MIKS ON VAJA MAAKONNA ARENGUKAVA?

1. MIKS ON VAJA MAAKONNA ARENGUKAVA? Silvi Ojamuru endine Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, alates 20.02 Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht 16.veebruar 2006.a.

2. Minu praktilistest kogemustest: • Kohaliku omavalitsuse arengukavade (1990 ja 1995) koostamise praktilised kogemused Kehtna vallavanemana; • valla üldplaneeringu (1993) koostamise koordineerimine; • Rapla maakonnaplaneeringu (1999) ja teemaplaneeringu (2001-2002) koostamise juhtimine; • osalemine üleriigilise planeeringu Eesti 2010 koostamisel; • maakonna arengustrateegia (1999) ja arengukava (2003-2005) koostamise koordineerime • erinevate arengukavade ja – strateegiate metoodiline juhendamine

3. Mõistetest • planeerimine – protsess, mille käigus kavandatakse tulevikku. Lähtutakse senisest arengust, hetkeolukorrast, soovidest ja võimalustest; • strateegiline planeerimine – strateegilisel mõtteviisil ja vastaval loogikal põhinev planeerimisprotsess; • arengukava (arengustrateegia) – dokument, milles on üldised tegevusvaldkonnad ja –suunad (prioriteedid, mis on planeerimisprotsessi alguses kokku lepitud), visioon ja strateegilised eesmärgid ning konkreetsed tegevuskavad pikas või keskpikas perspektiivis

4. ARENGUKAVA ARENGUSTRATEEGIA

5. … mõistetest • ruumiline planeerimine – territoriaalne planeerimisprotsess (enamasti väljund kaardina); • temaatiline planeerimine – mingi eluvaldkonna (teema) planeerimisprotsess – • Näiteks algatatud Sots. infrastruktuuri teemaplan. • planeering – planeerimisprotsessi tulemusel koostatud dokument, sh enamasti kaardimaterjalid • näiteks omavalitsuse üldplaneering, detailplaneering, maakonnaplaneering, teemaplaneering jne

6. Seosed RIIKLIKUD SEKTORKAVAD ÜLERIIGILINE PLANEERING RIIKLIK ARENGUKAVA REG.ARENGU STRATEEGIA MAAKONNA ARENGUKAVA MAAKONNAPLANEERING OMAVALITSUSE ARENGUKAVA OMAVALITSUSE ÜLDPLANEERING

7. Õiguslik taust • Kuigi maakonna arengukava koostamist ei nõua praegu ükski kehtiv õigusakt, siis mitmed normdokumendid nõuavad erinevate projektide ja investeerimiskavade vastavust maakonna arengukavale ning ka sellest väljavõtteid! • Planeerimisseaduse järgi on vaja koostada maakonnaplaneering, mille koosseisus on/võib olla (kuid ei pea!) ka maakonna arengukava. • Viimastel aastatel koostatud maakondade arengukavad on kinnitatud maavanema poolt Vabariigi Valitsuse seaduse alusel või on kinnitanud erandkorras hoopis Vabariigi Valitsus (Ida-Virumaa). • Praegu koostamisel olev “Regionaalse arengu suunamise seadus” püüab seda õiguslikku kitsaskohta lahendada.

8. Kas maakonna arengukava on vaja? Kindlasti on, sest ka sel tasandil on vaja • kavandada elu pikema aja peale ette; • kavandada eesmärgipäraseid tegevusi; • sõnastada selge arenguvisioon, leppida kokku tegutsemise eesmärgid ja konkreetsed tegevuskavad eesmärkide saavutamiseks; • kavandada valmisolek muutusteks Kindlasti on vaja, sest maakonna tasandil on oluline sidustada erinevad harukondlikud arengustrateegiad ja kohalike omavalitsuste arengukavad! Mujal seda ju ei tehta!

9. Milleks see arengukava hea on? Maakonna arengukava on KOKKULEPE paikkonna arengusuundadest. Selle koostamisel peaksid kõik soovijad saama osaleda – kas otse või esindajate kaudu.

