Regionaalse kultuurikorralduse erinevad lahendusvariandid

1. Regionaalse kultuurikorralduse erinevad lahendusvariandid Eino Pedanik Kultuuriministeeriumi nõunik 2011

2. Taustaks • Regionaalse kultuurikorralduse teemaga on tegeletud kogu Eesti taasiseseisvumise aja jooksul • Regionaalse kultuurikorralduse eesmärgiks on leida Eesti jaoks parim, optimaalne ja hästi toimiv kultuurikorralduse mudel. Eesmärgiks ei ole olemasolevate struktuuride säilitamise tahe • Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda (ERKPN) on tutvunud kultuurikorraldusega erinevates riikides (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Belgia, Tšehhi, Hispaania, Island, Läti, Leedu, Venemaa jne). Regionaalse ja kohaliku tasandi kultuurikorraldusega on tutvutud kõikides, kultuuriministeeriumide tegevustega on saadud tutvuda vaid osades riikides

3. Regionaalne kultuurialane ühistegevus Mõned näited: • Maakonna kultuuriarengukava koostamine • Vabariiklike festivalide ja konkursside tarbeks maakondlike eelvoorude korraldamine • Maakonna kultuurivaldkonna spetsialistidele ühiskoolituste või õppepäevade korraldamine • Maakonnas tegutsevatele kultuurikollektiividele väljundite leidmine maakonna tasandil • Maakondliku kultuurilise eripära väärtustamine • Maakonna tähtsündmuste väljaarendamine ja nende toimumisele kaasa aitamine • Maakonnas tegutsevate erinevate kultuuriasutuste, institutsioonide ja loomeinimeste kaasamine ühistegevusse • Jne, jne, jne

4. Kultuurikorralduse lõimumine erinevate tasandite vahel Üleriigiline tasand Regionaalne tasand Kohalik tasand

5. Eesti omavalitsused

6. Eesti maakonnad

7. Regionaalse kultuurikorralduse I variant (parim, aga utoopiline) Teise tasandi omavalitsuse loomine

8. Tegevused teise tasandi omavalitsuse tekkimisel • Haldusreformi käigus tekib II tasandi omavalitsus, kellel on (poliitiline) huvi ning seadusandlik kohustus vastutada kultuurikorralduse eest maakonna tasandil ning mis saab maksupoliitika muutmise tulemusena kultuurialaseks tegevuseks vajaliku baasraha (Taani, Rootsi, Norra) • Riigil oleks sel juhul hea võimalus maakondades paiknevatest kultuurivaldkonna riigiasutustest osa üle anda II tasandi omavalitsusele (muuseumid, teatrid, kontsertasutused, maakonna raamatukogud jne), säilitades seejuures üleantavatele asutustele osalise (umbes 30%-lise) riikliku toetuse

9. Tegevused teise tasandi omavalitsuse tekkimisel II • Maakondades tekivad kultuuriosakonnad koos vajaliku kvalifitseeritud personali ning infrastruktuuriga. • Maakonnakeskuste kultuurikeskused (kultuurimajad) antakse samuti üle ühistegevuse korraldamiseks II tasandi omavalitsusele • Pealinna seadusega antakse Tallinnale maakonna staatus, linnaosad muutuksid omavalitsusteks (Tšehhi versioon)

10. Maksusüsteemi muutus II tasandi omavalitsuse tekkimisel Riik Maksud Maakonnavalitsus Kohalik omavalitsus

11. Teise tasandi omavalitsuse nõrkused regionaalses kultuurikorralduses • Loodud teise tasandi omavalitsusega on maakondadel maksude laekumisest tulenevalt erinevad finantsilised võimalused kultuurikorralduse teostamiseks (Hiiumaa 10 000 elanikku, Harjumaa 120 000 elanikku)

12. Teise tasandi omavalitsuse tugevused regionaalses kultuurikorralduses • Kultuurikorralduse alane otsustus on demokraatlikult valitud II tasandi võimuorganite käes. • Riik on osa oma senise vastutusala valdkondlikke funktsioone delegeerinud II tasandile • Tekib vastutus ja kohustus maakonna kultuurikorralduse eest • On loodud juriidilised ja finantsilised alused kultuurikorralduslikuks tegevuseks • Väheneb riigi roll kultuurikorralduses maakonna tasandil • Osatakse sihtgrupile kõige lähemal tasandil vastu võtta kultuurikorralduse alaseid otsuseid

