PLANEERIMINE VII

1. PLANEERIMINEVII

2. Plaan (Oxford English Dictionary) • Millegi füüsiline esitamine, representatsioon • Kaart • Meetod millegi tegemiseks • Tegevuskava • Osade korraldamine tervikuks • Struktuur

3. Milleks planeerida? • Planeerimine on oluline iga ettevõtte ja tavakodaniku tegevuses: me peame paratamatult hindama oma võimalusi (aega, raha jm.), planeerima nende kasutamise mahtu, ajakava ja üldisi eesmärke. • Planeerimine on vahend olemasolevate probleemide paremaks lahendamiseks, võimalike ohtude tõrjumiseks ja võimaluste ärakasutamiseks. • Planeerimine üha tähtsam seoses keerulisema ühiskonnaga

4. Planeerimine on MÕTLEMINE • Planeerimist iseloomustab eesmärgipärasus, suunatus tulevikku ja teadlikkus eesmärkide saavutamisel. • Planeerimise kesksed mõisted on tõhusus ja ratsionaalsus: tegevuse tõhusa organiseerimise abil püüeldaksegi ratsionaalsusele. • Planeerimine vähendab ebakindlust, teadmatust ja võimaldab hinnata võimalikke riske. • Oma tegevust planeerides on võimalik tegutseda paindlikult, ettenägelikult ja teha erinevaid mõjutegureid arvestavaid otsuseid. • Teisalt ei ole aga mõttekas püüda haarata kõiki faktoreid – see teeb planeerimisprotsessi tarbetult kulukaks ja kohmakaks.

5. Planeerimise põhiküsimused 1. Kus me oleme?Olukord, seisund 2. Kuhu me tahame minna?Eesmärk 3. Milliseid ressursse (st. mitte ainult loodusressursse!) võime kasutada? Võimalused 4. Kuidas me peame neid kasutama? Tegevusplaan 5. Millal see peab teoks saama? Ajakava 6. Kes on teostamise eest vastutav? Inimesed 7. Milline on teostava projekti arvatav mõju keskkonnale ja teistele projektidele? (Eel)hinnang 8. Milline informatsioon ja millised indikaatorid on vajalikud mõõtmiste ja arvutuste juures? Seire

6. Budistlik tõlgendus (akadeemili-sest) elevandiluutornist, kus segamatult mõtiskleda

7. Planeerimissüsteemi osapooled

9. AVALIKU SEKTORI PLANEERIMINEDEF: • Avaliku sektori planeerimine on eesmärgipärane tegevus, mille abil leitakse üldiselt heakskiidetud eesmärgid ja teostatakse need võimalikult ratsionaalselt ja tõhusalt

10. Avaliku sektori planeerimine ... • ... on arengu mõjutamine ja turumehhanismide ohjamine. • Ainult turumehhanismide toimimisest võib tulla mitmeid hädasid nagu näiteks keskkonna saastamine, ühtede ressursside alakasutamine ja raiskamine, teiste võimalik ammendamine jmt. • Ka ettevõtete endi vahelistes suhetes võib reguleerimatult ja vaid maksimaalsele kasumile orienteerudes tekkida olukord, mis viib turu hävimisele (ingl. market failure) • Palju on negatiivseid näiteid tuua just maakasutuse planeerimatusest

11. Turujõudude mõjutamine • Turg jätab oma vaateväljast välja pikemaajalisemad huvid (laenud tuleb tagastada!) • Sellisteks valdkondadeks , mille enam hetkekasule ja kulutustele mõtlevad inimesed (turuusku ettevõtjad) paraku sageli tahaplaanile jätavad ja mis mõjub halvavalt edaspidisele arengule: • ressursikasutus, • haridus, • (rahvusliku) kultuuri arendamine, • sotsiaalne tasakaal (õiglus) ühiskonnas

12. Planeerimine kriisisituatsioonis • Harjumuspärane ja seni toiminud süsteem enam ei toimi ja selle asemele on vaja luua uus, mis korrastaks tekkinud kaose ja looks selguse eesmärkides. • Planeerimine on eriti vajalik segadusest ja eesmärgipäratusest paratamatult tekkida võivate vigade ja lisakulutuste vältimiseks. • Selliste vigade näiteks võib tuua olukorra arengumaades, kus nii oma juhtivad kodanikud kui ka välismaised kompaniid on lähtunud vaid enda (kitsa kildkonna) huvidest ja viinud ressursside röövelliku kasutamisega terved piirkonnad ökoloogilisse katastroofi: tõugates nii rahva vaesusse ja viletsusse.

