisemisele motivatsioonile • Õpetajapoolne tagasiside on objektiivne, tuginedes vaid faktidele, mitte enda arvamusele ja hoiakutele • Õpetaja osaleb mõõdukalt õpilaste töös, et õpilasi innustada Õpetaja kui juht ja nõustaja

30. Tulemused: • Juhtimisstiil loob eeldused positiivsete hoiakute kujunemiseks ja mõjub soodsalt ühtekuuluvus-tunde arengule, õpilased on sõbralikumad • Õpitulemuste saavutamine vähem garanteeritud, kui autoritaarse stiili puhul • Õpilased (tänu sisemisele motivatsioonile) õpivad ka ilma õpetaja juuresolekuta Õpetaja kui juht ja nõustaja

31. 2 • Rohkem loovaid lahendusi (õpilased julgevad välja pakkuda originaalseid ideid) • Pikemas perspektiivis õpitulemused head • Kujunevad välja käitumise sisemised kontrollimehhanismid Õpetaja kui juht ja nõustaja

32. Minnalaskev juhtimisstiil(laissez-faire) koolis • Õpetaja ootab ja loodab allumist • Õpilastel on vabadus teha otsuseid ilma õpetaja osaluseta • Õpetaja jagab välja õppematerjalid ja annab täiendavat infot vaid siis kui palutakse • Õpetaja ei osale tööjaotuse kujundamisel • Õpetaja ei kommenteeri üldjuhul õpilaste tegevust (ei anna tagasisidet) • Õpetaja ei sekku sündmuste käiku Õpetaja kui juht ja nõustaja

33. Tulemused: • Halvad tulemused õppetöös • Halb mõju õpilaste käitumisele - ei kujune välja õpilaste käitumise kontrollimehhanismid Õpetaja kui juht ja nõustaja

34. Juhtimisstiilide erinevaid käsitlusi palju: 1. House-Mitchelli eesmärgiteooriast tulenevad eestvedamisstiilid (Vadi, 1995): • Direktiivne liider- annab infot, milline on järgijate ülesanne, selgitab vajalikke tegevusviise • Toetav liider- keskendub järgijate vajadustele ja heale mikrokliimale grupis, kannab hoolt järgijate eest, on sõbralik ja meeldiv • Osalev liider peab eesmärkide püstitamisel nõu järgijatega, arvestab nende arvamusega • Saavutusele orienteeritudliider püstitab eesmärke ja tahab saavutada häid tulemusi Õpetaja kui juht ja nõustaja

35. 2. R. Likert`i juhtimisstiilide klassifikatsioon tulenevalt juhi eesmärgi seadmisest (Alas 2001): • Töötajakeskne juhtimisstiil - juht pöörab tähelepanu töötajate arengule ja rahulolule, peamine eesmärk on arendada kollektiivi, aidata töötajatel iseseisvalt otsustada. • Töökeskne juhtimisstiil - juht pöörab tähelepanu töö lõptulemusele ja tööprotsessile üldse, võtmesõnaks on produktiivsus. Õpetaja kui juht ja nõustaja

36. 3. Golemani, (2000) 6 juhtimisstiili käsitlus: 1. Sundiv juhtimisstiil (nõutakse järeleandlikkust ja nõustumist juhiga) 2. Juhtiv juhtimisstiil (hea, kuid karm) 3. Ühendav ehk liitev juhtimisstiil (inimsuhete tähtsustamine) 4. Demokraatlik juhtimisstiil (konsensuse poole püüdlemine) 5. Ülinõudlik juhtimisstiil (erakordselt kõrged standardid) 6. Arendav juhtimisstiil (alluvate enesearengu toetamine) Õpetaja kui juht ja nõustaja

37. Enamusel juhtimisstiilidest on positiivne mõju tööõhkkonnale • Millised juhtimisstiilid toovad tõenäoliselt kaasa negatiivse mõju tööõhkkonnale? Õpetaja kui juht ja nõustaja

38. Järeldus uurimustest: edukad juhid kasutavad kõiki neid (6) stiile vastavalt situatsioonile ja vahetavad stiili, kui olukord seda nõuab. Õpetaja kui juht ja nõustaja

39. Juhi mõjuvõimu allikad • Miks juhile allutakse? • Millel põhineb juhi võim alluvate üle? Õpetaja kui juht ja nõustaja

