1 / 54

ERINEVAD PUUVILJAD

ERINEVAD PUUVILJAD. TÄHTSUS - eelista Eestimaist. Puu- ja juurviljad söö võimalusel alati koorega , kuna paljud toitained paiknevad just koore all. Eelista värskeid puu- ja juurvilju mahladele , kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale ,.

geri
Download Presentation

ERINEVAD PUUVILJAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ERINEVAD PUUVILJAD

  2. TÄHTSUS - eelista Eestimaist • Puu- ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all. • Eelista värskeid puu- ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale,

  3. Söö vähemalt pool tarbitavast puu- ja köögiviljade kogusest kuumtöötlemata kujul, sest neis on paremini säilinud nii vitamiinid, mineraalained kui ka ensüümid. • Toiduvalmistamisel kasuta lihtsaid ja kiireid meetodeid, et võimalikult palju toitainetest säiliks.

  4. Tarbida võimalikult värskeid toiduaineid, kuna pikemalt säilinud toiduainete maitse, struktuur ja välimus muutuvad ning samuti kaotavad nad osa toitainetest. • Samuti tarbida toiduaineid võimalikult naturaalsel (töötlemata) kujul.

  5. Jaotus vilja ehituse järgi • Seemneviljalised (õun, pirn) • Luuviljalised (virsik, aprikoos, ploom jne) • Tsitruselised ( mandariin, lime, sidrun jne) • Troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, anona, dattel, guaav jne)

  6. Kasutus kulinaarias • Eelroas • Prae lisandina • Järelroas • Jookide valmistamisel • Toidu garneerigus

  7. ÕUN • Õun sisaldab B1-, B2-, B6-, C- ja E-vitamiini,mineraalainetest:Ca, Mg, K. • Õunas on erinevaid suhkruid, samuti ka pektiini ja kiudainet. • Maitse annavad õunas leiduvad erisugused happed. • Umbes 85% õunas on vett.

  8. PIRN • Pirni osakaal meie toidulaual on tunduvalt väiksem kui õuna oma. Pirnid säilivad tunduvalt halvemini kui õunad. • Pirnide eeliseks: peale koristamist nad järelvalmivad toatempeartuuril üsna ruttu.

  9. KIIVI – HIINA KARUSMARI • Algne kodumaa on Hiina. • Kujult on veidi piklik, munajas, kaalub 65-100 g • Kiivi on vitamiini C rikas, leidubveel vitamiine A, E ja D. Süsivesikute rikas. • Kiivides on rohkesti K, Mg, Cu ja Zn. • Kiivi maitse: segukarusmarjast, maasikast, viinamarjast ja melonist.

  10. KIIVIKASUTAMINE KULINAARIAS • Vili on tarbimiskõlblik kui sõrmedega kompides koor kergelt järele annab. • Kiivi vilju süüakse koos seemnetega. Värsked kiivid kas kooritakse, lõigatakse pooleks või seibideks. • Eredavärvilineja omapärase maitsega kiivi kuulub paljude puuviljasalatite koostisse. • Kiivi on edukas toitude garneeringus. • Kiivi säilib hästi, jahedas ja niiskes

  11. BANAAN • 3 liiki: • suured kollakad banaanid • ümarad õun-banaanid • rohelised plataanid • Kasutamine: magusates ja soolastes toitudes, värskelt süües.

  12. PAPAIA - TROOPIKAMELON • PärinebKesk-Ameerikast ja Lôuna-Mehhikost. • Viljad - pirnjad, valmides rohekas-kollase koorega. • Viljaliha on mahlane, magus, meenutab melonit või kõrvitsat, imalavõitu. • Vitamiin: provitamiini A, B2- ja C-vitamiini. • Energia: 56kcal/100g

  13. PAPAIAKASUTAMINE KULINAARIAS • Viljaliha söödav kiht on vaid 2,5 - 5 cm paks; • Vilja siseôôn on täidetud mustade seemnetega, mida ei sööda. Vilju süüakse poolitatult lusikaga; • Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, roogade lisandina, eelroogadena, maitse parandamiseks võib lisada sidrunimahla; • Papaia võib pooleks lõigata, sisu eemaldada ja mõlemad pooled täita puuviljasalatiga.

