1 / 55

ANTHRAX

ANTHRAX. Tegemist on rohusööjate loomade haigusega, mis kandub ka inimestele. ANTHRAX. Haiguse esmakirjeldus esineb juba Piiblis Moosese 2. raamatus 19-sajandil keskel täheldasid mitmed uurijad, sealhulgas Tartus A. Brauell (1856a.), antraksihaigete veres pulgakujulisi mikroobe

jam
Download Presentation

ANTHRAX

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ANTHRAX Tegemist on rohusööjate loomade haigusega, mis kandub ka inimestele

  2. ANTHRAX • Haiguse esmakirjeldus esineb juba Piiblis Moosese 2. raamatus • 19-sajandil keskel täheldasid mitmed uurijad, sealhulgas Tartus A. Brauell (1856a.), antraksihaigete veres pulgakujulisi mikroobe • 1877a. R. Koch indifitseeris ja kirjeldas mikroobi omadusi

  3. epidemioloogia • Ülemailmselt levinud nakkushaigus, mis esineb loomadel sporaadiliselt, mõnikord ka puhangutena • Eestis registreeriti viimane haigestumine inimese hulgas 1968a. • Eesti territooriumil on teada piirkond ehk nn. “loomade kalmistud”, kuhu on maetud atraksihaigeid loomi ja kust on võimalik leida B. anthracis`e eoseid

  4. epidemioloogia Nakkusallikas – haigestuvad rohusööjad loomad, kes nakatuvad endeemilistes kolletes eostega, infitseeritud rohuga (söödaga)

  5. epidemioloogia Ülekanne: - kontakt haigete loomadega - toiduga, kui süüakse haige looma liha või sellest valmistatud toitu - õhuga (ehk tolmuga) esineb harva

  6. etioloogia • Antraksi tekitaja – Bacillus anthracis • Bacillus anthracis1,0 – 1,3 x 3,0 -10,0 µm • G – positiivne, liikumatu, aeroobne batsill, väliskeskonnas moodustavad eoseid • Bacillus anthracis tänu eostele väga resistentne väliskeskonna tegurite suhtes • Laipade luudes säilivad mikroobid umbes 1 nädala ja nahas 2 nädalat

  7. etioloogia • EOSED – paiknevad tsentraalselt, on ovaalsed ja ei ületa mikroobi läbimõõtu • Pikaajaliselt säilivad mullas , õhus • Kuivas pinnas säilivad üle 60a. • Säilivad hästi külmas • Kuumus hävitab need 150 C juures 60 minutiga • Keetmine hävitab eosed umbes 10 minutiga

  8. Antraksi kliinik Ikubatsiooni periood 2-3 päeva (mõnest tunnist kuni 8 päeva)

  9. KLIINILISED VORMID I. Lokaalne ehk nahavorm II. Generaliseerunud ehk septiline: - Kopsuvorm - Soolevorm III. Harva esinevad kliinilised vormid: - meningiaalne - orofarüngeaalne

  10. Nahavorm • Nahavorm esineb 95-99% juhtudest • Spoorid satuvad organismi läbi kahjustatud naha või limaskesta • Lokaliseerib tavaliselt kätte-, näo-, ja kaela piirkonnas • Peiteperiood - 2-3 päeva (mõnest tunnist kuni 8 päevani)

  11. NAHAVORM Nahavormi erivormid: • karbunkuloosne • ödematoosne • bulloosne • erisipelooidne

  12. Nahavorm • Pustula maligna tekib ainult inimese nahal sissetungiväratisse • Sissetungi kohal tekib maakul, paapul ja vesiikul • Vesiikul haavandub ja katub musta koorikuga, mis meenutab sütt (anthrax = süsi) • Pustuli ümber tekib väga laialdane turse, infiltraat, mis on valutu ja punetuseta • Lümfadenopaatia

  13. Nahavorm • 2-l haiguse päeval tekivad üldintoksikatsiooninähud:nõrkus, tahhükardia, iiveldus, oksendamine, anoreksia • febriilne palavik (kuni 40 C) püsib 5-7 päeva ja seejärel järsult langeb • samaaegselt taanduvad lokaalsed muutused: väheneb turse ümber haavandi, toimub haava kooriku äratõuke • lümfadenopaatia taandumine

  14. NAHAVORM • Ödematoosne vorm esineb harva • Haiguse algul areneb valutu turse ilma nähtava pustulita • Hiljem tekib nekroos • Haiguse kulg on raskem, kui eelmise vormi korral • Väljendunud üldintoksikatsiooni nähud

  15. NAHAVORM Bulloosne • pustulid hemorraagilise sisaldisega • 5-10 päeval tekivad laialdased erosioonid • esineb kõrge palavik ja üldintoksikatsiooni nähud

  16. NAHAVORM Erüsipelooidne - esineb väga harva - kerge kuluga - tekivad hulgalised valkjad villid, mis on täidetud läbipaistva vedelikuga - haavandid

