Maakonna arengustrateegia

1. Maakonna arengustrateegia Aivi Telvik SA Tuuru juhataja 25. aprill 2007 BEN seminar

2. OLUKORRAST MAAKONDADES • Maakondades on hulgaliselt kehtivaid arengudokumente (KOV, maakondlikke integreeritud kavasid, valdkondlikke) • Kõigis maakondades on integreeritud dokumentidest olemas maakonnaplaneering • Hiiu maakonna valdkondlikud AKon: energeetika AK koolivõrgu AK turismi AK hooldusravi võrgustiku AK

3. KÜSIMUSED JA PROBLEEMID • Kas arengudokumendid haakuvad omavahel? • Majandusarenguga seotud arengustrateegiaid leidub vähem, pigem on õigusaktidest tulenevad kitsa valdkonna kavad • AK on koostatud erinevatel aegadel • Koostatud erineva ajahorisondiga • Ülesehituselt erinevad • Terminoloogia - arengukava, arengustrateegia, tegevuskava • Kättesaadavus? Ja igapäevatöös kasutamine?

4. EESMÄRK • Milleks meile arengustrateegiaid vaja on? • Ideaalvariant: • soovitud tuleviku määratletus • erinevate huvide tasakaalustatus • tegevuskokkulepete saavutatus piirkonna arenguliste ühishuvide defineerimise kaudu • Praktilises mõttes: • arenguprobleemide ja -vajaduste kaardistatus, arendusideede väljatoomine, tegevuskavade väljatöötamine, rahastamismeetmete (nt. SF) kavandamise alus • otsuste põhjendamise alus

5. VORM • juriidiline ja sisuline staatus, seos regionaalhaldussüsteemiga (omanik) ning planeerimise õigusraamistikuga • eraldi dokument vs. maakonna- planeeringu osis (seletuskiri)? • siduv vs. suunav ----> kehtestatav vs. kokkulepe • Korrigeerimine, kui sage?

6. SEOS MUUDE AK-ga • Seos maakonnaplaneeringuga • Seos KOV arengukavadega (tegevuskava...) • Seos teiste maakonna tasandi (valdkondlike, piirkondlike) strateegiatega (üldised strateegilised valikud...) • seos riiklike strateegiatega

7. Hiiumaaarenguvisioon aastaks 2010 • kõrge elatustaseme ja heaolu saar • turvaliseim koht Eestis • toimiv säästliku arengu mudel Läänemeres • parim paik kaugtööks KAS JÄÄME SELLE JUURDE?

8. LÄHTEÜLESANNE Hiiumaa arengustrateegia koostamise I etapile Töö sisu: • Ülevaade kehtivatest Hiiu maakonna eri tasandite arengudokumentidest koos eksperthinnangu andmisega arengustrateegiale „Hiiumaa 2010“. • Ülesande käigus kaardistada hetkel kehtivadkõigi tasandite arengukavad

9. Kaardistamise tulemusena • kirjeldada valdkondade hetkeolukord • analüüsida kõigi kaardistatavate arengukavade kattuvusi, tuua välja nende omavahelised seosed ja vasturääkivused, tuua välja üldised suundumused ja probleemid • koostada arenguvajaduste loetelu valdkonniti 2007 - 2013

10. Hiiumaa külaarengukavad • Kokku on koostatud 12 piirkondade vs. Külade arengukava, mis hõlmavad 83 küla Hiiu maakonnas (kokku 182 küla) • Emmastes – 17 küla • Kõrgessaares – 31 küla • Käinas – 9 küla • Pühalepas – 26 küla

11. EDASI • Koostatakse lähteülesanne Hiiumaa arengustrateegia koostamise II etapile Võimalused: • Maakonna arengustrateegia • Arengukokkulepe sotsiaalsete partnerite vahel, vastutus jaotatud

13. Sotsiaalne kapital • arengueesmärkide määratlemisel ja saavutamisel on võtmesõnaks koostöö, koostöövõime ehk sotsiaalne kapital (SK) • SK-l on teatud sarnasus inimkapitaliga ning füüsilise kapitaliga, neid võib nii kasvatada kui kahandada (raisata)

14. Inimkapitali vähendavad tegurid • madal sündivus • halb tervis (pikaajaline töötus, heitumine) • enneaegsed surmad • ebaterved eluviisid • koolist väljalangevus • vaesus • edu ja tarbimiskultus • väljaränne • ettevõtluses rõhk alltöövõtule jne

15. SK raiskamist ehk koostöövõime halvenemist iseloomustavad: • ületöötamist põhjustanud edu ja tarbimiskultus, tegijate vähesus • perekonnasidemete nõrgenemine (mehed mandril…) • korruptsioon • varanduslik ja hariduslik kihistumine (mittemõistmine omav.) • ebaõiglus • mannetu regionaalpoliitika • HIV, narkomaania, kuritegevuse kasv • ühiskonna atomiseerumine (igaüks nokitseb omaette) • kadedus • religiooni nõrkus jne

16. Inim- ja sotsiaalse kapitali nappuse mõjud • oht rahva, tema keele ja kultuuri edasikestmisele • madalam konkurentsivõime majanduses • väljaränne – paremat elupaika otsima • võõrtööjõu vajadus majandusarengu nimel

17. Tugev kodanikuühiskond aitab vastu seista SK vähenemisele • hoiab silma peal poliitikutel, mõjutab otsuseid • hoiab igikestvaid väärtusi • töötab välja sihid, visioonid ühiskonna arenguks – kes me tahame olla mõne aja pärast • seisab vastu kihistumisele ja annab uued võimalused hättasattunuile • aktiviseerib passiivseid, kaasab • Planeerimise võti - RÄÄGI INIMESTEGA!

18. SK suurendab • Koolitus, kaasamine läbi koolituste • Leader mõte on kaasamise ja koolitamise kaudu tugevdada kohalikku kogukonda, õpetada teda mõtlema, planeerima, vastutama ja koos tegutsema

19. LEADER PIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA • Piirkonna elanike ja elanike rühmade kaasatus • Tegevuspiirkonna ühtsus • Partnerluspõhimõtete rakendamine • Eelarve selgus, põhjendatus • Strateegia ülesehitus, ajakava elluviidavus • Strateegia majanduslik elujõulisus ja jätkusuutlikus • Strateegia uuenduslikkus • Rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö elemendid • Kohaliku arengupotentsiaali kasutamine

20. PÕLVAMAA PK STRATEEGIA PROGRAMMID (näide) • Piirkonna turismikaartide programm • Loodus- ja kultuuripärandi tutvustamise prog. • Kogukonnaettevõtete, turismi- ja loodustoodete koolitusprogramm • Turismiinvesteeringute ettevalmistamise prog. • Elukondliku üldkasutatava infrastruktuuri prog. • Kogukonna tegevuskeskuste programm • Külaliidrite koolitusprogramm • Noorteaktiivi programm

21. MTÜ Hiidlaste koostöökogu • Hiidlaste koostöökogu = partnerluskogu • Piirkond – kogu Hiiumaa • Praegu viiakse läbi piirkonna sotsiaal-majanduslikku uuringut • Kasvatatakse piirkonna sotsiaalset kapitali (töötubades kaasamine jne) • Aasta lõpuks valmib maaelu integreeritud arengustrateegia, mille ülesehitus täna veel lahtine

22. TÄNAN! RÕÕMSAID PÄEVI HIIUMAAL!