  14. ANANASS • Ananassi kasvatatakse eriti rohkelt Havai saartel ja Tais. • Ananassi lihakate lehtede kodarikust kasvab välja lühike tõlvik, sellest areneb mahlakas vili, mis kaalub 2-5 kg. 

  15. ANANASSIKASUTAMINE KULINAARIAS • Küpsel viljal on tugev lõhn, pind peab kerge vajutuse järel taastuma ning ei tohi esineda pruune plekke; • Süüakse viilutatuna, tükeldatuna vm; • Sobib puuviljasalatitesse, kompottidesse, tarretistesse, piima hapendistesse (jogurt) ning pardi ja sealihale; NB: ananassis olevad ensüümid muudavad liha pehmeks.

  16. ANONA • Kasvab igihaljastel 5...8 m kõrgustel puudel. Kasvupiirkond analoogne tsitrulistele. • Viljalihasisaldab palju C vitamiini, fosforit, süsivesikuid, valke. • Kasutamine: värskelt, mahlana salatis.

  17. AVOKAADO • Pärit troopikast ja lähistroopikast • Vili on kerajas või pirnjas • Viljad sisaldavad rohkesti rasva (kuni 30%) ja vitamiine, kuid on peaaegu suhkruta.

  18. AVOKAADOKASUTAMINE KULINAARIAS • Küps vili on pehme rohekaskollase sisuga. Sees on tal suur luuseeme. • Maitse meenutab pähklit, koostis aga võid. • Avokaadot tarvitatakse põhiliselt dieettoiduna, süüakse toorelt või salatina soola, pipra, sibula vm. lisandiga. • Toores vili küpseb toatemperatuuril mõne päevaga. Küpset vilja saab hoida külmas vaid mõne päeva.

  19. DATTEL - maailm vanim kultuurtaime • Pärineb Ees-Aasia ja Aafrika kõrbealadel • Vili ploomjas, 6-10 cm pikkused, punakaspruuni koore, valkja sisuga ning hallikaspruuni mittesöödava pikliku kiviga. • Dattel sisaldab suhkruid (kuni 70%), valke, Ca, P ning vitamiine B ja D.

  20. DATLIKASUTAMINE KULINAARIAS • Nad on väga magusad, aromaatsed ning meenutavad maitselt mett. • Vilju säilitatakse naturaalselt 0...+2ºC juures või külmutatult –18 ºC, lühikese säilivusajaga. • Datleid süüakse peamiseltpuhtalkujul, valmistataksekompotte,puuviljasalateid, täidetakse juustu või pekiga, grillitakse jne. • Tuntud on veel datlimesi, siirupid, alkohoolsed joogid ning datlileib.

  21. GRANAATÕUN - granaat • Pärineb Ees-Aasiast. • Vili on ümar, kuni 10 cm läbimõõduga. Kest sile ja umbes 5 mm paks, kaalub kuni 0,5 kg. • Värvuselt kollakaspruunist kuni sarlakpunaseni. • Granaadi mahl sisaldab 8-19% suhkruid, palju sidrunihapet ja vähesel määral C-vitamiini, rohkesti parkaineid.

  22. GRANAADIKASUTAMINE KULINAARIAS • Toorelt süües puuvili avatakse, seemned aetakse lahtining imetakse viljaliha seemnete küljest; • Mahla võib kasutada jookide, jää ning siirupi tegemisel. Mahla tarvitatakse samuti ka želeemagustoitude, koogiglasuuride, ja pudingukastmete valmistamisel; • Seemneid kasutatakse magustoitude ja salatite garneeringuis, idamaa köögis lisandina liha- ja kalaroogades.

  23. GUAAV • Pärit Lääne-Aafrikast, Lõuna-Indiast. • Kujult munajad või pirnjad, 3-12 cm läbimõõduga, kaaluvad 25-50g. • Kerge vahakirmega kaetud viljad on roheka või kollaka koorega (olenevalt sordist). • Sisaldab Cvitamiini, P, Fe.

