Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kontseptsioonist

1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kontseptsioonist Hannes Veinla TÜ keskkonnaõiguse dotsent. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu töögrupi juht

2. Töögrupp on moodustatud JUSTIITSMINISTRI poolt • Integreerimisprintsiip (EÜ Asutamislepingu art. 6) – keskkonnakaitse Kõrge Tase peab olema lõimitud kõikidesse poliitika-valdkondadesse • Keskkonnaseadustik peab olema “ministeeriumiülene”

3. Töökorraldus • Töögrupp koosneb asjatundjatest • Poliitikaga tegeleb ministeeriumite ja huvigruppide esindajatest koosnev Kodifitseerimiskomisjon

4. Keskkonnaseadustiku koostamisega paralleelselt toimub kodifitseerimine ka • Planeerimis- ja ehitusõiguses • Majandushaldusõiguses

5. Kodifitseerimise vajadus • Eesti keskkonnaõigus on üles ehitatud sektoriviisiliselt (vesi, õhk, loodus jne) loodus aga on tervik – Seega on inimese poolt loodud kord vastuolus looduses valitseva korraga • Eesti olukord ei ole ainulaadne – analoogilisi probleeme esineb teisteski riikides. • Kodifitseerimine ei ole vigade parandus, vaid on keskkonnaõiguse loomuliku arengu järjekordne etapp

6. Kodifitseerimise eesmärk • Lihtsam ja arusaadavam ning järelikult ka paremini rakendatav keskkonnaõigus • Lihtsam ei tähenda sisuliste keskkonnanõuete leebemaks muutmist. • Muidugi tuleb vältida ülemääraseid ja keskkonnakaitseliselt ilmselt mõttetuid nõudeid • “Leebel”, “häbelikul” keskkonnaõigusel puudub mõte, see jääb väga agressiivsetele majandushuvidele alati alla.

7. Kohalik omavalitsus ja keskkonnakaitse • Keskkond on tervik ja ei ole jaotatav linnadeks ja valdadeks • Veelgi enam, Eesti on EL liige, mille keskkonnaõigus lähtub nö “üleeuroopalistest huvidest” – näiteks nn Natura alad ei ole siseriikliku , vaid hoopis üleeuroopalise tähtsusega ja nende üle ei saa me otsustada üksnes oma huvidest lähtudes (Emajõe luha ja Panga panga Natura alade reziimi määrab EL õigus, mitte aga kohalik huvi neid alasid arendada) • NN WADDENZEE kaasus olgu kohustuslik lektüür • Keskkonnaseadustiku üldosa on keskkonnakaitse üldseadus – ja seepärast peaks see olema nö huvigruppideülene • Kohalikule omavalitsuse pakub rohkem huvi keskkonnaseadustiku eriosa (jäätmed, vesi, õhukvaliteet ja loomulikult sellega seotud planeerimis- ja ehitusõigus)

8. Kohalik omavalitsus ja keskkonnakaitse • Kohalikule omavalitsuse pakub rohkem huvi keskkonnaseadustiku eriosa (jäätmed, vesi, õhukvaliteet ja loomulikult sellega seotud planeerimis- ja ehitusõigus) • Keskkonnaalased otsused nõuavad eriteadmisi, mida kohalikul tasandil tihti ei ole • Keskkond kui kohalik küsimus • NIMBY – ainult mitte minu tagaaeda • YIMBY – just minu tagaaeda • “Kohalik” elukeskkond – seos inimeste füüsilise ja vaimse heaoluga - eelkõige planeeringud ja ehitustegevus

9. Kohaliku omavalitsuse olulisemad ülesanded keskkonna kaitsmisel • Jäätmehooldus, eriti jäätmete sorteerimise korraldamine • Planeeringud ja nendega seotud KMH • Veevärk • KOV kaitsealade loomine • Järelevalve • Seire ja seireandmete avalikkusele teatavaks tegemine • JNE

10. Üldosa seaduse esialgne struktuur • Üldsätted • Keskkonnakaitse põhimõtted • Keskkonna-alased õigused • Keskkonna-alased põhikohustused • Haldusmenetlus • Loamenetlus • KMH • KSH • Natura hindamine • Keskkonnakaitse planeerimine • Üldnõuded tegevustele ja toodetele • Majanduslikud reguleerimisvahendid • Keskkonnateabe kogumine ja hoidmine (seire, registrid) • Keskkonnajärelevalve • Keskkonnaalane vastutus