  17. KOPSUVORM • Alveolaarjuhadesse ja alveoolidesse sattunud spoorid fagotsüteeritakse alveolar-makrofaagide poolt ja transporditakse keskseinandi-, bronhide- ja trahhea lümfisõlmedesse, kus areneb hemorraagiline nekroos ja turse mediastiinumis • Sealt nekrootiline protsess läheb pleuraõõnde

  18. KOPSUVORM Esimese kolme päeva jooksul esinevad sümptomid: - kõrge palavik - lihasvalu - köha - pigistustunne rinnus

  19. KOPSUVORM Järgmise kahe päeva jooksul seisund muutub raskeks: - areneb septiline šokk - hingamispuudulikkus - verine köha - võib välja areneda delirioosne seisund või kooma - tüsistuseks meningiit - surm ravimata juhtudel esineb tavaliselt 2-3 higuspäeval

  20. SOOLEVORM • Gastrointestinaaltrakti intaktse limaskesta puhul nakatumist reeglina ei teki • Kui aga esinevad limaskesta defektid siis makrofaagid fagotsüteerivad spoore ja transpordivad neid mesenteriaalsetesse lümfisõlmedesse, kus toimub bakterite paljunemine, mille järgneb septitseemia teke

  21. SOOLEVORM Soolevormi puhul esineb: - mesenteriaalne adenopaatia - astsiit - kõhupuhitus - kõhukelme ärritusnähud - verine diarröa - oksendamine - surm ravimata juhtudel 2-3 haiguspäeval

  22. OROFARÜNGEAALNE VORM • Inkubatsiooni periood 1–7 päeva • Kaela turse • Tugev kurguvalu • Düsfaagia • Hüpereemilised ja turselised haavandid keelel

  23. Antraksi diagnostika • Epidemioloogiline anamnees ja kliinik • Laboratoorne: - bakterioskoopia (äigepreparaadis Gram-posit. jämedad kepikesed pikade ahelatena) - bakterioloogia ( puhaskultuuri isoleerimine) - bioloogiline (valgete hiirte nakatamine) - seroloogiline

  24. Antraksi ravi Etioloogiline: - penicillin - erythromycin - tetracyclin - ciprofloxacin Septilise šoki ravi raskete vormide korral

  25. ANTRAKSI PROFÜLAKTIKA • Neljanda generatsiooni vaktsiin • Elus nõrgestatud vaktsiin • Sisaldab toksigeenset mitte kapsuleerunud bakteri tüve • Sisaldab kõik kolm toksiini (LF, EF ja PA) • Manustatakse 0,5 ml s/c

  26. MARUTÕBI.RABIES. LYSSA. HYDROPHOBIA. Svetlana Proškina TÜK Sisekliinik Nakkusosakond

  27. MARUTÕBI.RABIES. LYSSA. HYDROPHOBIA. Marutõbi ehkraabiesehkhüdrofoobiaon viiruslik, letaalse lõppega entsefalomüeliit.

  28. ETIOLOOGIA • Marutaudi viirus – RNA-viirus (180x7nm) • Viiruse genoomis on 5 proteiini: - nukleoproteiin - fosfoproteiin - matriks-proteiin - glükoproteiin - polümeraas

  29. ETIOLOOGIA • Rabiese viirus omab 2 suurt strukturaalset komponenti: - viiruse tuum (ribonukleoproteiin RNP) - viiruse ümbris (glükoproteiin) • RNA – tugevasti pakitud RNP-s • Fosfoproteiini ja polümeraasi assotsieeritakse RNP-ga • Matriksi-proteiini (assotsieeritakse viiruse ümbrisega ja RNP-ga)

  30. ETIOLOOGIA Marutaudi viirus

  31. ETIOLOOGIA Marutaudi viirus kuulub : Rhabdoviridae sugukonda Lyssa viiruste perekonda. Sugukonnas on kolm perekonda: • Lyssaviirus • Vesikuloviirus ( põhjustab: • vesikuloosset stomatiiti, • primaatidel ja lindudel põhjustab neuroloogilisi häireid, • harvadel juhtudel põhjustab inimestel psühhoose. • Efemeroviirus (mitteinimpatogeenne, infitseerib taimi ).

  32. ETIOLOOGIA • Lyssaviiruse perekonnas on 7 serotüüpe • Serotüüp 1 põhjustab inimesel klassikalist marutõbe, mis on levinud Euroopa riikides • ABLV – Austraalia nahkhiirte marutaudi viirus avastatud 1997a.(1996 ja 1998aa. Austraalias kirjeldatud kaks surmajuhtumit) • EBLV – Euroopa nahkhiirte marutaudi viirus on esitatud kahe serotüübiga (2002a. Šotimaal surnud marutõppe üks mees) • Teised serotüübid: Mokala-, Duvenhage-, Obodhiang-, Rochambeau-viirused

  33. PATOGENEES • Haige looma süljega sattub viirus läbi naha musklisse ja nahaalauskoesse • Prodromaal perioodis siirdub viirus lihasrakkudesse või kohe tungib närvilõpmetesse ja retrograadselt liigub mööda neuroneid kogu organismi kaasa arvatud KNS kiirusega 50 – 100 mm päevas