  24. GUAAVI kasutus kulinaarias • Guaavi viljaliha on valkjasroheline, mahlane ning sisaldab arvukalt seemneid; • Guaav on eeterlikest õlidest tingitud terava kuid meeldiva lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, küdooniast, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast; • Süüakse toorelt. Kasutatakse mahlades, puuviljasalatites, magustoitudes; • Säilib vaid mõned päevad +7...+10ºC juures.

  25. HURMAA- sharon, kakiploom • Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. • Sisaldab palju suhkrut ja vitamiin A. • Meenutab välimuselt tomatit. Läbipaistvalt on ta täisküps.

  26. HURMAAKASUTAMINE KULINAARIAS • Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. • Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel, puuviljasalatites ja küpsetiste kattes. Juustu, jogurdi, riisi, linnuliha, jäätise lisandina. • Süüakse lusikaga või nagu õuna. • Säilitatakse 0...+3ºC kaks nädalat. • On väga õrn, ei talu loopimist ega põrumist. 

  27. LICHI- hiina ploom • Kasvatatakse Hiinas, Indias, Austraalias, Uus- Meremaal. • Süüakse viljaliha, mis sisaldab palju vitamiini E ja suhkruid. • Kasutatakse puuviljasalatites, magustoitudes, kompottides. • Säilib +10ºC 2...3 nädalat.

  28. MANGO • Kasvab Indias, Austraalias, Lõuna- Aafrikas, Ameerikas. • Süüakse viljaliha, mis sisaldab palju Ca, Fe,vitamiine C ja A. Seedimist soodustava toimega. • Säilib +8...+10ºC. Kasutusala väga lai.

  29. MANGOSTAN • Kasvab Lõuna ja Ida Aasias, Brasiilias, Kesk- Ameerikas. • Süüakse viljaliha. • Sisaldab palju Ca ja vitamiini C. • Kasutatakse kokteilides, magustoitudes. • Säilib +4...+6ºC kuni 7 nädalat.

  30. PASSION - grenadill, kannatuslill • Kasvab Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Uus Meremaal, Keenias ja Havail. • Süüakse viljaliha. Kasutatakse mahlade marmelaadide ja likööri valmistamiseks. • Sisaldab P, K, ja vitamiini C. • Säilib +5...+10 ºC kuni kaks nädalat.

  31. FÜÜSAL - ananasskirss • Pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. • Mehhiko füüsal, viljad kaaluvad 30-80g, meenutavad tomatit • Maasika füüsal, viljad kaaluvad kuni 10g, metsmaasika lõhna ja maitsega. • Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini.

  32. Kasutus kulinaarias • Pakutakse tavaliselt lisanditeta puuviljavaagnal; • Kondiitritoodete garneeringus; • Sobivad hästi puuviljasalatitesse, keedistesse ja marmelaadidesse; • Säilitatakse jahedas kohas.

  33. TAMARILLO - (tomatipuu) • Viljad kasvavad Uus- Meremaal, Ladina- Ameerikas. • Süüakse viljaliha. • Sisaldab A ja C vitamiine. • Kasutatakse mahlade koostisosana ja marmelaaditööstuses. • Säilub +3...+7ºC üks nädal.

  34. GREIP • Pomelo ja apelsini ristand. • Kollase või helekollase värvusega. Koor sile ja läikiv. • Sobib grillitult pardi, kana ja sealihale ja ka segasalatitesse • Antiseptilise toimega

  35. VIIGIMARI • Kasvatatakse lähistroopikas, Türgis. • Viljad on maitsvad, suure toiteväärtusega, sisaldavad kuni 75% suhkruid. • Süüakse viljaliha. • Kasutataksealkoholitööstuses ja kohvi lisandina.

