1 / 46

Lasteaialapse häiriva käitumise erinevad põhjused

Lasteaialapse häiriva käitumise erinevad põhjused. Lii Lilleoja e ripedagoog-perenõustaja EELK Perekeskus. Ettekanne. L apse käitumise kujunemise mõjutajad . Käitumisraskused koolieelses eas . Käitumise suunamine ja korrigeerimine. Käitumisprobleemid.

justin
Download Presentation

Lasteaialapse häiriva käitumise erinevad põhjused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Lasteaialapsehäirivakäitumiseerinevadpõhjused Lii Lilleoja eripedagoog-perenõustaja EELK Perekeskus

  2. Ettekanne • Lapse käitumisekujunemisemõjutajad. • Käitumisraskusedkoolieelseseas. • Käitumisesuunaminejakorrigeerimine.

  3. Käitumisprobleemid • Käitumisprobleemid on nagu “palavik”, millelvõib olla palju erinevaidpõhjusi. Needleiavadlahenduseainultseljuhul, kuipõhjusedäratuntakseja vastavaltsellele “ravitakse” (P. Aavik2008)

  4. Käitumisraskustemõiste • Käitumisraskused“ on mõiste, miskirjeldabolulistkõrvalekallettavapärasestkäitumisest, midavõiksoodatasamaealisteltlasteltsamadestingimustes. • Eestis on viimastelaastateleemaldutudharidusesmeditsiinikesksusest, eritierivajadustegalastepuhul. Seetõttukasutataksepedagoogikastermininakäitumisraskustvarasemakäitumishäireasemel.

  5. Käitumisraskusiennetavadtegurid Need mõjutavad last tugevamini kui riskitegurid: • Head intellektuaalsed võimed, kõrge IQ, andekus • Leplik loomus, sotsiaalsus, optimistlik suhtumine • Sisemine kontrollimehhanism, enesejuhtimisvõime • Adekvaatne enesehinnang • Oskus luua sõprussuhteid eakaaslastega • Vähemalt üks oluline täiskasvanu lapse elus • Edukas toimetulek • Huvitegevustega tegelemine • Lapse võimeid toetavad elutingimused • Hea füüsiline tervis (P. Aavik 2008)

  6. Riskitegurid Riskitegurite kuhjumine suurendab otseselt käitumishäirete kujunemise tõenäosust. • Geneetiline soodumus. • Varase lapseea riskitegurid: enneaegsus, turvatundeta kiindumussuhe, vanemate psühholoogilised probleemid, varase lapseea stressikogemused (nt lein, lahkuminekud). • Järelvalve puudumine, eakaaslaste mõju. • Agressiivsed, impulsiivsed, ebajärjekindlad vanemad. • Vanemate madal haridustase, toimetulematus vanema rolliga, piirideta kõikelubav kasvatus, liiga autoritaarne kasvatus, ebastabiilne kasvatus, ükskõikne või vältiv suhtumine. • Laste vähene intellektuaalne stimuleerimine. (P. Aavik 2008)

  7. Käitumisraskustegalastel on … • tähelepanekuid vähem, need on valikulised ja ebatäpsed • suurenenud tundlikkus vaenulike signaalide suhtes • märkamata jäävad sõbralikkuse signaalid • puudujääk teiste tunnete eristamises ja eesmärkide mõistmises • sagedased tõlgendused teiste vihana • ei leia konfliktides sobivaid lahendusi • reaktsioonid on agressiivsed, kuid oma viha ei teadvustata • puudulik on võime hinnata oma tegude tagajärgi • ei oska teise positsioonilt asju näha ega hinnata.

