Lindude gripp e. klassikaline katk

1. Lindude grippe. klassikaline katk Enel Niin Loomatervishoiu ja loomakaitse osakonna juhataja

2. Eesti staatus • LG pole kunagi diagnoositud • LG vastane vaktsineerimine keelatud • RLTP raames uuritakse munakanade tootmiskarju ning kõiki sugukarja linde • 2005 aastast alates ka • metslinde

3. Üldiseloomustus • Eriti ohtlik loomataud • Massiline haigestumine • Väga nakkav • Ägeda kuluga • Suur surevus • Suur majanduslik kahju

4. Haigustekitaja • Orthomyxoviridae sugukondInfluenzavirus perekond • Influentsa viirus A - haigestuvad, linnud, loomad ning inimesed Viirusel A on 15 erinevat hemaglutiniin (H) ning 9 neuramidaas (N) alamtüüpi • Influentsa viirus B - haigestuvad inimesed • Influentsa viirus C - haigestuvad inimesed

5. Haigustekitaja • Kõrge virulentsusega (HPAI) –väga suur surevus, “klassikaline lindude gripi “ tunnustega või ootamatu surm • Keskmise virulentsusega – väga suur haigestumine, surevus on küllaltki kõrge ca. 50-70% • Madala virulentsusega – kliiniliste tunnusteta või nõrkade respiratoorsete haigustunnustega. Nähtav depressioon või munatoodangu probleemid

6. Kõrge patogeensusega LG • Tekitaja  Influentsa viiruse H5 ja H7 alamtüübid või  ükskõik influentsa viirus, mis põhjustab suurt surevust (kodu) lindude seas (põhjustatud tüüp A poolt , intravenoosne patogeensuse indeks kuue kuu vanustel kanadel on kõrgem kui 1.2 ) • Peiteperiood 1-7 (3-5) päeva • Nakatutakse alimentaarselt, respiratoorselt • Haigestunu eritab veel kuni 2 k. tekitajat sekreetide ja ekskreetidega, ka munadega

7. Vastuvõtlikkus • Haigestumine ja suremus sõltub suuresti linnu liigiti ja viiruse tüvest. Kodu- ja metslinnud:  Esmajoones kanad ja kalkunid. Samuti faasanid, haned, pardid jne.  Linnud lemmikutena (n. võistlus või võitlus eesmärgil)  Vabalt elavad metslinnud. Eriti ohtlikud on rändveelinnud- viiruse reservuaar.  linnud, kes elavad kodulindude kasvanduste lähedustes.

8. Kliiniline pilt (kana, kalkun) • Äkksurm (surevus võib olla isegi 100%) või väga suur surevus Äkksurma korral võivad muutused puududa • Drastiline munatoodangu langus või katkemine • Respiratoorsed nähud • Tugev depressioon, apaatsusus, veetustumine • Näoosa ödeem paistetusega ja harja ning lokuti tsüanoos • Tugev lihaste liigveresus • Petehiaalsed hemorraagiad sisemistel kelmede pindadel • Lõppdiagnoos- vajalik viiruse isoleerimine.

9. Kliiniline pilt (part j.t.) • On vähem vastuvõtlikumad • Viirust võib isoleerida kliiniliselt tervetelt lindudelt- viiruse reservuaar. • Kõige virulentsemad tüved võivad põhjustada partidel silmapõletikke pimedaks jäämisega, depressiooni, osalist paralüüsi või äkksurma • Haned, tuvid, faasanid võivad olla resistentsed viirusele • Patogeense viiruse poolt põhjustatud lindude gripp (HPAI) on ohtlik paljudele linnu liikidele - n. tiirud, vutid

