Natura 2000 võrgustik Ülle Harak Looduskaitse osakond 10.12.2004 Põllumajandusministeeriumis

1. Natura 2000 võrgustikÜlle HarakLooduskaitse osakond10.12.2004Põllumajandusministeeriumis

2. Natura alade valimise algus 2001.aastal: • olemasolevad ja projekteeritavad kaitsealad • I ja II kategooria liikide leiukohad • rahvusvahelise tähtsusega märgalad (Ramsari alad) • tähtsad linnualad (IBA) • metsakaitsealade võrgustik (EMKAV) • metsa vääriselupaigad (VEP) • looduskaitseliselt väärtuslikud märgalad (ELF-i märgalade inventuur) • looduskaitseliselt väärtuslikud niidud (ELF/PKÜ niiduinventuur)

3. Natura 2000 inventuurid 2001-2003.a • KKT-de, KA-de ettepanekud (13 mk) • Liigiekspertide pakutud alad • andmete koondamine ja analüüs • välitööd väljapakutud alade Natura sobilikkuse hindamiseks, elupaigatüüpide kaardistamiseks ja vastavate Natura hinnangute andmiseks • välitööd Natura liikidele sobilike alade väljaselgitamiseks • Välitööandmete digitaliseerimine

4. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: • Mere- ja rannikuelupaigad • Ranniku- ja sisemaa luited • Mageveekogud • Nõmmed ja võserikud • Looduslikud ja pool-looduslikud rohumaad • Sood • Paljandid ja koopad • Metsad

5. Loodusdirektiivi II lisa liigid • 14 soontaime (sh soohiilakas, harilik kobarpea, palu-karukell) • 6 sammaltaime (sh roheline kaksikhammas) • 16 selgrootut (sh ebapärlikarp, suur-mosaiik-liblikas, suur kuldtiib, pisiteod) • 7 kalaliiki (jõesilm, ojasilm, lõhe, tõugjas, hink, vingerjas, võldas) • 1 kahepaikne (harivesilik) • 6 imetajat (tiigilendlane, saarmas, euroopa naarits, hallhüljes, viigerhüljes, lendorav)

6. Eesti Natura 2000 võrgustiku aladkinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004.a korraldusega nr 615-k 66 linnuala kogupindalaga 1 236 808 ha 509 loodusala kogupindalaga 1 058 981 ha kuna enamus linnu- ja loodusaladest kattub kas osaliselt või täielikult, siis Natura 2000 alasid on kokku 490 kogupindalaga 1 422 500 ha 51 % meres ja 49 % maismaal

7. Natura alade kaitse korraldamine • 67% maismaa Natura 2000 aladest asuvad kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) • Ülejäänud aladele on kehtestatud keskkonnaministri 22. aprilli määrusega nr 24 ajutised piirangud majandustegevusele, kuni 1. maini 2005

8. Ajutiste piirangutega alal on keelatud: • Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine • Uuendusraie, v.a. turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat • Looduslikul rohumaal ja metsamaal väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine

9. Ala valitseja nõusolekul on lubatud: • Teede ja liinirajatiste rajamine • Ehitiste püstitamine • Veekogude veetaseme muutmine • Uute maaparandussüsteemide rajamine • Maavarade ja maa-ainese kaevandamine

10. Ajutiste piirangutega aladest saavad: • Kaitsealad (maastikukaitsealad, looduskaitsealad, rahvuspargid): metsa- ja soo-elupaikade kaitseks • Hoiualad: mere, siseveekogude, ranniku-elupaikade, pool-looduslike rohumaade kaitseks • Püsielupaigad: liikide elupaikade/kasvukohtade kaitseks

11. Looduskaitseseadus • Kaitsealad ja hoiualad võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega • Püsielupaigad võetakse kaitse alla keskkonnaministri määrusega • Kaitsealadel ja püsielupaikades on piirangud sätestatud looduskaitseseaduses ja täpsustatud kaitse-eeskirjas • Hoiualade piirangud on sätestatud seaduses

12. Üldised piirangud ilma valitseja (keskkonnateenistuse, kaitseala administratsiooni) nõusolekuta ei või: • muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; • koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; • väljastada metsamajandamiskava, • kinnitada metsateatist; • kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; • anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; • anda projekteerimistingimusi; • anda ehitusluba.

13. Hoiualade piirangud (tegevuse eelneva kooskõlastamise vajadus) • Tee rajamine • Loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine • Veekogu veetaseme muutmine või kallaste kahjustamine • Biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamine • Looduslike ja pool-looduslike rohumaade kultiveerimine • Puisniiduilmelisel alal puude raiumine • Maaparandussüsteemide rajamine ja hooldamine

14. Püsielupaikon väljaspool kaitseala asuv kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks rände ajal); Püsielupaiga valitseja on asukohajärgne keskkonnateenistus.II kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja EELIS'sse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla vähemalt 50%, kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena, esinduslikkusest lähtuvalt. Kaitsealuste liikide elupaiku saab kaitsta ainult piiritletud aladel!