  8. Põhjused Käitumisraskustepõhjusedjagataksekahtesuurderühma: • orgaanilisedpõhjused(kaasnevadntvaimupuudega, autismiga, aktiivsus- jatähelepanuhäirega ) • sotsiaalsedtegurid(puudulikudsotsiaalsedoskused, ebaadekvaatnekasvatus, kodusedprobleemid, kohanemisprobleemid, muutused)

  9. Erivajadusega lapsed Mõnikorderinevadlapsed: • oma võimetelt, • taustalt ja • isiksuseomadusteltsedavõrd, • et nendearenguvajadusi on raskerahuldadatavakeskkonnas. Sel viisilavalduvaiderinevusinimetataksearengulisteksvõihariduslikekserivajadusteks.

  10. Erivajadusteliigitus Erivajadusiliigitatakseerinevatesriikideserinevalt. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisesttulenevliigitus: • meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) • vaimupuuded • kõnepuuded • kehapuuded • õpiraskused • emotsionaalsedvõikäitumisraskused • liitpuuded. Tänapäevaltuuakseeraldierivajadusenavälja ka autismispektri häired ja andekus.

  11. EVL arengutoetamine • Erivajadustegalasteemotsionaalset, sotsiaalsetjaintellektuaalsetarenguttoetab see, kuineidkoheldakseväärtuslikenaningnadkogevadrühmakaaslastegavõrdväärseidedu- jaeneseteostusevõimalusi. • Neiletulebandajõukohasedülesanded, võtmeküsimuseks on õigeraskusaste. • Õigeraskusastetegevustestagabkadistsipliini.

  12. Spetsiifilinearenguhäire • Kahjustunud on mitmedarenguvaldkonnad: motoorika, kognitiivsedfunktsioonid, kõne, tahte- jatundeelujm. • Erivajadusavaldubpsüühilisteprotsessidemadalamasarengutempos– väljendubnooremalevanuseleiseloomuliku (infantiilse) käitumisena. • Neil on madaltöövõime, raskusedtegevusteplaneerimiseljaläbiviimisel. • SA on omaolemuseltpotentsiaalsedõpiraskused, midamääratletaksekoolieas.

  13. SA lapse toetamine • Arendustööeripärasõltubvanusest, arengutasemest, kodusestkeskkonnast. • Kujundamistvajavadkõikvaldkonnad: • eelkõigepsüühilisedprotsessid • kõne (vajablogopeediabi) • sotsiaalsedoskused, eelkõigemäng. SA lapseleparimaksarenduskeskkonnaks on lasteaiatasandusrühm. Tegevusteson olulineõigeraskusaste, kordamine, tegevusedalarühmades, individuaalnetöö. Kui SA jäävadkoolieelseseasmärkamatajaabita, avalduvadkoolisõpiraskused.

  14. Pervasiivsedarenguhäiredehkautismispektrihäired • Tegemist on neuroloogilistehäiretega, mismõjutavadinimesevõimetsuhelda, aru saada keelest, mängida ja olla teistegaseotud. • Häiregakaasneblapsehuvide ja tegevusaktidepiiratus, stereotüüpsus ja monotoonnekorduvus. • Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldistkognitiivsetefunksioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. • Nimetatudtunnused on püsivadningvarieeruvadüksnesavaldumiseintensiivsusepoolest. • Pervasiivsedarenguhäiredavalduvadesimeseviieeluaastajooksulkõrvalekalletenaeakohasestkäitumisest.

  15. Pervasiivsetearenguhäiretejagunemine • Umbes 60%-l pervasiivsearenguhäiregalastest on tugevvaimsearengumahajäämus, 20%-l on intelligentsuskeskminevõiüleselle. • Pervasiivsetearenguhäiretegalapsedjagunevadkahtesuuremasserühma: lapsed, kellelesinebeelnimetatudkõrvalekaldeideakohasestarengustväheselmääral(Aspergerisündroom) ja lapsed, kellelpervasiivsedarenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autisme. Kannerisündroom).

