1 / 53

Gripp - Influenza

Gripp - Influenza. Dr. Rita Pihlak TÜK Sisekliinik nakkusosakond. Termin prantsuse keelest – gripper (haarama). Nakatumine õhk-piisknakkuse teel Äge viiruslik nakkushaigus Kliiniliselt palavik, üldine intoksikatsioon, ülemiste hingamisteede kahjustus Perioodiliselt epideemiad, pandeemiad

brier
Download Presentation

Gripp - Influenza

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Gripp - Influenza Dr. Rita Pihlak TÜK Sisekliinik nakkusosakond

  2. Termin prantsuse keelest – gripper (haarama) • Nakatumine õhk-piisknakkuse teel • Äge viiruslik nakkushaigus • Kliiniliselt palavik, üldine intoksikatsioon, ülemiste hingamisteede kahjustus • Perioodiliselt epideemiad, pandeemiad • RHK-10 koodid: J10-J11

  3. Ajalugu • Kirjeldatud kauges minevikus - II sajandil - vene haigus - VI sajandil - itaalia palavikuna • XIV sajandil kolm suurt epideemiat: • 1323a. 1328a. 1387a. Alates 12.sajandist 130 gripilaadse haiguse epideemiat

  4. Ajalugu • Esimene pandeemia 1580.a. - levis idast läände, eitati haiguse nakkavust, peeti atmosfääri nähtuseks • XVII sajandi gripipandeemia-komatoosne palavik, väga raske • XIX sajandil ulatuslikud pandeemiad

  5. Ajalugu • XX sajandil 2 suurt pandeemiat: 1918 -1919 Hispaania gripp – põdes 500 miljonit inimest, suri 20-40 miljonit 1957-1958 Aasia gripp – põdes 2 miljardit inimest, surevus väiksem Pandeemiad algasid Kagu-Aasiast ja levisid Euroopasse, Ameerikasse jne.

  6. Ajalugu

  7. 1918.a. gripipandeemia

  8. Ajalugu • 1968 a. Hongkongi gripi pandeemia, suri 45 000 inimest (H2N2) • 1997 a. talvel levis Moskva gripp sarnaselt pandeemiale Alates XVI sajandist kuni tänaseni on registreeritud 21 gripi pandeemiat Ajaloost on gripp võrreldav katku, koolera ja rõugetega

  9. Epidemioloogia • Maailmas haigestub igal aastal grippi 500 miljonit inimest • Gripp koos teiste ägedate hingamisteede haigustega moodustub 95% kõigist nakkushaigustest • Hooajalisus: - põhjapoolkeral: sügisel, talvel - lõunapoolkeral: maist septembrini

  10. Epidemioloogia • Gripp – antropozoonoosne infektsioon • Reservuaar – sporaadiline haigestumine • Esineb aastaringselt, tõuseb sügis-talvel • Levik nelja põhivormina: sesoonne, epideemiline, pandeemiline, linnugripi inimvormina

  11. Haigestumine Eestis AastaHaiged100 000 elaniku kohta 2003 - 7201 531 2004 - 1400 103,2 2005 - 603 44,6 2006 - 693 51,6 2007 - 2832 211,0 2008 - 1127 84,0 2009 - 10 771 803,2

  12. Etioloogia • Gripp on ainuke viirusnakkus, mida tunti enne tekitaja s.o. viiruse avastamist • Gripiviirus – sugukond: Orthomyxoviridae perekond : Influenzavirus • Gripiviirused avastati: A – 1933. a. B – 1940. a. C – 1947. a.

  13. Etioloogia

  14. Etioloogia • B ja C gripiviirused- inimesel • A gripiviirus – ka linnu- ja loomaliikidel • Gripiviiruse unikaalseks omaduseks on muutlikkus, mida nimetatakse triiviks • See haarab põhiliselt A gripi viirust ja tema üheksast antigeenist kahte pinnaantigeeni: - hemaglutiniini (H) - neuraminidaas (N)

  15. Etioloogia Hemaglutiniin on gripiviiruse see komponent, mis tagab gripiviiruse seostamise rakuga Neuraminidaas laseb paljunenud viirused raku küljest lahti A-gripiviirusel on 16 erinevat hemaglutiniini ja 9 neuraminidaasi Inimesi nakatavad alatüübid N1 ja N2 ja on kolm kombinatsiooni: H1N1, H1N2, H3N2