  36. SIDRUN • Pärineb Lääne-Aasia, Ees-India, Lõuna-Hiina aladelt. • Sisaldab 50-65mg% Cvitamiini. • Mineraalainetestsuur Mg sisaldus. • Viljaliha sisaldab palju orgaanilisi happeid • Energia:100g/28kcal

  37. Kulinaaria ei saasidrunita hakkama • Sidrunit kasutatakse, kas värskena, mahlana või püreena koos suhkruga; • Asendamatu on sidrun kala- ja mereandide maitsestamisel-kaunistamisel, suurepäraselt sobib kana juurde; • Sidrunimahl kuulub majoneesi, mitmete kuumade ja külmade kastmete koostisse. Väikestes kogustes kasutatakse ka suppides (seljanka, kalasupp, jt) ning lihahautistes;

  38. Kasutataske magustoidus (jäätis, kreemid, tarretised, kissellid jm) ja küpsetistes, kas mahlana, riivitud koorena; • Sidrunikoorest valmistatakse sukaadi, kasutatakse riivitult (ka terve koor) kuivatatuna küpsetistes, magustoitudes; • Sidrunimahlaga marineeritakse kala, piserdatakse lihaviiludele enne röstimist või praadimist jm; • Läigeon sidruni peamine kvaliteedi tunnus.

  39. APRIKOOS • Pärit Hiina ning Kaspia ja Musta mere vahelised mägiplatood • Sisaldab provitamiin A. Mineraalelementidest: K 280mg, P 22mg ja Fe 0,6mg /100g. • Energia:54 kcal/100 g

  40. Kasutus kulinaarias • Kompottides; • Kuivatatult; • Järelroas; • Garneeringutes; • Puuviljasalatites; • Erinevates kastmetes.

  41. NEKTARIIN • Viljaliha oranž ja mahlane, virsikusarnased • Kasutamine: värskelt, seaprae lisandina, salatites, kompottides, kookides, hoidistes.

  42. POMELO • Sarnaneb greibiga. • Kasutamine: süüakse värskelt koos suhkruga • Valmistatakse: keediseid, tarretisi ja salateid.

  43. UGLI • Apelsinmandariini, apelsini ja greibi ristand • Lopergune vili, krobelise nahaga • Viljaliha hõrk, greibist magusam. • Kasutamine: salatid, magusroad, marmelaadid, sukaadis

  44. KUMKVAAT - kääbusapelsin • Pärineb Lõuna-Hiina ja Indo-Hiina aladelt. • Viljad on kõige väiksemad tsitrused, koorega söödavad. • Vili sisaldab rohkesti Ca ja märkimisväärsel hulgal vitamiin C. • Energia:69 kcal/100 g

  45. KUMKVAADIkasutus kulinaarias • Heleoranž viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega; • Kasutatakse puuviljasalatite ja kreemide koostises ning tortide ja magustoitude garneerimiseks; • Jääkuubikutes külmutatuna on asendamatuks komponendiks aperatiivides, boolides ja kokteilides; • USA-s on aga kääbusapelsini oksake koos viljakobaraga hinnatud jõulupuukaunistus.

  46. Meloni sordid • Mesimelon • Kantalupe • Ogenmelone • Vesimelon ehk arbuus • Mini-suhkrumelon

  47. MELON • Pärit troopilisest Aafrikast. • Melonitaim on üsna kurgitaime sarnane. • Vili on paljuseemneline kõrvitsvili. • Olenevalt sordist võib olla väga erineva suuruse, kuju, koore värvuse jm omadustega.

  48. Kasutus kulinaarias • Suurem osa melonitest süüakse värskelt; • Kuumades maades on need heaks janu kustutamise vahendiks; • Melon sobib eelroaks või desserdiks, aga ka lisandiks mitmesuguste salatite või liharoogade juurde; • Kasutatakse samuti kuivatatult, keedisena, kompotina ja mitmel muul viisil.

  49. KAKTUSVILI • Värvilt oranžist erkpunaseni, okastega. • Viljaliha vesine, sisaldab palju söödavaid seemneid • Maitse nagu pihlakamarjal • Salat: kaktusvili koos maasikate, vaarikate ja pisut mangoga. Piserda sidrunimahlaga ja valada üle vanillikastmega

  50. LIME - (limett, limonell, limonett) • Mahlasem ja aromaatsem kui sidrun,koor roheline. • Sobib hästi lisandiks liha- ja kalatoitude juurde. Kasutatakse salatikastmete ja kokteilide ning jookide maitsestamisel. • Rikas K, Ca, P ningvitamiini C (30mg%) poolest. • Energia: 28 kcal / 100 g

More Related