13. Regionaalse kultuurikorralduse II variant Regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni delegeerimine maakondade omavalitsuste liitudele

14. Tegevused regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni delegeerimisel maakondade omavalitsuste liitudele • Seadusandlusega delegeeritakse maakonna tasandi omavalitsuste liidule regionaalse kultuurikorralduse kohustus koos osalise riikliku toetusega • Vajatakse kokkulepet nii riigi kui OVL poolses rahastamises maakonna kultuurikorralduse alaseks toimimiseks • Vastavalt vajadusele muudetakse Kohaliku omavalitsusüksuste liitude seadust • KUM - OVL lepingu sõlmimine (Islandi variant), juhul kui ei muudeta seadusandlust • OVL juurde luuakse kultuurispetsialistide ametikohad

15. Omavalitsusliitude nõrkused regionaalses kultuurikorralduses • Omavalitsuste kuulumine OVL ei ole kohustuslik, sellest tulenevalt on problemaatiline ühistegevuse korraldamine maakonnas • Omavalitsused esindavad sageli (kitsalt) vaid omavalitsuse enda huvisid • OVL-del on senini vaid omavalitsusi ühendava rahvakultuuri alase koostöö kogemus • Seni, kuni OVL–d on vabatahtlikud ühendused, ei saaks riigi või omavalitsuste kultuurivaldkonna asutusi neile üle anda • Omavalitsused ei suuda sageli eristada KOV ja OVL kultuurikorralduse ülesandeid

16. Omavalitsusliitude tugevused regionaalses kultuurikorralduses • Osadel OVL-del (4-5) on olemas maakondliku kultuurikorralduse kogemus • Maakonna kultuurivaldkonna arengukavad ja ühistegevuste eelarved koostatakse peamiste rahastajate endi poolt • Maavalitsuste kultuuriametnikud oleksid maavanemate nõunikud kultuurialastes küsimustes

17. Regionaalse kultuurikorralduse III variant Regionaalosakonna loomine KUM struktuuris

18. Tegevused regionaalosakonna loomisel KUM struktuuris • Kultuuriministeeriumi juurde luuakse uus osakond – regionaalosakond • Muudetakse KUM põhimäärust ja struktuuri • Osakonnas töötavad 15 kultuurispetsialisti (ehk 15 maakonna saadikut - kultuuriatašeed), kelle töökohad on maakonnas • Osakonda juhib osakonna juhataja • KUM – SIM lepingu lõpetamine

19. Kultuuriministeeriumi nõrkused regionaalosakonna loomisel • Keeruline on põhjendada KUM struktuuri suurendamist majanduslikult raskel ajal • Tekib lisakulu KUM eelarves • Atašeed esindavad maakonnas KUM, kuid isiklikest oskustest hakkab sõltuma koostöö kvaliteet omavalitsustega ning riiklike kultuuriasutustega

20. Kultuuriministeeriumi tugevused regionaalosakonna loomisel • Luuakse maakondade kultuuriatašeede võrgustik • Käivitub tihe koostöö KUM valdkondlike nõunikega, kellele tekib atašeede kaudu käepikendus igasse maakonda • Atašeed esindavad KUM maakonna riiklike kultuuriasutuste nõukogudes • On lihtne suunata riiklikke toetusvahendeid maakondlikule tasandile kultuuriatašeede kaudu (erapooletu järelvaataja roll) • Lihtsam korraldada üle-eestilisi ettevõtmisi

21. Kultuuriatašeede võimalik võrgustik Saksamaa Soome Prantsusmaa Belgia Atašeed välisriikides Venemaa Suurbritannia KULTUURIMINISTEERIUM Võrumaa Harjumaa Atašeed maakondades Viljandimaa Hiiumaa Valgamaa Jõgevamaa Järvamaa Tartumaa Ida-Virumaa Läänemaa Lääne- Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa

23. Regionaalse kultuurikorralduse IV variant Maakonna kultuuriteenistuse loomine

24. Tegevused maakonna kultuuriteenistuse loomisel • KUM-ga seotud maakonna kultuuriasutused ning maakonnas töötavad kultuurivaldkonna riigiametnikud moodustavad ühiselt maakondliku kultuuriteenistuse • Kultuuriteenistuse peamiseks ülesandeks maakonnas on asutuste vaheline koordineeriv roll

26. Maakondliku kultuuriteenistuse loomise nõrkused • Kultuuriteenistus esindab maakonnas vaid riiklike huvisid • Kultuuriteenistuse tegelemisel vaid riigiasutuste omavahelise koostöö koordineerimisega võib jääda side ning koostöö OVL-ga nõrgaks

27. Maakondliku kultuuriteenistuse loomise tugevused • On loodud KUM esindus maakonnas • Riigi kultuurifunktsioonid on maakonna tasandil koordineeritud • Riigile kuuluvad kultuuriasutused suunatakse maakonna tasandil ühistegevusele

28. Regionaalse kultuurikorralduse V variant Maakonna kultuurinõukoja moodustamine

29. Tegevused maakonna kultuurinõukoja moodustamiseks • Maakonna kultuurinõukoda on mittejuriidiline organisatsioon (võib võrrelda seltsinguga) kultuurialase ühistegevuse korraldamiseks • Maakonna kultuurinõukoja moodustamiseks sõlmitakse osapoolte vaheline ühislepe • Määratletakse maakonna kultuurinõukoja funktsioonid ja rahastamisaluste põhimõtted • Valitakse maakonna kultuurinõukoja juht ning määratletakse juhi volitused

30. Riik Maavalitsus Maakonna Kultuuri Nõukoda KOV OVL Rakendusasutused Rahvakultuuri Keskus Maakondlikud rahva-kultuurispetsialistid OVL kultuurispetsialist Mittetulundus- ja erasektor OVL Kultuurikomisjon (KOVide esindajad) Omaalgatus Külaliikumine Keskseltsid Kohalikud ettevõtjad Turismisektor KOV kultuurispetsialist kultuuriasutused

31. Maakonna kultuurinõukoja loomise nõrkused • Kultuurinõukoda ei hakka tööle, kui osapooltel puudub tahe ja puuduvad kokkulepped • Kultuurinõukoda ei hakka tööle, kui valitud juht ei ole motiveeritud • Kultuurinõukojal on pigem koordineeriv roll (kui ei ole ühisleppes kokkulepitud teisiti)

32. Maakonna kultuurinõukoja loomise tugevused • Kaasatakse suur hulk osapooli maakondliku kultuurikorralduse protsessi • Toimub tööjaotus • Ühistegevuse eesmärkide saavutamiseks liidetakse maakonnas leiduvad nii inim- kui rahalised ressursid

33. Regionaalse kultuurikorralduse VI variant Maakondliku kultuuriseltsi loomine

34. Tegevused maakondliku kultuuriseltsi loomisel • Maakonna omavalitsused ning kultuuriseltsid loovad katusorganisatsioonina uue maakondliku kultuuriseltsi/ühenduse ühistegevuse korraldamiseks • Luuakse palgalised ametikohad • Rahastamise kokkulepete saavutamine maakonnas • Koostöölepped OVL, KUM, RAKK või …

35. Maakondliku kultuuriseltsi loomise nõrkused • Ilma omavalitsuste toetuseta on maakondlikul kultuuriseltsil ühistegevust raske korraldada • Kui ei looda kultuuriseltsile palgalist meeskonda, ei hakka selts edukalt toimima • Maakondlik kultuuriselts peaks tekkima alt-üles põhimõttel

36. Maakondliku kultuuriseltsi loomise tugevused • Maakondlik kultuuriselts võiks toimida sarnaselt maakonna spordiseltsile • Kui omavalitsused on asutajateks, siis on kindlustatud kultuuriseltsi baasrahastus ehk esmane tegevustoetus • Maakondliku kultuuriseltsi tegevjuhtide üheks ülesandeks jääb ka lisarahastuse leidmine ühistegevusele

37. Regionaalse kultuurikorralduse VII variant KUM, SIM ja HTM vahelise raamkoostööleppe sõlmimine Maakonnasiseste kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine

38. Tegevused koostöölepete sõlmimiseks • KUM, SIM ja HTM vahelise üleriigilise raamkoostööleppe sõlmimine ühiseks kultuurikorralduse toetamiseks maakonna tasandil • Regionaalse kultuurikorralduse maakondlike koostöölepete sõlmimine maavalitsuse, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, maakonna omavalitsuste liidu ja maakonna kultuuriseltsi/ühenduse vahel

39. Regionaalse kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine Üleriigiline tasand KUM SIM HTM Regionaalse kultuurikorralduse raamleping (1) Maakondlik tasand Maavalitsus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA Rahvakultuuri Keskus Regionaalse kultuurikorralduse maakondlik leping (15) Maakonna omavalitsuste liit Maakonna kultuuriselts (olemasolu korral)

40. Maakonna kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimise nõrkused • Riikliku tasandi osapooled võivad mitte nõustuda koostööleppe sõlmimisega • Koostöölepete sõlmimisel peaks üks juriidilistest osapooltest kandma juhtivat vastutust • Koostööleppest võib lepingu toimimise ajal üles öelda (näiteks siseministeerium KUM-SIM lepingu kehtivuse ajal) • Mida rohkem on partnereid, seda lihtsam on oma osa vastutust leppes vähendada

41. Maakonna kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimise tugevused • Maakonna tasandi eest vastutavad (ehk seni maakonda toetavad) ministeeriumid jõuaksid omavahelises koostöös uuele tasandile • Koostöölepped kindlustavad maakondliku kultuurikorralduse rahastamise ning traditsioonide jätkumise

42. Regionaalse kultuurikorralduse variantide koondloetelu • Teise tasandi omavalitsuse loomine • Regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni delegeerimine maakondade omavalitsuste liitudele • Regionaalosakonna loomine KUM struktuuris • Maakonna kultuuriteenistuse loomine • Maakonna kultuurinõukoja moodustamine • Maakondliku kultuuriseltsi loomine • KUM, SIM ja HTM vahelise raamkoostööleppe sõlmimine. Maakonnasiseste kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine

43. Kuidas edasi? • Milline variantidest on meile parim? • Kas ja kellele me peaksime variante tutvustama? • Milline tasand või kes peaks tegema variandi valiku? • Kas on mõeldav, et võib valida maakonna jaoks koguni kaks varianti? • Kas igas maakonnas peaks toimima erinev variant või sooviksime valida kõigile ühesuguse variandi? • Kas regionaalne kultuurikorraldus tegeleb vaid rahvakultuuriga või tegeletakse laiemalt kultuuri erinevate valdkondadega? • Kas näiteks loomemajandus peaks olema vaid suuremate linnade teema, see võiks see olla ka KOV ühistöö teema maakonna tasandil?

44. Rahvakultuuri Keskus ja regionaalne kultuurikorraldus • Rahvakultuuri Keskus on KUM-le oluline valdkonna tugistruktuur, teabe-, info- ja analüüsikeskus • Rahvakultuuri Keskuses on hoogustumas töö vaimse kultuuripärandi väärtustamise suunal • Rahvakultuuri Keskus on koostööpartner erinevatele valdkonna asutustele ja organisatsioonidele • Rahvakultuuri Keskus on arvestatav osaline regionaalses kultuurkorralduses

45. Kokkuvõtteks • Regionaalset kultuurikorraldust ei saa võtta kui ühekordset aastast projekti • Regionaalse kultuurikorraldusega peab tegelema tugistruktuur või üksus, millele on garanteeritud iga-aastane baasrahastus tegevustoetuse kaudu (töötasu, bürookulu). Kõike muid ühistegevusega seonduvaid ettevõtmisi tuleks võtta kui projekte • Regionaalne kultuurikorraldus peaks olema maakonna kultuuriarengukava teema. Kes maakonnas kultuuriarengukavaga tegeleb ja missugused on maakondlikud kultuurialased ühisettevõtmised

46. Kokkuvõtteks II • Üksikisiku roll maakonna tasandi kultuurikorralduse kvaliteedis on liialt suur • Me vajame võimekaid kultuurikorraldajaid ja nende tegemisi on vaja väärtustada Ei ole olemas tasuta lõunaid!

47. Tänan tähelepanu eest! Õigeid valikuid soovides Eino Pedanik Nõunik