13. Planeerimise väärtõlgendused • Planeerimist on meil samastatud, eriti pärast nõukogude tsentraalset ülevalt alla suunatud käsumajandust, bürokraatiaga, süsteemina, mis takistab, segab ja koguni piirab turumehhanismide toimimist. • Läänes on planeerimine kohati saanud poliitiliste mängude tallermaaks, mis on selle mainet kahjustanud. • Samuti käsitletakse planeerimist sageli liialt kitsalt, vaid oma ameti või ideoloogia lähtekohalt.

14. Traditsiooniline planeerimisprotsess • Kolm sisulist etappi: uuringud, poliitika ja rakendamine (klassikaline) • Uuringute peamiseks eesmärgiks on planeerimiseks vajaliku usaldusväärse informatsiooni hankimine • Poliitika põhirõhk on otsustamisel – põhimõteliste valikute tegemisel • Rakendamisel leitakse parimad lahendused konkreetsetes oludes

15. Kaasaegne planeerimisprotsess • Eesmärgid • Pidev infovoog, pidev analüüs • Alternatiivarengute projitseerimine, analüüs ja hindamine • Valikute tegemine, poliitikad, rakendus • Pidev seire

16. Strateegiline planeerimine Teha õigeid asju Missioon, eesmärgid, muutus, areng Taktikaline planeerimine Teha asju õigesti Tegevus, otsustamine, tulemused Planeerimine alt üles Teha nii nagu õige Koostöö, vaba mõtlemine, horisontaalsed kontaktid Planeerimine ülevalt alla Teha nii nagu peab Käsu täitmine, reglemen-teeritus, hierarhia Avaliku planeerimise dilemmad

17. Planeerimise traditsioonid • Majanduse • Poliitika planeerimine • Maakasutuse • Uue planeerimise filosoofia

18. Majanduse planeerimine - sektorplaneerimine • Marx ja utopistid • Keynes ja turuvigade silumine • Friedman, reiganoomika, tätsherism ja larism • Evolusiooniline majandusteeoria: Porter, Romer, Cooke… Giddens  Blair, (Clinton)

19. Poliitika planeerimine • Rendipoliitika USA-s (omandusest ja maast lähtuv) • Napoleoni koodeks Euroopas – avalik võim • Ratsionaalne planeerimine: TVA • Sõjajärgne planeerija kui tehnik, üldise progressi teostaja, kellel polnud elanikkonna vajadusi ja väärtusi vaja kuulata • Osalusplaneerimine  räägime edaspidi • Faludi: poliitika artikuleerimine planeerijate poolt - kliendi teenindamine

20. Planeerimisteooriad, paradigmad • Süsteemne planeerimine • Ratsionaalne planeerimine • Marksism (strukturaalne planeerimine) ja “kriitiline teooria” • Uus parempoolne planeerimine • Pragmatism • “Esindav” planeerimine ja pluralism • Postmoderne planeerimine • Kollaboratiivne (osalus)planeerimine Kasutatud Taivo Tali Planeerimise aluste materjale

21. 1. Süsteemne planeerimine • Positivistlikud, süsteemsed ja ratsionaalsed teooriad kerkisid esile 60-70ndatel (arvutite tulek). Tõde on absoluutne mitte suhteline • Süsteemsed teooriad. Sbr – Brian McLoughlin ja George Chadwick. Linnad ja regioonid on kompleksed süsteemid. Plaan kui täpne osade kirjeldus aastate lõikes. Kvantitatiivne (süsteemi) analüüs Ennustamine, modelleerimine,. Regulatsioon ja kontroll. Liiklusanalüüs, keskkonnamõjuanalüüs. • Eesti kontekst: Aktuaalne ka tänapäeval, kuid sellega ei tohi üle pingutada; teha seda valivalt. Ressursianalüüs.