  16. Arendustegevusautismigalastega • Sobivaarendustegevusetulemusena on võimalikkujundadaesmaseidoskusiigapäevasekstoimetulekuks. • Autismigalasteerirühmades (4 last) jateisteserirühmades (nt 7 lapsegaarendusrühmas, 12 lapsegatasandusrühmas) on õpetajaljaeripedagoogilvõimalikmaksimaalseltlähtudaigastlapsest. • Sobitus- jatavarühmades peaks olematugiisik, et tagadarühmasturvalisusjaautismigalapseleindividuaalnelähenemine.

  17. Arendustegevus • Sihipärastarendamistvajavadtähelepanu, jäljendamisoskus– eeldusedõpetamiseks. • Kasvukeskkonnaeripäraks on rutiinsus, korrapärasus, etteteadmine – tekibturvatunne, arenebiseseisvusningseetõttu on kavähemkäitumisprobleeme. • Oluline on visualiseerimine – piktogrammid. • Õpetataksesotsiaalseltaksepteeritavatkäitumist – ntosutamajaküsimapalunanna(mittepõrandaleviskuma). • Toetadatulebüleminekutuudekeskkonda. • Ülioluline on igapäevanekoostööperega.

  18. Aktiivsus- jatähelepanuhäire • Hüperaktiivsus on üldlevinudnimetus, millegatähistatakseaktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). • Tegemist on seisundiga, mille puhul on lapselraskusikeskendumise ja tavapärastelekäitumisreegliteleallumisega. • ATH põhjustabmärkimisväärseidtoimetulekuraskusierinevatestegevusvaldkondades− õppimises, suhtlemises, korraleallumises.

  19. Häireolemus • 2000. aastastalateskäsitletakse ATH kuipsüühikatäidesaatvafunktsioonihäiret−võimet oma tegevustplaneerida, plaani järgitegutseda, saavutadaplaneeritudtulemusi. • Häirekesksekssümptomiks on tähelepanu ja keskendumisvõimenõrkus. • Liigneimpulsiivsus ja hüperaktiivsus on sekundaarsedprobleemid.

  20. ATH tunnustevaldkonnad Aktiivsus- ja tähelepanuhäirepuhulavalduvadtunnused 3 valdkonnas: • Tähelepanematus− suudabkeskendudaainultüheletegevuselekorraga, tähelepanu on lühiajaline. Ei suudaeristadaolulistebaolulisest, ei märkadetaile, teebhooletusvigu, kaotab oma asju, probleemidmeelespidamisega. • Impulsiivsus − tegutsebmõtlematult ja asubkorraldusttäitma, enne kui on sellelõpunikuulanud ja sekkubküsimata, häiribteisi. • Ülemääraneaktiivsus−ei püsipaigal, nihelebtoolil, jookseb, hüppab jne.

  21. Kõigetähtsam, mis ATH lastaitab: • Täiskasvanutepositiivnesuhtumine, sestkõigeenamvajablapsmõistmist, rahu; • Kohandadatuleks oma ootusilapsekäitumiseosas; • Õpetajadpeaksidteadma, kuidassellistelastegakäituda: needlapsed ei ole kasvatamatud, vaidebaküpsedülesandeidtäitma ja õppetegevustesedukaltosalema.

  22. ATH lapsetoetamine Kõigeolulisem on järjekindlus, kindelpäevarütm, rutiinid, reeglid, kindladkavad: • rühmas on olulineõpetajakindel, lasteletuttav, turvalinetööstiil, sobivadvõtted; • ülesandeid ja reegleidvõibpaludateistelekorratahüperaktiivsusetunnustegalapsel; • validaistekoht, kus on vähemvälistsegamist, tähelepanu hajutavat; • võimaldadalapselelühemadülesanded; valikuvõimalusi, võimalusiliikumiseks; • märguandekstunnusmuusikakasutamine (nttuleb hakata koristama).