  34. PATOGENEES • KNS-s toimub massiivne viiruse replikatsioon • Viirust leidub ka teistes kudedes: -skelettlihastes ja müokardis -neerudes -neerupealistes -retinas -korneas -pankreases -süljenäärmetes

  35. PATOLOOGIA • Entsefaliit ja müeliit • Esineb perevaskulaarne lümfotsütaarne infiltratsioon • Tekkib polümorfonukleaarne leukotsütoos ja plasmarakkude tungimine närvirakkudesse

  36. PATOLOOGIA • KNS närvirakkudes leitakse tsütoplasmaatilised eosinofiilsed “kehakesed”, mis paiknevad - püramidaal p.k.-s hüpokampuses - cerebellumis • Kehakeste olemas olu näitab aktiivset viiruse replitseerumist ja aitab viiruse antigeeni identifitseerimist

  37. MARUTÕVE VÄLJAKUJUNEMIST SOODUSTAVAD FAKTORID • Viiruse serotüüp • Viiruse doos • Vigastuse lokalisatsioon • Patsiendi vanus • Patsiendi immuunstaatus

  38. EPIDEMIOLOOGIA Levinud ülemaailmselt, kõige enam Aasias ja Aafrikas Ülemaailmselt 50 000 – 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel) Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb Luteri usu kirikuraamatust sissekandega 1713 aastast Kullamaalt, viimane juht 1986 aastast. 2003a. augusti alguses suri Lätis koera käest pureda saanud mees. 2004a. märtsis suri Leedus 6 aastane poiss.

  39. EPIDEMIOLOOGIA Marutaud Eestis 1999a. -120 marutaudi juhtu 2000a. -122 2001a. -167 2002a. - 422 2003a. - 814 2004a. - 314 2005a. - 339 2006a. – 114(neist 101 korral oli tegemist metsloomadega ja 13 juhul – koduloomadega)

  40. EPIDEMIOLOOGIA Loomahammustused inimestel aastate kaupa 2001a. - 3670 juhtu 2002a. - 3933 juhtu 2003a. - 4436 juhtu 2004a. - 3743 juhtu 2005a. - 3334 juhtu 2006a - 2948 juhtu

  41. EPIDEMIOLOOGIA Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu aastate kaupa 2001a. – 851 inimest 2002a. – 1308 inimest 2003a. - 2228 inimest 2004a. – 1157 inimest (6 patsiendi on saanud ka antiraabilist immunoglobuliini). Vaktsineerimise peale kulutati 1 270 000 EEK. 2005a. – antiraabilise vaktsineerimisele kulutatud – 834 645 EEK Viie doosiga vaktsineerimine maksab – 600EEK, koos immunoglobuliini manustamisega – 5000EEK

  42. EPIDEMIOLOOGIA NAKKUSALLIKAS : 1. Urbaanse ehk asulamarutaudi korral ( 90% ): - koerad - kassid 2. Metsa ehk silvaatilise marutaudi korral (70%): - rebased - kährikkoerad

  43. ÜLEKANNE • 1. Otsene kontakt (haige looma süljega) • - hammustus • - kriimustus • - lakkumine • 2. Aerogeenne levik (piisktuumade vahendusel)

  44. KLIINIK Haiguse kulus on kolm staadiumi: 1. Inkubatsiooni periood 2. Prodromaalne periood 3. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium

  45. KLIINIK Inkubatsiooni periood Kestab 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat). Inkubatsiooni ajal paljuneb viirus hammustuskohas ja päevade-kuude-aastate möödumisel siirdub neuronite aksonitesse.

  46. Prodroom ehk erutusstaadium KLIINIK Esineb 50%-l haigetest, kestab 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus

  47. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium KLIINIK Ägeda neuroloogilise staadiumi tekkimisel on viirus juba süljenäärmetes. Avaldub entsefaliidina: (kestab 2-7 päeva, kuni 80 päeva). Sümptomid: - hallutsinatsioonid - ebaadekvaatne käitumine - segasus - rahutus - valulikud neelu spasmid neelamisel (hüdrofoobia) - aerofoobia.

  48. KLIINIK Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium Avaldub paralüüsina Kestab 2-7 päeva, kuni 20 päeva, esineb 20%-l patsientidel. Sümptomid: - astsendeeruv paralüüs - sümmeetriline kvadroparees. - tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja hingamislihaste halvatused. Esmaselt tekib puretud jäseme halvatus, millele järgnevad kraniaalnärvide halvatused.

  49. DIAGNOOS • Anamnees ja kliinik. • Postmortaalne aju histoloogiline uurimine NEGRI kehakestele. • Viiruse uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast, kaelapiirkonna nahabiopsiast või sarvkestalt, süljes ja liikvoris. • IgM - klassi antikehade määramine.

  50. DIAGNOOS Immunofluorestsentsmeetod ajubiopsiast Positiivne Negatiivne Fluorestsentsvärviga märgistatud antikehad viiruse pinnaantigeeni vastu

More Related