10. … milleks see arengukava hea on? Arengukava on: • asukohaturunduse tööriist; • strateegilise juhtimise tööriist maavanemale, omavalitsuste liidule, maakondlikule arenduskeskusele jt; • koostööprojektide kokkulepete alus; • arendusprogrammide ja -projektide alusdokument; • investeerimisvajaduste “tõestusmaterjal”; • riigi- ja omavalitsuste eelarvete koostamise abivahend; • vajalike piirangute kehtestamise üks alusdokumente; • maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringute alusdokument, mille alusel koostatakse ruumiline lahendus • jms

11. Hästi koostatud ja demokraatlikult kinnitatud arengukava on maakonna omavalitsuste, äriühingute, kodanikeühenduste üks edu pante!

12. Mida peaks teadma? Areng on isereguleeruv süsteem – kvalitatiivne täiustumine. Arendada ei saa! TOIMIMINE LEIA SIIT PÕHIPROBLEEMID! MUUTUMINE (HOIDMINE) ARENG KVALITATIIVSED MUUTUSED ÄRA MUUDA SEDA, MIDA PEAB HOIDMA!

13. … mida peaks teadma? • Arengukava koostamine on protsess. Protsessi ülesehitus peab olema loogiline ning see tuleb kõigepealt üksikasjalikult läbi mõelda.Protsessi tuleb kaasata erinevate huvirühmade esindajaid – nii era- kui avalik sektor + kodanikeühendused. • Eesmärgistatus on arengukavas väga oluline. Vahendite kokkuhoid või nende suurem kulutamine on primitiivsed eesmärgid, samuti millegi vältimine või millegi ära tegemine. Parimad eesmärgid on olukorra/ seisundimuutused. Samas ei tohi seada liiga utoopilisi eesmärke, mille saavutamine pole reaalne. • Seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja koostada tegevuskavad ja kavandada vajalikud vahendid.

14. … mida peaks teadma? • Muutuste kavandamiseks (arengukava sisu!) on vaja mõningaid eeldusi: • tarkustavastada probleemsed kitsaskohad ja neid tekitavad põhjused (kus need on, mida täpsemalt põhjustavad…) • oskustsõnastada probleeme tekitavad põhjused • julgustneed avalikult välja öelda • Probleeme ei saa lahendada! Needlahenduvad iseenesest, kui kõrvaldada probleemide põhjused. Põhjused on kõrvaldatavad mingil kindlal ühiskonna tasandil (nt riiklik, regionaalne, omavalitsuslik, perekondlik, isiksuse tasand). Tavaliselt ei lahendu probleem sel tasandil, kus see ilmneb. • Selleks, et midagi muutuks, saab muuta: • eesmärke, tegevuse põhimõtteid, hindamise kriteeriume, struktuure, koosseise

15. Mõned praktilised tähelepanekud • Eestis on tohutu hulk harukondlikke arengukavasid, mis ei haaku omavahel – valdkondadevaheline koostöö on väga puudulik! • Harukondlikud arengukavad koostatakse tsentraalselt, kaasamata huvigruppe, regioonide esindajaid ja kohalikke omavalitsusi. Kaugenemine subsidiaarsusprintsiibist. • Hoolimata kehtivatest arengukavadest ja kokkulepitud investeeringuplaanidest on jätkunud “poliitiliste katuserahade” eraldamised. Tulemused -ebaefektiivsed investeeringud ja usaldamatus. • Omavalitsuste tugevnemise ja maavanemate rolli nõrgenemisega on kaasnenud regionaalhalduse ebamäärasus.

16. … mõned praktilised tähelepanekud • Küllaltki raske on saada adekvaatseid maakondlikke alusandmeid – eriti tööhõiveandmeid • Nõrgalt on käsitletud riigi ettevõtluse, sh maamajanduse pikemaajalised arengusuunad • Maakonnakeskuste osa maakonna arengukavas peaks olema eraldi käsitletud, sest keskusomavalitsus kannab teistest suuremaid haldusülesandeid

17. Soovid ja soovitused • Keskvalitsuse tasandil on vaja tugevdada strateegilist juhtimist ja planeerimist – erinevad valdkonnad peavad omavahel tegema tulemuslikku koostööd • Riigi arengu kavandamine peab olema eesmärgistatud, kompleksne ja süsteemne • Maakonna tasandi ebamäärasus peab saama lahenduse – kas tugev maavanem või tugev omavalitsuste liit? • Regionaalarengu seaduse vastuvõtmine Soovin veel tulemuslikku koostööd omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel!

18. Tänan!Silvi Ojamuru – kontakttelefon 50 47 988