22. 2. Ratsionaalne planeerimine • Chicago koolkond, Andreas Faludi, Antiik-Kreeka. Max Weber-Karl Mannheim, Patsy Healey • Põhjus-tagajärg, loogika • Faktid ja teaduslikkus • Piirkond kui organism • Mitmed distsipliinid ja alternatiivid • Eesti kontekst: Faktid ja loogika vananevad, kuid lähtuda võiks ühtse organismi ideest.

23. 3. Marksism ja kriitiline teooria • Karl Marx. Poliitiline ökonoomia – linna ei saa vaadelda lahus ühiskonnast. Ühiskonna areng määratleb indiviidide käitumise. • Kapitali, maj. lisaväärtus akumuleerumine ja jaotamine (linnades) • Riigi roll oluline. Kes on valitsev klass • Maa-ala vale planeerimine võib põhjustada konflikte • Eesti kontekst: Puudub. Kahjuks ka riigi regionaalplaneerimine koostöös kohaliku tasandi planeerimisega

24. 4. Uus parempoolne planeerimine • 90-ndad, liberalism (turujõud) ja konservatism (tugev riik) • Teooria on vale • Liberaalsus, erakapital • Turg paneb asja paika • Poliitika:Tsentraalne planeerimine. Planeerimise tsoonid – erinev sekkumine • Eesti kontekst: Kõige rohkem kasutuses ja äärmiselt ülepingutatud. Ka turg ise võib saada kahjustatud. Kinnisvarafirmade võim. Kes teeb detailplaneeringuid?

25. 5. Pragmatism • Väga levinud ja praktiline • Konkreetsete probleemide selged ja otsesed lahendused. Tulemustele orienteeritus • Tehnokraatia • Kõige populaarsem idee on aluseks • Pikema perspektiivi mittearvestamine • Eesti kontekst: Kohalikul tasandil üha levimas, kuid tihtilugu planeeritakse “silmad kinni”. Tehakse väga palju ka raha saamiseks (KOIT)

26. 6. “Esindav” planeerimine ja pluralism • Planeerimise alused tulenevad poliitilistest ja sotsiaalsetest väärtustest. Võim on fragmenteerunud. • Planeerimine ei ole tehniline, vaid planeerija peab aktiivselt sekkuma poliitikasse • Ei ole olemas avalikku huvi, erinevad avalikud huvid peavad olema esindatud • On mitmed alternatiivsed plaanid • Planeerija peab kaitsma (nõrku) huvigruppe • Planeerimine on ka majanduslik ja sotsiaalne • Eesti kontekst: Kes esindavad huvigruppe kohapeal? Kui avalik on planeerimine tegelikult.

27. 7. Postmoderne planeerimine • Ei ole päris selge. Sotsiaalteooria osa • Kriitiline kõigi elu aspektide ja mõtlemise üle • Ei anna lõplikke, vaid kriitilisi hinnanguid • Konsensust ei tohi olla, paljud variandid on lubatud, vabadus • Tõel on mitu varianti. Nii ja naa. Planeerimine võib olla ühel ajal täiesti erinev. Iial ei tea mis õigeks osutub. • “Needus”, “suurema pildi kadu” • Eesti kontekst: Ei ole nii kõrgele tasemel veel jõudnud

28. 8. Osalusplaneerimine • Planeerimine kui kommunikatiivne protsess (Healey) • Inimeste osalus ja arvamused on olulised, mängulisus. Palju koosolekuid • Kuula teisi ja ära suru oma ekspertarvamust peale • Eesti kontekst: Puudub huvi ja raske on protsesse ohjata

29. Institutsiooniline lähenemine planeerimises • Kuidas lahendada huvigruppide konflikte? Britis on konflikte lahendatud poliitilisel teel, mis on aga väga aeganõudev • Uus liberaalne lähenemine Euroopas põhineb projekti-ideel, mis on teoorias ilus, aga tegelikult ei toimi, kuna mõõdetavad indikaatorid suudavad ainult osa vajalikest poliitikatest katta, ja raskesti mõõdetavaid tegevusi on paratamatult süsteemi kooshoidmiseks vaja • Alternatiiviks on konflikti vahendamine ja konsensuse ehitamine, mille tarvis on vaja erilist sotsiaalset ja intellektuaalset kapitali