  23. ATH lapsetoetamine 3. • pikemadinstruktsioonid ja ülesandedtulebjaotadaväiksemateksosadeks; • sagelimeeldetuletada, et ülesannetulebtäita; • ükskorralduskorraga, andaaegakorraldusttäita, pikemateleülesannetelevaheajad; • ATH-lapsel ei tohi olla igav, õpitegevuspeab olema mitmekesine, näitlikustatud; • mittekatkestada, kuita on tegevussesüvenenud, püüdatähelepanukuita on lõpetanud; • mitteandaüldsõnalisi (ole ettevaatlik!) egaliitkorraldusi (missateed, tule tagasi!)

  24. ATH lapse toetamine • andasoovid ja korraldusedtäpselt ja otse, nii et lapsneidüheseltmõistaks; • kuitateebnaguoodatud, siis näidakekoheheameelt – olulinevahetutagasiside; • õpetadategevusilõpetama, andesjõukohaseidülesandeid; • pikendadaülesannetele kuluvat aega, muutesneidkeerukamaks, töömahukamaks; • õpetadaootamaviidateskonkreetseteletoimingutele – kohekuipilt valmis on...; jälgidalapsekehakeelt − kergem on konfliktsituatsiooniennetadakuilahendada; • mõnikord on vaja lastrahunemisekshaardesvõisüles hoida;

  25. ATH lapse toetamine • “aeg maha” meetod−järelemõtlemiseks suunata eraldatud kohta võiruumi, kuslapspeab istuma seni, kunitäiskasvanuannabloasealtlahkuda. Samalajallapsegamitterääkidaegavaielda. Koolieelikutelvõiks olla istumisaeg 1-2 minutit. Aja määratlemisekskasutadantliivakella, taimerit. • “valgusfoori” meetod− kasutatakserühmaskokkulepitudtähendusegaringikujulisimärke: punane - rääkiminekeelatud, kollane - sosinalrääkimine, roheline - rääkiminelubatud. Kuiõpetajakasutabneidmärkevaheldumisi, siis saabhüperaktiivsusetunnustegalaps ka piisavaltvõimalusträäkida. • “1-2-3 magic” − kuilapsrikubreeglit, saabta 1 hoiatuse, kui ei toimi, siis 2. ja 3. hoiatustähendab, et hakkab toimima ”aeg maha” meetod. • lepingutesõlmimine−lihtsassõnastuseslepingarutatakseühiseltläbiningallkirjastatakselapse, õpetaja ja vanemapoolt. • “kirjavahetusekaart” − igapäevalõpusantakse koju kaasakaart, kus on positiivsesvõtmeslapseosaleminetegevustes (ajalinekestvus, tegevuse sisu), hommikultuuakselasteaedakaart, kus on kirjaskodusedtegevused.soovitav on individuaalnepsühho- ja käitumisteraapia, arendatakse(treenitakse) funktsionaalsettoimetulekut ja suhtlemisoskust.

  26. Sotsiaalsetestteguritestpõhjustatudkäitumisraskused Enamiklapsikäitubhalvastiseetõttu, et nadtunnevad end mingilpõhjuselhalvastijaeioskateisitikäituda. Neil on tihti: • puudulikudsotsiaalsedoskused, • ebaadekvaatnekasvatus, • kodusedprobleemid, • kohanemisprobleemid, • muutused.

  27. Sotsiaalsusjasotsiaalsedoskused • Sotsiaalsus on temperamendijoon, sotsiaalsedoskusedomandatakse. • Temperament on osaliseltpärilik, kuid see kujunebkaraseduseajalningka lapse esimesteeluaastatekasvutingimusedvõivadtemperamendibioloogilisttuumamuuta. • Lapselteisaanõudaomatunnetekontrollimist, kuidsaabõpetadakontrollimaomakäitumist. (LiisaKeltikangas-Järvinen 2011)

  28. Sotsiaalseteoskustedefinitsioon Sotsiaalsedoskused on eesmärgilesuunatudõpitudkäitumine, misvõimaldabefektiivseltsuheldajafunksioneeridaerinevatessotsiaalseteskeskkondades. Eesmärgilesuunatudkäituminevõiblähtuda: • suhetest (tahankoosteistegakodumängida) • vajadustest (vajanabilossiehitamisel) Sõltubkeelelisestvõimekusestjaüldisestarengutasemest. Sotsiaalseidoskusiõpitaksejälgimisejajäljendamiseteel.