11. Üldsätted • Keskkonnakaitse eesmärk – MIKS • Inimese füüsiline ja vaimne heaolu (antropotsentrism) • Loodusel on ka sisemine väärtus – (nn roheline keskkonnakaitse - ökotsentrism) • Looduse väärtus on täiesti konkurentsivõimeline nn inimlike väärtustega • EÜ Kohtu järjekindel seisukoht on, et Natura 2000 aladel domineerib selgelt loodus, kui väärtus iseenesest ja majanduslikud ja sotsiaalsed kaalutlused peavad selle ees taanduma • Eestis valdab siiani lausa lapsemeelne usk, et majanduslikud ja nendega seotud sotsiaalsed kaalutlused on alati üle nö “keskkonna pehmetest” väärtustes – see on suur eksitus EL kontekstis • EI PIISA DIREKTIIVIDE ÜLEVÕTMISEST – PALJU OLULISEM ON VÄÄRTISSÜSTEEMI ÜLEVÕTMINE – EL EEMÄRGIKS ON KESKKONNA KÕRGTASEMELINE KAITSE

12. Üldsätted • Mõisteaparaadi korrastamine • Erineva intensiivsusega keskkonnamõjule peab vastama ka erineva intensiivsusega õiguslik sekkumine • Keskkonnahäiring, keskkonnaoht, keskkonnarisk, saastamine ja saastus

13. Põhimõtted • Põhiprobleem • kas püüda neid ka seaduses sõnastada (avada nende sisu) • Või neid lihtsalt arvestada normides - näiteks ettevaatuspõhimõtte “kirjutamine” isikute põhikohustustesse ja toodete ja tegevuste suhtes kehtivatesse põhinõuetesse. • Kas keskkonnaseadustikul peaks olema ka “pedagoogiline” mõju

14. Põhimõtted • Kompleksne kaitse • Selgete ja oluliste keskkonnaohtude realiseerumist tuleb VÄLTIDA • Ebakindlaid keskkonnariske tuleb kontrollida – parim võimalik tehnika - Ettevaatusprintsiip • Saastaja maksab – keskkonna kasutamisest kasu saaja maksab • Avalikkuse osalemine – riik ja ühiskond toimivad koos

15. Keskkonna-alased õigused • Maailmas on toimunud pööre selles suunas, et keskkonnakvaliteet ei ole enam mitte üksnes avalik huvi (kõikide kollektiivne huvi), vaid ka igaühe subjektiivse õiguse ese • Inimesel peaks olema võimalus keskkonnakaitsesse “lülituda” mitte üksnes poliitikavahenditega, vaid ka õiguslike vahenditega – kaitstes oma keskkonnaga seotud õigusi • Keskkonnapõhiõigus • Menetluslikud õigused (teave, osalemine, juurdepääs kohtusse • Igaüheõigused • Eriline tähelepanu VVOdel

16. Põhikohustused • Üldine hoolsuskohustus keskkonna suhtes • Põhiseaduse § 53 – igaüks peab säästma keskkonda • Erinõuded suurema potentsiaalse ohuga tegevuste suhtes • nn. normatiivne ettevaatuspõhimõte – ettevõtja (keskkonnakasutaja) peab võtma omaalgatuslikku ettevaatusmeetmeid • Põhjendus – see, kes saab keskkonna kui rahvusliku rikkuse (PS § 5) kasutamisest kasu (kasumit) peab ka maksma riskide ohjamise eest • Saastaja maksab printsiip

17. Haldusmenetlus • Palju paralleelseid loamenetlusi • Neile lisandub tavaliselt ka keskkonnamõju hindamise menetlus • EESMÄRK – vältida mittevajalikku dubleerimist ja tagada keskkonna TERVIKLIK kaitse läbi kompleksse keskkonnaloa – See on kasulik nii ettevõtja kui ka keskkonna seisukohast • EESMÄRK - Kuidas tagada, et menetlus oleks tõesti avatud • Kurioosum - Menetluse alustamise teade avaldatakse Ametlikes teadaannetes ??? – mida keegi ei loe

18. Keskkonnakaitse planeerimine • Keskkonnakaitse peab olema vaba “päevapoliitikast” – ja seada tuleb pikaajalised eesmärgid • Arengukavade koostamise menetlus – kes peaksid osalema koostamises ja kellel õigus kaasa rääkida • Arengukavade siduvus on pehme – neid tuleb arvesse võtta ja kui mitte, siis tuleb seda hoolikalt põhjendada

19. Põhinõuded tegevustele ja toodetel • Praegu on laiali paisatud esinevatesse seadustesse • EÜ õiguse suur mõju – kus üheks põhiprintsiibiks on tootja vastutuse printsiip

20. Keskkonnaalane vastutus • Võlaõigusseadus teeb vahet • Nn traditsioonilisel kahjul • Ja nn puhtal keskkonnakahjul • Praegu kehtiv keskkonnavastutuse seadus kujutab endas vaid EÜ direktiivi minimalistlikku ülevõtmist ja ei hõlma kõiki keskkonnakahju liike