  16. Etioloogia • 1933. a. avastatud A-gripiviirust märgistati A (H1N1) • 1957.a. Aasia gripipandeemia tekitaja- mõlema muutunud antigeeniga alatüüp A (H2N2) • 1968.a. Hongkongi gripi pandeemia põhjustas muutunud hemaglutiniiniga alatüüp A (H3N2)

  17. Etioloogia • Uute alatüüpide tekkeks on mitu võimalust. Kuna viirus paljuneb komponentide kaupa, mis monteeritakse viriooniks, siis raku seganakkuse korral mitme viirusega võib virioonidesse inkorporeerida komponente erinevatelt viirustelt • Gripi epideemiate kordumist võimaldab viiruste pidev antigeenne muutumine

  18. Etioloogia • Väikeste antigeensete omaduste muutused 2-3 aastaste intervallidega: epideemiad • Suuremad antigeensete omaduste muutused 10-40 aasta järel: pandeemia

  19. Etioloogia • Kui A- gripiviiruse geenid püsivad stabiilsena, siis ohtliku epideemiat ei teki. Inimkonnal on selle viiruse vastu teatud immuunsus • B – gripiviiruse antigeenne struktuur on suhteliselt stabiilne, omab kahte genotüüpi

  20. Etioloogia • Väliskeskkonnas püsib gripiviirus: - kätel 5 minutit - kõvadel pindadel 24-48 tundi - riietel 8-12 tundi • 56º - 60ºC inaktiveerub mõne minutiga • Desinfitseerivate vahendite toimel hävib kiiresti

  21. Patogenees • Gripiviirused paljunevad hingamisteede (ninaneelu, trahhea, bronhide) limaskesta rakkudes • Gripiviirus on rakusisene, areneb peamiselt tsütoplasmas, vahel ka tuumas

  22. Patogenees • Viirused tungivad organismi ülemiste hingamisteede kaudu • Nakkusprotsess areneb limaskestal või kopsukoes ja kulgeb viies faasis: 1. Viirused paljunevad hingamisteede limaskesta rakkudes 2. Viirused levivad vere ja lümfiga kogu organismis

  23. Patogenees 3. Viirused kahjustavad hingamisteede ülemisi ja alumisi osi 4. Kujuneda võivad hingamisteede bakteriaalsed tüsistused 5. Nakkusprotsess taandub ja algab organismi paranemine

  24. Patogenees • Histoloogiliselt väljendub gripiviiruse kahjustus ülemiste hingamisteede epiteelirakkude düstroofias, nekroosis ja deskvamatsioonis

  25. Kliiniline pilt • Inkubatsiooni periood: mõni tund - 5 päeva • Gripihaige on nakatamisohtlik üks päev enne ja kuni viis päeva pärast (harva 7p) haigusnähtude ilmumist • Äge algus: kiire palaviku tõus • Külmavärinad • Valgusekartus silmades

  26. Kliiniline pilt • Luu- ja liigesvalu • Lihasvalu (eriti jäsemetes ja seljas) • Peavalu • Kurguvalu • Nõrkus ja higistamine • Köha (kuiv) ja nohu • Unetus

  27. Objektiivne leid • Väljendunud näo hüpereemia, konjunktiviit • Ninaneelu hüpereemia • Valkja katuga keel • Tuhmid südame toonid • Tahhükardia või bradükardia • Vererõhu langus

  28. Tüsistused • Interstitsiaalne pneumoonia • Sekundaarne bakteriaalne pneumoonia tekitajad : Streptococcus pneumoniae Staphylococcus aureus Haemophilus influenzae

  29. Tüsistused • Krooniliste kopsu- ja südamehaiguste ägenemine • Keskkõrvapõletik • Müokardiit • Sinusiit • Entsefaliit • Toksiline shokk • Febriilsed krambid

  30. Tüsistused • Imikutel ja väikestel lastel: kõriturse bronhioliit • Võimalik letaalne lõpe: ajuturse hemorraagiline kopsuturse

  31. Diagnostika • Gripi diagnoosimine ilma laboratoorsete või epidemioloogiliste andmeteta on ebausaldatav

  32. Diagnostika • 1. Antigeeni määramine • - materjal ninaneelust 2-4 cm sügavuselt ninaõõnest 1.-5. haiguspäeval • - võetakse kuiva steriilse tampooniga, vajalikud silinderepiteelirakud • - sekreedist määratakse antigeeni struktuurseid osi ja genoomi • Vastus samal päeval

  33. Diagnostika • 2. Antikehade määramine • Seroloogia: IgM ja IgA-tüüpi antikehad - tekivad nädala jooksul peale haigestumist - maksimaalne kontsentratsioon 2.-3. nädalal, seejärel hakkavad langema