  29. Sotsiaalsekäitumiseareng • Laps peabesiteksäraõppimaerinevadsotsiaalsedoskused, mis on vajalikudpaljudesolukordades. • Teisekstulebõppidateistejaoksvastuvõetavaltkäitumaerinevatessotsiaalsetesolukordades(ntmänguväljakul, poes, teatris). • Õpitudkäitumisekasutamiseedukussõltubsuurestisuhtlemissituatsioonikontekstistjasellest, kuidas laps sellestarusaab.

  30. Sotsiaalsedoskused • Sotsiaalnemõistmine – teisteinimestetunnetejamõtetemõistmine, nendevaatenurgastarusaamine, võimeteisteseisukohtirespekteerida. • Suhtedeakaaslastega – oskusluuajahoidasuhteid, koostööoskused, oskussuheldavastassugupoolega. • Prosotsiaalnekäitumine – jagamine, abistamine.

  31. Puudulikesotsiaalseteoskustetagajärjed • Sotsiaalseteoskusteomandamisepuudujäägid on seotudkonkreetsetepuuduvateteadmistevõioskustega, misvõimaldaksidteatudsotsiaalseltkohastkäitumist. • Sotsiaalseoskusesooritusepuudujäägikorral on oskusedolemas, kuidneideiosatakonkreetsesolukorrasrakendada. Puudulikudsotsiaalsedoskusedvõivadpõhjustadaagressiivustvõieemaldumist, õpiraskusi, võivadavaldadamõju lapse vaimseletervisele, kuna ta eisaapiisavaltpositiivsettagasisidet. Puudulikudsotsiaalsedoskusedjaprobleemsedsuhtedlapseeasvõivadtäiskasvanueaskaasatuuakohanemisraskusijaisegipsühhiaatrilisiprobleeme.

  32. Vanemad on esmasedsotsialiseerijad • Esimeseleluaastalkujunebesmasehooldajapooltloodudkindlus- jaturvatundeleseotussuhe, mis on suhetesisemisetöömudeliallikaksjamäärab, kuiavatudjausaldavvõikartlikjaettevaatlik on laps uusiinimesikohates. • Vanemad on kalasteleidentifitseerimisemudelikserinevatesotsiaalsetekäitumisteosas – lapsed vaatlevadjaimiteerivad. • Vanemõpetabsobilikkukäitumist, väärtusi, reegleid. Vanemdistsiplineerib – kasutabreegleidrikkuvavõisobimatukäitumisepuhultõhusatsekkumisviisi.

  33. Sotsialiseeruminelasteaias • Mõjutavadsoodsaltvõiebasoodsalt lapse isiksuslikudeelsoodumused (ntemotsioonidejaimpulsikontrollimisevõime) jakogemusedvarasematestsuhetest. • Õpetajapeabloomaõhkkonna, kus laps tunneb end turvaliselt, olulisena, rühmakuuluvana. • Lapsed, kellel on omaõpetajagapositiivnesuhe, suudavadpareminiärakasutadalasteaiasolevadarenguvõimalusedningluuaparemadsuhtedkaaslastega.

  34. Suhtlemineeakaaslastega • Eakaaslased on omasuhtlemisoskusteltsarnased. • Eakaaslasedeioskakompenseeridakaaslasepuudulikkesuhtlemisoskusiegatullatoimetemamittekohasekäitumisega. • Eakaaslasiseovadühisedhuvidjategevused, mille käigusomandataksesotsiaalseidoskusijasuhtlemisreegleid. • Võimeluuapositiivseidsuhteidkaaslastega on vägaolulinesotsiaalsesuhtlemisekomponent.Kõiklapsed vajavadtunnet, et kuuluvadkuhugi. • Suheeakaaslastegaomabolulistrollielusedukalthakkamasaamisel.

