Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava 2009-2020

1. Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava 2009-2020

2. ÜVK arendamise eesmärgid • Kehtivate õigusaktidega kooskõlla viimine, • ÜVK arendamise kava aastateks 2004-2015 täiendamine ja korrigeerimine, • ÜVK arendamise kava aastateks 2004-2015 üleviimine perioodile 2009-2020.

3. ÜVK arendamise peamised küsimused • Radionukliididerikka põhjaveega piirkondade veevarustusküsimuste analüüs ja võimalikud lahendused. • Vee-ettevõtjatega sõlmitud teenuslepingute muutmine ja täiendamine seoses muudatustega seadusandlikes aktides ja amortiseerunud ÜVK torustike rekonstrueerimise vajadusega. • Lühiajaline investeeringute programm aastateks 2009-2012 ja pikaajaline programm 2013-2020.

4. Veevarustuse vajadus tõuseb • Ligikaudu 99% elanikest on juba liitunud ühisveevarustusega, • 2007. aastal oli Tallinna keskmine veekasutus inimese kohta 101,3 liitrit ööpäevas, • 2020. aastaks on prognoositud veetarbimise tõusu 110 liitrini ööpäevas ühe inimese kohta.

5. Eri veeallikate kasutamine (1) • Aastal 2007 oli Tallinnas summaarne veevõtt 74 049m3 ööpäevas, • sellest moodustas põhjavesi 17,3%. • Veeallikate kriteeriumiteks on: • vastavus kvaliteedinõuetele, • veevarustussüsteemi töökindlus, • keskkonna- ja julgeolekuriskide maandamine, • tootmiskulud.

6. Eri veeallikate kasutamine (2) • AS Tallinna Vee (ASTV) andmetel ei ole põhja- ja pinnaveest joogivee tootmisel kuludes suuri erinevusi. • Põhjavee laialdasemat kasutamist takistab suur radionukliidide sisaldus. • Kõige tõsisemaks riskiks loetakse pinnaveeallikate reostumist ning 24–72 tunnistest elektrikatkestustest põhjustatud ülelinnalisi veehäireid.

7. Eri veeallikate kasutamine (3) • Pinnaveevaru on piisav ka veevaesel ajal. • Pinnaveest toodetud joogivee kvaliteet vastab kõigile kvaliteedinõuetele. • Põhjaveest toodetud joogivee tarbevaru on 58 800m3 ööpäevas ja tootmisvee tarbevaru 10 000m3 ööpäevas. • Juhul, kui Terviseamet keelab joogivee kasutuse põhjaveest, nähakse ette põhjavee alternatiivsed kasutusvõimalused. • Käesoleva kavaga põhjaveepiirkondade laiendamist ette ei nähta.

8. Veevarustussüsteemid • Aastaks 2020 ei tohi maksimaalne torustike vanus linnas ületada 60 aastat. • Renoveerimise (ümberehitamise) mahtu suurendab ka vahetu ühenduse puudumine ühisveevärgiga ligikaudu 300-350 elamul. • Eesmärgiks on võetud veekadude määra hoidmine alla 18%. • Tuletõrjeveevarustuse nõuete rahuldamine.

9. Kanalisatsioonisüsteemid • 2008. aasta seisuga on kanalisatsiooniga varustatud 97,5% Tallinna elanikkonnast. • 2011. aastaks on Tallinnas prognoosi kohaselt ühiskanalisatsioon 99,8% elanikkonnast. • 2020. aastaks on Tallinnas ühiskanalisatsioon 99,9% elanikkonnast. • Jätkatakse lahkvoolse kanalisatsiooni arendamist ning laiendamist.

10. Investeeringud • Vajalik ÜVK arendamise maht perioodiks 2009-2020 on ca 4,13 miljardit krooni, • sellest 2009-2012 lühiajaline programm näeb ette möödapääsmatuid kulusid ca 1,8 miljardi krooni ulatuses.

11. Faktorid, mis mõjutavad investeeringuid • Tallinna ja ASTV vahelised lepingud. • Naaberomavalitsustega sõlmitud lepingud. • EL direktiivid ja seadused, millega määratakse tähtajad kvaliteedi ning keskkonnanõuete täitmiseks. • ÜVK tehniline seisund ja efektiivsus. • Sotsiaalmajanduslikud aspektid. • Tallinna linna eelarvevõimalused.

12. ÜVK arendamise kava põhimõtted (1) • Kavandada ainult lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamist. • Ette näha võimalus lähivaldade reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks Tallinna ÜVK kaudu. • Koostöö jätkamine Tallinna lähivaldadega. • Lähtuda eelkõige linnaelanike huvidest ning kulu- ja keskkonnasäästlikest tehnilistest lahendustest.

13. ÜVK arendamise kava põhimõtted (2) • Planeeringute koostamisel arvestada maa-alade reserveerimisega vee- ja kanalisatsiooniobjektide vajadusteks. • Linnal osaleda uute tööstuspiirkondade eelvoolusüsteemide rajamisel koordineerijana investeeringute rahastamise probleemide juures. • Uutesse hoonestuspiirkondadesse kavandada vee- ja kanalisatsioonitorustike üheaegne rajamine, et vältida liigseid kaevetöid.

14. Strateegilised aspektid (1) • Otsused pinna- ja põhjavee kasutamiseks. • Veeühendused pinna- ja põhjaveevarustusega piirkondade vahel hädaolukorra veevarustuse tagamiseks. • Halduslepingud kõigi Tallinna linna ümbritsevate omavalitsustega veega varustamiseks Tallinna süsteemist. • Vee-ettevõtjate teenuslepingute ülevaatamine ning vajadusel täiendamine.

15. Strateegilised aspektid (2) • Õiguslik hinnang ettevõtluse iseloomuga tegevuspiirkondade käsitlemiseks ja otsused nende liitmiseks Tallinna ÜVK põhipiirkonnaga. • Otsused kinnistuid ja korruselamuid läbivate torustike määratlemiseks. • Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise lahendamine. • Kopli lahte suubuva sademevee merre suunamise lahendamine üleujutusriske maandavate abinõude arvestamisega.

16. Tänan!