30. Healey (1997) kaasav planeerimine: • teadmine on sotsiaalselt loodud ja vajab praktilisi põhjendusi • areng ja suhtlus võtab väga erinevaid vorme süsteemanalüüsist narratiivideni • tänu sotsiaalsele keskkonnale vormuvad kodanike huvid mitte individuaalselt, vaid lähtudes suhtevõrgust • inimestel on mitmekesised huvid ja ootused, • avalikult võimult ei oodata eelarve ümberjagamist, vaid konkreetsete probleemide lahendamist • avaliku poliitika teostamine peab arvestama nii kaashuvide ja tegevustega ning olema arusaadav neileosalistele • tegevus peab viima konsensuslikkuse suunas • planeerimine on küll seotud päev-päevalt sotsiaalsete suhetega, kuid omab võimalust ja väljakutset neid omakorda muuta

31. Five parameters for collaborative planning (Healey 1997) • Recognising the range and variety of stakeholders, their social networks and the diversity of their cultural points of reference • Acknowledging the fact that much of the work of governance occurs outside the formal agencies • Giving opportunities for informal invention and local initiatives, facilitating and encouraging diversity in routines rather than imposing single ordering principles; • Fostering the inclusion of all members of political communities • Making available the arguments, the information, and the consideration of stakeholders concerns

32. Habermasi suhtlusteooria • Põhiterminiks on "elumaailm" ("lifeworld") meie elukogemusel põhinev maailmakäsitlus, sellest arusaamine ja olemine. • Inimene kasutab oma tegevuses kolme tüüpi põhjendusi: • instrumentaal-tehnilist (teaduslik, traditsionaalne), • moraalset (väärtused ja eetika) ja • emotsionaal-esteetilist (emotsionaalne-kogemuslik). •  Me kasutame neid alati koos. Oluline mõiste on ka “intersubjektiivne teadvus” kollektiivne tegevus läbi interaktsiooni, mis peab vältima ühepoolsust

33. Bourdieu vastuseis objekt-subjekti dialektikale – sotsiaalse ruumi mõju • Habitus, meie sotsiaalse grupi poolt antud ehk struktureeritud käitumine: sotsiaalse struktuuri toode; praktika tootja, struktuuri taastootja; valikute valimatu printsiip; reguleeritud improvisatsioon • Kapital, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline (+ sümboolne ehk poliitiline) – oluline on kapitalide kogusumma • Väli, mis moodustub eri eluvaldkondade ümber ja kuhu pääsemine eeldab teatud taseme või kvalifikatsiooni saavutamist, kus toimub pidev võitlus positsioonide pärast

34. Giddensi strukturatsiooniteooria • Struktuur on tegelikult meie sees ja kuigi me oleme kultuuri sündinud ja sotsiaalselt loodud, loome me nendes osaledes neid pidevalt. • Me loome küll ajalugu, kuid me pole oma valikutes vabad: hoiakud ja rutiinid suunavad ja hoiavad meie käitumist paratamatult teatud raamides või struktuuris. • “Locale"– sotsiaalse kaasmõju kontekst või koht. • Planeerimine on paratamatult uute sotsiaalsete süsteemide ja struktuuride loomine.

35. Cooke locality – sisearengu põhjused • “Locality” is the space within which larger part of most citizens daily working and consuming lives are lived (Cooke 1989, 12) • Funktsionaalne regioon • Samad institutsioonid - erinevad kohad • Vajadus restruktureerida • Kohalik mobilisatsioon – proaktiivsus • Tsiviilühiskond  Robert Putnam & sotsiaalkapital

36. REGIONAAL-PLANEERIMINEVIII

37. Lihtne ja keeruline planeerimine • Toru panek: üks eesmärk, vähe osalisi – keerulisuse aste 1 • Kuul käimine: üks eesmärk, palju osalisi – keerulisuse aste 10 • Regionaalplaneerimine: kiirtee ehitamine linnas: mitu eesmärk, palju osalisi ja huve- keerulisuse aste 100

38. Milleks regionaalplaneerimine? • Üheks olulisemaks turumajanduse tekitatavaks probleemiks on regionaalsete arenguerisuste teke: • kapitali ja majanduse kontsentreerimine, mis toob paratamatult kaasa paljude inimeste elutingimuste halvenemise neist endist sõltumatutel põhjustel. • Turumehhanismide läbi võimendunud teaduse ja tehnika areng ning rahvusvaheline tööjaotus korraldab üha kiiremini ümber ruumilist ressursikasutust • See toob omakorda kaasa teatud piirkondades regionaalprobleemide ja teatud elualade vaheliste vastuolude kasvu.