  35. 3 võtmeküsimust Täiskasvanu peaks õppimaküsima 3 küsimust: • Mis lapse käitumisestoimub? • Misjuhtusenne? • Misjuhtubpärast? (tagajärg, lapse pooltpõhjustatudtagajärg)

  36. Halva käitumisepõhjused • See töötab (laps jonnib, kunisaavutabomatahtmise) • See on harjumus (korduvigapäevaneteadvustamatakäitumine) • Võimalusväljendadaomatundeid (viha, hirm, trots, kättemaks) • Tähelepanusaavutamisevahend • Lapselei ole teisieneseväljendamiseviise

  37. Kasvatusnõuanded • Reeglid – lihtsad, arusaadavad, mõistlikud. • Tagajärjed – lapse teojavanusegasobivad, kindlaksmääratud, teadaantud. • Järjepidevusreeglitejatagajärgedesuhtes. • Tundeidtulebmärgata, need sõnastada. • Nõudasaabkäitumise, mittetunnetevaoshoidmist. • Järk-järgultsaabõpetadatunnetevaoshoidmist.

  38. 2−3 aastastelasteväärkäitumine • Kaheaastasteltekibhuvisuhtlemisevastu. • Väikelapselei ole veelsuhtlemisoskusiega –kogemusi, seetõttu on sellesvanusestavalinelöömine, lükkamine, näpistamine, hammustamine. • Lapse keeleoskus on nappjaseetõttueisuuda ta verbaalseltkontaktiluua. • Temamaailmvägaenesekeskneningseetõttueisuuda ta nähasedateiseseisukohast. • Laps mõistab, et kui ta kedagilööb, siisjärgnebsellelereaktsioon. Enamjaolt on laps üllatunud, kuitemalöögiobjektkaskarjatabvõihakkabnutma. • Väikelapsel on kalduvuskorrataühtjasamategevustmitukordaningeriolukordades. Ta katsetab, millised on reaktsioonid.

  39. Väikelasteõpetamine • Selgitalapselelöömisetagajärge. • Toeta last, kedalöödi. • Kui laps on kedagilöömas, siissekku: EI TEE AI, TEE PAI! • Jälgilapse käitumist. Kuisekkudasageli, siisomandab laps uusisuhtlemisvõtteid. • Kasutatoetustjaarmastust. Kergem on midagisuurendadakuimidagivähendada. Seegasuuremamõjuga on heakäitumisetunnustaminekui halva käitumisekeelamine.

  40. Kuulekuseõpetamine • Kuulekustõpitakseigapäevategevustes: Pane mänguasjadkasti!; Mine pesekäed! Korraldustöeldaükskord lapse poolepöördudes. • Kui laps eihakkaülesannettäitma, tulebminnatemajuurdejatehasedakooslapsega. Siissaab laps aru, et teiepooltantudülesanne on täitmiseks. Samaseitohi lapse eestkõikeärateha, ta peabmõistma, et see on temaülesanne. • Kui lapse pealekarjuda, siistaltekibarusaam, et ülesannettulebtäitaallessiis, kuikarjutakse. • Lapse mälumaht on väike, seetõttutulebandaükskorralduskorraga. Hea on luuakorraldustandessilmside. Võibpaludakalapselkorrata.

