Maavanem kontrolliorganina kohaliku omavalitsuse üle

1. Maavanem kontrolliorganina kohaliku omavalitsuse üle Ülo Tulik Võru maavanem

2. Maavanema järelevalvealased ülesanded Vabariigi Valitsuse seaduse §85 sätestab maavanema järelevalvepädevuse kohalike omavalitsuste tegevuse üle. Maavanema järelevalve funktsioonid tulenevad ka teistest seadustest. Maavanem teostab järelevalvet üldplaneeringute ja detailplaneeringute, maareformialase tegevuse, maakorralduse seaduslikkuse, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, laste- ja õppeasutusteasutuste õppe- ning kasvatustegevuse, perearstide tegevuse, sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigilt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise, lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse nõuetele vastavuse, riigieelarvest noorsoo– ja sporditööle eraldatud rahaliste vahendite kasutamise, ühistranspordis avaliku teenindamise lepingute täitmise ja riigieelarvest eraldatud toetuse kasutamise ja aruandluse üle.

3. Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 alusel on maavanema järelevalve eesmärgiks kohalike omavalitsuste tegevuse osas kontrollida:  kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkust;  seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust;  seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või kohaliku omavalitsuse poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist.

4. Statistika Võrumaa näitel 2007.a. oli maavanema järelevalvemenetluses seitse juhtumit, mille puhul kontrolliti kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkust. Tegemist oli juhtumipõhiste järelevalvetega st haldusaktid esitati järelevalvesse kas füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) poolt. Kahe juhtumi menetlemisel selgus, et haldusaktid olid õiguspärased ja kellegi huve haldusaktide andmisega rikutud ei olnud, seega puudus maavanemal alus nende vaidlustamiseks. Viie juhtumi menetlemise tulemusena tehti haldusakti andnud organile ettepanekud haldusaktide seadustega kooskõlla viimiseks.

5. Puuduste põhjustest Peamised põhjused, mis tingivad haldusaktide õigusaktidega kooskõlla viimise vajaduse: haldusakti andmisel ei märgita haldusakti selle andmise õiguslikku alust, st haldusakti preambulis puudub viide õigusaktile, mille alusel on akt antud. Samuti on haldusaktid sageli kas põhjendamata või on seda tehtud väga pealiskaudselt. Sellisel juhul kasutab maavanem Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevat õigust ja teeb haldusakti andnud haldusorganile ettepaneku viia haldusakt või selle säte põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Haldusmenetluse seaduse § 54 sätestab, millistele nõuetele vastav haldusakt on õiguspärane (akt on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele). Juba ühe nimetatud seadusesättes toodud nõude eiramise korral on haldusakt õigusvastane.

6. Tulemustest Võru Maavalitsuse viimaste aastate praktikast on nimetada vaid üksikud juhtumid, mil maavanema poolt järelevalve korras tehtud ettepanekud kohalikule omavalitsusorganile selle üksikakti õiguspäraseks muutmiseks ei ole kohaliku omavalitsuse poolt aktsepteerimist leidnud ja maavanem on pidanud kasutama Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevat edasikaebamise õigust. Samas maavanema kohtule esitatud protestid on nendel juhtudel kohtu poolt rahuldatud.

7. Puuduste vältimisest Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 3 lähtuvalt rajaneb kohalik omavalitsus põhimõttel, et seadusi tuleb järgida oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. Teisisõnu peab volikogu oma otsused põhjendama ja õigele õiguslikule alusele tuginema, kui täidab talle seadusega antud ülesandeid, vastasel juhul ei ole tema tegevus kooskõlas eelviidatud kohaliku omavalitsuse toimimise põhimõttega.

8. Vahemärkus Järelevalve ei ole asi iseeneses ning kui kontroll valdade või linnade jaoks muutub kontrolliks kontrollimise pärast, siis lähtuvad ka omavalitsused otsuste tegemisel JOKK mentaliteedist.

9. Probleemid Maavanema järelevalvet reguleeriv kehtiv seadusandlus vajab konkretiseerimist, regulatsioon ei ole täpne ega ammendav, mistõttu järelevalvet planeeritakse erinevalt. Vastav normistik tuleks üle vaadata ja erinevates järelevalve valdkondades kehtestada ühtsed prioriteedid, juhised, standardid. Täpsustada tuleks erinevate seaduste sätete sõnastusi, ühtlustada menetlusprotseduure, ka olemasolevad järelevalvevahendid ei ole alati tõhusad ega taga järelevalve eesmärkide täitmist.

10. Järeldused Maavanema järelevalve tulemuslikkust ei saa hinnata mitte niivõrd läbiviidud järelevalvete arvu, kuivõrd järelevalvete tulemuste alusel. Maavanema järelevalvemenetlused on töömahukad ja aeganõudvad toimingud, mis eeldavad kompetentsete spetsialistide olemasolu asutuses, selge eesmärgi püstitamist ja ülesannete jaotust ning järelevalvet tegevate isikute ja institutsioonide head koostööd.

11. Lõppsõna Maavanema ülesandekson kontrollida, kas kohalik omavalitsus teostab avalikku võimu kooskõlas seadusandja tahtega.