10. Lokutite turse Vasakul haigestunud linnu hari Paremal normaalne linnu hari

11. Verepais ja täppverevalumid jalgadel HPAI - avatud paistetunud lokuti

12. Jalanaha kärbumine Peapiirkonna ja laugude turse Verevalumid hingetorus

13. Verevalumid soolestikus

14. Ülekandemehhanismid • Otsene kontakt nakatatud lindude eritistega, eriti rooja kaudu • Saastunud sööt, vesi • Närilised • Koerad-kassid vedades laiali nakatunud laipasid • Inimesed, transport, saastunud vahendid • Kliiniliselt terved vee ja merelinnud • Nakatunud purunenud munad inkubaatoris

15. Ülekandemehhanismid

16. Haigustekitaja vastupanuvõime kk.s • Temperatuur: inaktiveerub +56ºC juures 3 tundi, +60ºC juures 30 minutit.pH: inaktiveerub happelises pH keskonnas.Kemikaalid: inaktiveerub oksüdeerijate, dodetsüül sulfaadi, lipiidide solventide ja -propiolaktooni toimel.Desovahendid: formaliin, jodiini ühendid, 2% NaOH or Virkon®S

17. Linnugripp ja inimene (1) Lindude grippi (tüüp A) jäävad imetajatest: inimesed, linnud (kanad, kalkunid parid jne.) ning loomad (sead, hobuseid jne) • Inimestele on ohtlik eelkõige H5N1, H7N2, H9N2 ja H7N7 viiruse alamtüübid. • Erinevate liikide gripiviirused võivad vahetada geneetilist materjali (reassortment) juhul, kui mõlema liigi viirused nakatavad üheaegselt inimorganismi.

19. Linnugripp ja inimene (2) • Uue tüve tekkimine geenide vahetuse teel sea organismis, sest siga võib nakatuda nii sigade, linnu kui inimgripiviirustega • Levikutee - aerosool, tolm • Vastuvõtlikus - suur, üle 90% • Immuunsuse kestvus inimestel - keskmiselt 10 kuud • Vaktsineerimine inimestel - puudub

20. Kliiniline pilt inimesel • Kõrge palavik (>38° C) • Kurgu- ja lihasvalu • Köha, hingeldus • Silmapõletik Raskeim tüsistus on kopsupõletik, millega kaasneb raskekujuline hingamispuudulikkuse sündroom. Koos võivad nad põhjustada surma.

21. Haiguse levik • Tekitajat kirjeldati 1x 1880 Itaalias • Saksamaal, Hollandis, Belgias – puhangud 2003 • Hong-Kong – puhangud 1997-2003 • Lõuna-Aafrika, Tai, Vietnam, Kambodža, Hiina, USA, Kanada, Korea – 2004 • Indoneesia, Vietnam, Venemaa, Kasahstan, Jaapan, Korea, Mongoolia, Filipiinid - 2005

23. EL meetmed • Eluslindude, s.h. lemmiklindude • Linnuliha ja –toodete • Töötlemata sulgede ja suleosade impordi keeld riskiriikidest • Soovituslikud lisameetmed:tõsta 2005/2006 metslindude uuringute mahtu, võtta tarvitusele bio-ohutuse lisameetmeid ( N: veelinnud siseõue), pidevalt avalikkust teavitada, kaasajastada situatsioonplaanid, tihendada piirikontrollimeetmeid

24. Eesti lisameetmed • Kirjad Maksu- ja Tolliametile teavitamaks piirangutest ja palumaks kontrolli tõhustumist • Peadirektori käskkiri, mis keelab linnukasvatajatel ohustatud piirkondadest pärineva sööda käitlemise (s.h. lindudele söötmise) • Ohustatuks loetakse piirkond, kus viimase taudikolde likvideerimisest on möödunud vähem kui 30 päeva

25. Käitumine taudipuhangu korral • 92/40 EEC lindude gripi direktiiv • Lindude gripi tõrje eeskiri (Põllumajandusministri 11. aprilli 2003. a määrus nr 41) • Lindude gripi ja Newcastle`i haiguse tõrje tegevusjuhend