  41. Väärkäitumisepeatamiselihtmeetodeid • Silmside– aitab, kui laps teab, midaoodatakse. • Puudutusjaosutavadžestid. • Läheneminelapsele (ntõpetajakohalolek, ntöeldavaikselt: „Mart, palunkuulatähelepanelikult”). • Lisavõimalusvastamiseks („Midasina teed, et olla Mardigasõber?”). • Nõutudtegevusejuurdesuunamine (ütle, mida lapsed peavadtegema, äraütleseda, midanadvalestiteevad). • Lisainstruktsioonid (kui lapsed pole arusaanud). • Lühisõnalisedkeeludjakorraldused („Mari, hakkaasjuärapanema!”). • Lapselealternatiivsevalikupakkumine („Sul on valida, kasmängidkoosteistelastegaegaloobiasjuvõisamängidüksi.”). (A. Vaher 2013)

  42. Halvadreageerimisviisid • Häbistamine; • Siltidekleepimine; • Suulinevägivald – mõnitamine, iroonia; • Füüsilinevägivald; • Ülekaitsmine, vabandusteotsimine; • Karmkaristus (pikkkestvus); • Paranemismärkideeiramine!

  43. Õpetaja roll • Õpetajad on laste elus võtmeisikuteks, nad pakuvad emotsionaalset ja sotsiaalset turvalisust lasteaias ja koolis. • Õpetajal peab olema autoriteeti ja oskusi tegelemaks konkreetse käitumisraskustega lapsega nii käesoleval hetkel kui pikemas koostöös. • Vanemad ei soovi oma lapsele halba, aga neil jääb puudu teadmistest ja oskustest, kuidas oma last toetada. • Töö käitumisraskustega laste ja noortega on raske japikaajaline. Ka õpetaja vajab siin abi ja tuge. • Käitumisraskuste ärahoidmine ja ennetamine on efektiivsem kui ravi!

  44. Soovitusiõpetajatele • Lahendage probleeme koos lapsega arutledes – määratlege koos probleemi olemus, otsige erinevaid lahendusi, laske lapsel valida nende hulgast sobivaim, tehke koos tegutsemisplaan; • Õpetage lapsele sotsiaalseid oskusi – harjutage koos, näidake ette, aidake ellu rakendada (nt kehahoid, hääle valjus, vestlusoskus, sõprusoskused); • Õpetage lapsele enesekontrolli oskusi ja mitteagressiivseid käitumisviise; aidake lapsel analüüsida olukorda, mitte süüdistada teisi või ennast; • Loobuge negatiivsest hoiakust – tegemist on areneva lapsega, kes võib alati paremaks muutuda! • Pöörduge abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri poole – vahel on vajalik pidev kontakt. • Tehke koostööd lasteaia spetsialistidega!

  45. Leila Lehtmetsaühelasteaiarühmauurimusejäreldused (2014) • Kuue- kuniseitsmeaastastelasteomavahelisikonfliktepõhjustabebapiisavsuhtlemisoskus. • Uuritavasrühmassaienamuskonfliktealguse3lapse mitterahuldavatestsotsiaalsetestoskustest. • Sagedasemadtülidepõhjusedrühmasolid: mängusegamine, füüsilineagressioonjavõitlusparemapositsioonipärast. • Rühmasalgataskonfliktevaidseitselast. • 2/3 antudrühmalastest on omandanud KELARÕK-is kirjeldatudeeldatavadsotsiaalsedoskused: nadsuutsidvaatlusperioodikestelvältidakonfliktidealgatamist.

  46. Kasutatudkirjandus Aavik, P. (2008). Käitumihäiredlasteljanoorukitel. Loengumaterjal. Juul, J. (2013). Agressiivsus. Tallinn: VäikeVanker Keltikangas-Järvinen, L. (2013). Väikelapsesotsiaalsus. Tallinn: Koolibri Lapse arenguhindaminejatoetamine. (2009). Tallinn: REKK Lapse vaimsetervisetoetaminelasteaias. Juhendmaterjal. 2013. Tallinn. TerviseArenguInstituut. (kättesaadavveebis) Rogers, B. (2008). Taasleitudkäitumine. Tartu: TÜ Rogers, B. (2011). Käitumineklassiruumis. Tallinn (kättesaadavveebis) Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalseteoskusteareng. Õppiminejaõpetaminekoolieelseseas. Tartu: TÜ

More Related