39. Mis on regionaalplaneerimine? • Regionaalplaneerimine (RP) kujundab ühiskonna arengut regionaalsest, ruumiliselt terviklikust aspektist lähtuvalt. • RP põhiidee on inimese eesmärgipärase tegevuse korraldamine eluruumis ja erinevatel ruumitasemetel. • RP ei haara ainult füüsilist keskkonda, maakasutuse planeerimist, vaid ka sotsiaalset ja majanduskeskkonda. • RP tegevusala algab üksikisikust ja lõpeb kontinentaalse tasemega.

40. RP – tõhustav ja tasandav • Regionaalplaneerimine on tõhustav ja tasandav • Tõhustamine tähendab soodsate tendentside toetamist, näiteks piirkonna ettevõtlus- ja elukeskkonna parendamist. • Tasandavtähendab, et RP vähendab regionaalseid erisusi ja toetab halvemates tingimustes olijaid, et teatud terviku funktsioneerimiseks ja ressursikasutuseks vajalikud elualad või funktsioonid hoopis välja ei sureks

41. Ruumiplaneerimine sai alguse suurlinnades • Regionaalplaneerimine on välja kasvanud linnaplaneerimisest • Kiiresti kasvavates metropolides tulid kõigepealt esile kontsentratsioonist tingitud hädad: saastatus, ülerahvastatus. • See tõi vajaduse ehitustegevust reglementeerida ja elukeskkonda vastuvõetavamaks kujundada.

42. Vana-aja planeerimine • Antiikne Rooma 800’000-1’200’000 el • Maanteede rajamine • Ehituslik planeerimine - kaitserajatised • Veejuhtmed – akvaduktid - ja kanalisatsioon • Sanitaar- ja hügieeninõuded – termid • Kultuur ja meelelahutus: tsirkus, gladiaatorid • London 14 saj – 270 miili süsi, 35 miili joogivesi

43. Tööstuskasv ja linnastumine • Algselt väiketööstused – asulad  korterid jalakäigu kaugusel • Süsi ja aurujõud tõi muutuse ja mobiilsuse • Erakordne linnade kasv maaelanikkonna arvel 19 saj II poolel • Ühtlasi demograafiline üleminek • Linnades ülitihe elanike paigutus ja samas erakordselt halvad sanitaartingimused: madal keskmine eluiga, ülikõrge väikelaste suremus, kooleraepideemiad.

45. Linnaruumide laialivalgumine • Linnade laialivoolamine tänu avalikule transpordile • London valgub laiali: • 1800 – milj el. R=3,5km; • 1850 – 2 milj el. R=5km, • 1914 – 6 milj el. R=24km • Vastuseis linnalaienemisele: põllumaa hävitamine, liiklusummikud

48. Probleeme ka ei lahendatud • Probleemid olukorra parandamisel: • tegutsemistahte puudumine, • teadmiste puudus, • administratsiooni puudumine • Teatud teoreetilised mõttevahetused toimusid ka suuremate territooriumide (regioonide) vaheliste probleemide lahendamisel ja võimalikul planeerimisel, kuid üldriiklikusse praktikasse need arutelud ei jõudnud. • Chicago koolkonna (R.E.Park, E.W.Burgess jt.) 20. aastateni kestnud arutelud baseerusid oluliselt A.Smithi klassikalisel majandusteoorial.

49. Linnaplaneerimise algus • Filantroopsed töösturid uute eeslinnatööstuste ja elamurajoonide ehitajaina maapiirkondadesse (greenfield): Robert Owen – New Lanark Šotimaal ja Titus Salts; Port Sunlight, Krupp Saksamaal • Linnaplaneerimise alased varasemad tööd pärinevad möödunud sajandi lõpuaastatelt Suurbritanniast (Howardi aedlinnade idee), USA (nn. City Beautiful liikumine) ja Saksamaa tihedalt asustatud (tööstus)aladelt (Ruhr).