40. Juhi võimu allikad (Alas, 2001, tsit. French, Bell & Zawacki 1989). • Tasul põhinev võim • Karistusel põhinev võim • Positsioonil põhinev võim • Karismaatilisusel põhinev võim • EkspertvõimKaasajal lisandunud: 6. võim, mis tuleneb kontrolli omamisest informatsiooni ja keskkonna üle Õpetaja kui juht ja nõustaja

41. Juhi võimu allikad (Zimichev,2010): A Põhinevad ametialasel mõjul (positsioonil) - võim antakse ülalt alla B Põhinevad isiklikul mõjul - pälvitakse alt üles, seotud isiksuse omadustega * • Võimu allikate kombinatsioonid võimalikud. • Tähtis, et juht saavutab vähemalt ühe võimu allika – oluline, et inimesed (alluvad) seda tajuksid (Alas, 2001)

42. Juhi isiksuseomadused • Isiksuseomadused on püsivad, ainult sellele inimesele omased käitumis-ja reageerimisviisid. • Isiksuseomadused on suhteliselt püsivad, tänu sellele saab ennustada inimese käitumist erinevates olukordades (e. saab ette ennustada kuidas ta ei saa käituda Costa& Mc Crae). • Millised juhi isiksuseomadused tagavad efektiivse juhtimise?Nimetage 5-6 omadust. Õpetaja kui juht ja nõustaja

43. Gary Yukl, 1997: Kohanemisvõime Sotsiaalne tundlikkus Kõrge saavutusvajadus Enesekehtestamise oskus Koostöövalmidus Dominantsus Enesekindlus Energilisus Stressitaluvus Soov vastutada Keith Davis, 1977: Intelligentsus Sotsiaalne küpsus Sisemine motiveeritus Inimsuhete tähtsustamine Karismaatiline liider: Enesekindlus Domineerimine Paindlik rollide valdamine Endast mulje kujundamine Isiklik veetlus ja külgetõmme Eduka juhi isiksuseomadused (tsit. Alas, 2001) Õpetaja kui juht ja nõustaja

44. Kasvatusprotsessi juhtimine II A loeng Õpetaja kui juht ja nõustaja

45. Kasvatusprotsessi juhtimine • Õpetaja juhtimiskäitumine tuleneb eesmärkidest, mis on sõnastatud riiklikus õppekavas. • Põhikooli riiklik õppekava RÕK (2010, 28.01) Õppe- ja kasvatuseesmärgid: - Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. Õpetaja kui juht ja nõustaja

46. Põhikooli õppekava on isiksusekeskse suunitlusega- et põhikooli lõpuks st.16-17.a. peaksid lapsed olema piisavalt haritud, keeleoskajad, vaimselt ja kõlbeliselt arenenud, et iseseisvalt edasist elu-ja õpingute rada valida • Gümnaasiumis pole enam põhirõhk isiksuse kasvatamisel, vaid esiplaanil on õppija individuaalsus, eneseteostus ja tulevase karjääri valik(M. Lauristin, 2010) Õpetaja kui juht ja nõustaja

47. Isiksuse arendamisel väärtustuvad lisaks õpetaja teadmistele ka tema suhtlemisoskused, mis mõjutavad juhtimiskäitumist • Suhtlemisoskused on omakorda mõjutatud inimese isiksuse omadustest, väärtushinnangutest (isiklike tähtsaks peetavate uskumuste ja arvamuste süsteem), hoiakutest, jne. Õpetaja kui juht ja nõustaja

48. Hoiakud(attitudes) • Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil (Bachmann, 2003). • Hoiakud on kestvad posit. või negat. hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (Krech jt.1962). • Hoiakud valmistavad inimest ette tegevuseks, tehes teatud viisil toimimise teistest tõenäolisemaks. Õpetaja kui juht ja nõustaja

49. Hoiakutest sõltuvad inimeste tegevuste valikud. • Tänu hoiakutele on meil pidevalt kaasas käitumis-ja reageerimisvariantide valmis programm. • Hoiame kokku aega ja energiat, mis kuluks keerulisteks arutlusteks ja mõtisklusteks. * • Kui tahetakse muuta või suunata inimeste käitumist, siis võib loota edule, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid (n. tervislik toitumine, tubakast loobumine, e-kooli kasutamine, teat.poliit.partei eelistamine). Õpetaja kui juht ja nõustaja

50. Hoiaku komponendid: • Afektiivne - mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt. • Kognitiivne - tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus. • Käitumuslik - kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes. Hoiakust tuleneb kavatsus, mis eelneb toimingutele. *sättumuste (alateadlike hoiakute) puhul kavatsuslik komponent puudub Õpetaja kui juht ja nõustaja