1 / 32

Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud

Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud. Vabavärss. Sõnad naasevad sõjatult, sest nad on vahepealt muutnud meelt. Väehulgad sirutavad käepulgad. Nende peopesad on täis munast kooruvaid punapäikesi. Nad tõmbavad taeva tumedat tekki katma ja salgama oma kalduvust kalguvusele (A. Alliksaar) .

jerom
Download Presentation

Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud

  2. Vabavärss Sõnad naasevad sõjatult, sest nad on vahepealt muutnud meelt. Väehulgad sirutavad käepulgad. Nende peopesad on täis munast kooruvaid punapäikesi. Nad tõmbavad taeva tumedat tekki katma ja salgama oma kalduvust kalguvusele (A. Alliksaar)

  3. Värss “rida”; “pööre”

  4. Vanagermaani alliteratsioonvärss (Stabreimvers) Beowulf waes breme – blaed wide sprang – Scyldes eafera Scadelandum in. Swa sceal geong guma gode gewyrcean, Fromium feogniftun on faeder bearme... (Beowulf)

  5. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga: Veri tuksatas kord külm, kord palav. Mis on lahti minuga, ei tea. Jälle, jälle, kahvatu ja halav, Tulin Sinu juurde, Mea. (H. Talvik. Taliöine)

  6. Siire (enjambement) ...Ja väga õnnelik olla on väga raske.Isegi raskem kui kurb olla (Alliksaar) Kuidas, kuidas mitte raisa- ta nüüd aega ega raha (M. Under)

  7. Meetrum nõrkade ja tugevate silbipositsioonide seaduspärane vaheldumine värsis

  8. Värsisüsteemid • Silbiline (süllaabiline) • Prosoodilised • Silbilis-prosoodilised

  9. Silbiline (süllaabiline) süsteem • Jaapani süllaabika (haiku 5+7+5, tanka 5+7+5+7+7) • Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised) • Prantsuse 12-silbik (aleksandriin; 6. ja 12. silp rõhulised)

  10. Haiku (5+7+5) Mihklipäike, hapu nagu jõhvikas irvitab soo peal. (P.-E. Rummo)

  11. Tanka (5+7+5+7+7) Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (M. Nurme)

  12. Prosoodilised süsteemid • Välteline ehk kvantiteeriv • Rõhuline ehk aktsendiline • Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv

  13. Välteline ehk kvantiteeriv süsteem Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule

  14. Rõhuline ehk aktsendiline süsteem: iktused (tugevad positsioonid) ja iktustevahelised intervallid • Rõhkur (iktustevaheline intervall 1-2 silpi): daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid • Paisur (iktustevaheline intervall 1 silp)

  15. Värsimõõdu määramine: alati rõhutud • Isikuliste asesõnade lühivormid (ma, ta, sa) • Sidesõnad (ja, ning, või, et) • “ka” • “ju”

  16. Daktüloid + - ± + - + - Laine üks laululaeva + - - + - + - pilvede alla loopis

  17. Amfibrahhoid + + - - + - - + - - Ööst purjetan kevadelaevaga, + + ± + - - + Pikk pilv kui hõbedast aer. ± + - - + - + - - Nüüd kõnelen valge päevaga, ± + - ± + - + Mis puhas kui lapse naer.

  18. Anapestoid + ± + - - + - + - Näen üht tütarlast kolmeaastast + - + - - + - - + Seismas emaga värava ees. + - + - + - - + - Ümber kevad uhub end saastast + - + - - + - + Kiirelt visplevas rentslivees.

  19. Silbilis-prosoodilised värsisüsteemid • Silbilis-rõhuline • Silbilis-välteline • Vältelis-silbilis-rõhuline

  20. Värsimõõdu määratlemine silbilis-rõhulises süsteemis • Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb ühest rõhulisest ja ühest või kahest rõhutust silbist • Rõhu vahelejätt: - - pürrihhius • Lisarõhk: + + spondeus

  21. Silbilis-rõhulise süsteemi värsimõõdud • Trohheus + - • Jamb - + • Daktül + - - • Amfibrahh - + - • Anapest - - +

  22. Trohheus • + - + - + ± + - • Noorus mööda läks kui jõgi; • + ± + - + - + • muil kus naised, mängud, viin, • + - + - + - + - • minu hinge langes nõgi - • + - + - + - + • vaesus, häbi, tusk ja piin. • (A.Sang)

  23. Jamb • ± + - + - + - • Ei läinud, kuhu kästi, • ±+ - + - + - • teed käinud risti-rästi • ± + - - -+ - • kas halvasti või hästi • ±+ - - - + • kas vägev ma või nõrk? • (G.Suits)

  24. Daktül • + - - + - - + - - • Vaikides akna sa avasid, • + - - + - - + • Unised kukkusid käod… • (G.Suits)

  25. Amfibrahh - + - - + - - + - + + - Ta keerutab,lennutablinalakkneidu, ±+ - ± + - - + - - + kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb… (D.Vaarandi)

  26. Anapest • ± - + - - + - - + - - + - • Silmapiiri ja siniste metsade taha • + - + - ± + - - + - • täna miski mind minema sunnib. • (V.Luik)

  27. Riim • Seaduspärane häälikkordus • J. Põldmäe: kindlates värsipositsioonides fikseeritav vastavus rõhurühmade või nende osade foneetilise koostise vahel

  28. Riim • Ajaloolised riimid: liebe-trübe, können-brennen • Nägemisriimid: breath-beneath, down-flown

  29. Riimitüübid silpide arvu ja rõhuasetuse järgi • Meesriim: keel/ meel • Naisriim: aktus/ kaktus • Daktülriim: purustas/ turustas • Hüperdaktülriimid (lõhnadega/ kõhnadega jne)

  30. Riimitüübid paigutuse järgi • Paarisriim: aabb • Süliriim: abba • Ristriim: abab • Lausriim: aaaa • Segariim

  31. Riimitüübid foneemikoostise järgi • Täisriim (suurt/ juurt) • Irdriim (päev/ käed; kõnts/ tönts; Hiina/ piinad; und/ tund)

  32. Stroofid • Ballaad: abab bc cdcd • Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) • Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) • Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) • Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg

More Related