  34. Ravi • Sümptomaatiline ravi: • Voodirezhiim • Vedelike manustamine • Antipüreetilised preparaadid • Köhavastased ravimid • Nohutilgad

  35. Ravi • Viirusvastane ravi • 1.Preparaadid, mille viirusvastane toime on seotud M-2 proteiiniga (M-2 valk on ründepunktiks) • Amantadin - täiskasvanutele, lastele • Rimantadin – täiskasvanutele • on aktiivsed A-gripi kõigi tüvede vastu • ei avalda mõju B-gripi viirustele

  36. Ravi • Neil ravimitel on farmakokineetilised erinevused • Amantadin ei tee läbi metabolismi, eritub muutumatult uriiniga. • Rimantadin teeb läbi metabolismi, 15% eritub muutumatult uriiniga, ülejäänud metaboliitidena, võivad olla kõrvaltoimed

  37. Ravi • Raviefekt: • - kliiniline sümptomatoloogia väheneb • - palavik alaneb kiiresti • - lüheneb viirusest vabanemise aeg • - lüheneb haiguse kestvus

  38. Ravi • Kõrvalnähud: • - KNS-i poolt: unetus, uimasus, krambid, peavalu - suukuivus - nahalööve - hüpotoonia Üledoseerimisel esineb motoorne rahutus, hallutsinatsioonid, desorienteeritus

  39. Ravi • 2. Neuraminidaasi inhibiitorid • Zanamivir e. Relenza • inhibeerib A- ja B-gripiviiruse neuraminidaasi selektiivselt • Pärsib gripiviiruse paljunemist hingamisteedes • Kasutatakse lokaalselt 26-36 tundi peale esmaste sümptomite ilmnemist: kaks inhalatsiooni 2x päevas viie päeva vältel

  40. Ravi • Oseltamivir e.Tamiflu • Pärsib A ja B-gripi replikatsiooni ja patogeensust • Kasutatakse gripi profülaktikaks ja raviks • Manustada 5 päeva jooksul: - lapsed 1.a.-12.a. vastavalt kehakaalule - täiskasvanud 75 mg 2x päevas • Kokkupuutejärgne profülaktika: 75 mg 1x päevas seitsme päeva jooksul

  41. Profülaktika • Inaktiveeritud vaktsiinid on kasutusel 1940. aastast • Vaktsineerimine aitab ära hoida ca 70% rasketest haiglaravi vajavatest infektsioonidest • Gripiviirusevastase vaktsiini väljatöötamise põhiprobleem on erinevate antigeensete variantide rohkus

  42. Profülaktika • Gripiviiruse antigeenne muutlikkus põhjustab peaaegu igal aastal uute variantide või antigeensete tüüpide ilmumist ja levimist ülemaailmsete epideemiatena • Vaktsiini seisukohast tähendab see vajadust valmistada kolmest viirustüvest igaks aastaks uus kombinatsioon.

  43. Profülaktika • Gripiviiruse vastane vaktsiin ei sisalda elusviirust vaid viiruse inaktiveeritud pinnavalke • Gripiviirus on paljundatud kanamunades, mistõttu gripivaktsiin võib puhastamisest hoolimata sisaldada mõningal määral kanamunavalke

  44. Profülaktika • Vaktsiini toime: antikehade tekke stimuleerimine neuraminidaasile ja hemaglutiniinile • Vaktsiin valmistatakse antud hetkel tsirkuleerivatest serotüüpidest • WHO klassifikatsioon märgib ära tüübi, peremehe, geograafilise päritolu, tüve numbri, isoleerimise aasta ja alatüübi.

  45. Profülaktika • Peale vaktsinatsiooni on võimalik positiivne ELISA test HIV-le, anti-HCV-le ja inimese T-lümfotroopsele viirusele. • Immunoblot test jääb negatiivseks • See on seotud varase mittespetsiifilise IgM tekkega gripivaktsiinile

  46. Profülaktika Keda vaktsineerida? • Kroonilisi südame-, kopsu-, neeruhaigusi ja diabeeti põdevaid patsiente • Immuunpuudulikkusega patsiente • Immuunsupressioon- ja kortikosteroidravil olevaid patsiente • Meditsiinitöötajaid • Rasedaid II ja III trimestril

  47. Profülaktika Vastunäidustused: • Äge infektsioon või palavikuga haigus • Allergia kanamunavalgu suhtes • Ebatavaline reaktsioon eelnevatele vaktsineerimistele

More Related