Download
1 / 27
270 likes | 833 Views
Saare-Tõrvaaugu aiand Harri Poom. KAS LAUAVIINAMARJA KASVATAMINE EESTIS VÕIKS TULUS OLLA?. Asjaolud, mis räägivad viinamarjakasvatuse. POOLT. ja. VASTU. puuduvad arvestatavad kahjurid haiguste levik märksa tagasihoidlikum kui traditsioonilistes viinamarjakasvatusmaades
E N D
Saare-Tõrvaaugu aiand Harri Poom KAS LAUAVIINAMARJA KASVATAMINE EESTIS VÕIKS TULUS OLLA?
Asjaolud, mis räägivad viinamarjakasvatuse POOLT ja VASTU • puuduvad arvestatavad kahjurid • haiguste levik märksa tagasihoidlikum kui traditsioonilistes viinamarjakasvatusmaades • eelmistest punktidest tulenev vähene või olematu vajadus keemilise taimekaitse järele • entusiastide aastakümnete pikkused kogemused • jahe ja üsna lühike suvi, mis kvaliteetset lauaviinamarja avamaal kasvatada ei lase • saagi valmimise ajal suur vihmaste ilmade tõenäosus (marjade lõhenemise oht) • sisuliselt puuduv info meie kliimasse sobivate kõrgekvaliteediliste lauaviinamarjasortide kohta
Kes võiksid olla potentsiaalsed lauaviinamarja kasvatajad? • aiandusentusiastid, kes kasvatavad müügiks muudki söödavat • turismitalud – võib-olla ehk koos veiniviinamarjakasvatuse ja veini tootmisega • hobiaednikud, kel on põhitöö kõrvalt aega ja huvi, kuid kes siiski ei kavatse vaid viinamarjakasvatusest elatuda • mahepõllundusega tegelejad • spetsialiseerunud aiandustootjad
Kes võiksid olla potentsiaalsed kliendid? • inimesed, kes on harjunud turul käima ja turult ostma • inimesed, kes eelistavad otse tootjalt osta • turistid • mahepõllumajandustoodangut müüvad kauplused • ?eliitrestoranid, Tallinna Kaubamaja, Stockmann jt. ettevõtted, kelle klientuur on nõus ostma eksklusiivset kaupa ka väikestes partiides ja kallima hinnaga? • ??iseseisvad, mitte “ketistunud” kauplused?? • ???kaupluste ketid???
Kui võrrelda näiteks tomatikasvatusega? • kiletunnel või kasvuhoone – kulutused põhimõtteliselt samad • istikud – viinapuuistikud on küll oluliselt kallimad, ent tähendavad vaid ühekordset kulutust aastakümneiks • taimede väetamine ja taimekaitse – viinapuul kindlasti mitte oluliselt kallim, tõenäoliselt isegi mõnevõrra odavam • suvine taimede kujunduslõikus – täiesti võrreldavas mahus ja keerukuses • sügisene hooldus – viinapuu lõikus ei tarvitse olla sugugi töömahukam kui oma saagi ära andnud tomatitaimede likvideerimine • talveks katmine – ainult viinapuudel, üsna töömahukas • saak pinnaühikult – tomatil 10...15 kg/m2, viinapuul kuni 2...3 kg/m2 • toodangu hind – tomat kütteta katmikalalt on oluliselt odavam kui viinamari • vahekultuurid – viinapuude vahel kiirekasvuliste köögiviljade (salat, redis, võibolla ka ajatussibul) kasvatamine tõstaks rentaablust • viinapuult hakkab saaki saama 3. aastal, tomatilt istutusaastal
Mida lauaviinamarja kasvatamisel silmas pidada? • kõrge kvaliteediga lauamarja saab meie kliimas siiski eelkõige (ja paljudes kohtades väga tõenäoliselt vaid) katmikalalt • saaki hakkab saama 2.-3. istutusjärgsel aastal, kuid sordi omadused avalduvad lõplikult alles 5.-6. aastal, mil viinapuu täiskandeikka jõuab • sordivalikul on esikohal tarbimisomadused, seejärel haiguskindlus, siis varasus ning alles seejärel talvekindlus • ilma asjatundliku kujunduslõikuseta ja korraliku agrotehnikata ei tule kõik sordi voorused sugugi esile • viinapuu on väga kergesti kujundatav ning kujundusviise on väga mitmeid ja erinevaid, ent lauaviinamarja kasvatamisel on oluline jätta taimele palju vana, mitmeaastast puitu • erinevalt veiniviinamarjast sobivad lauaviimarjaks hästi ka sordid, mille suhkrusisaldus on üsna madal (isegi vaid 15-16%) – tingimusel, et ka happesisalduson madal
Lühiülevaade Saare-Tõrvaaugu aiandis kasutatavaist põhimõtteist • istik saab maha längu, maapinnaga umbes 30 kraadise nurga all • kujundame pika, ca 1,5 m längus tüve, millelt eemaldame kogu aeg kõik võrsed juba noorelt • tüvele jätame 2 pikka, ca 2m viljaoksa; mõlemad kinnitame varakevadel ca 80 cm kõrgusel olevale rõhtsale tugitraadile • võrsed harvendame nii, et meetrile jääks 8...12 viljuvat võrset; viljatud murrame enne õitsemist välja • võrsed juhime üksteisega enam-vähem paralleelselt üles • asendusvõrseteks valime talvitunud üheaastaste okste alumisest osast ühe ilusa tugeva võrse; enamasti oleme lasknud ka sellel viljuda • ennakvõrsetel näpistame ladvad peale 1. lehte, teeme seda suve jooksul ikka ja jälle • viljavõrsetele jätame 1...2 kobarat, ladva näpistame 1. korda vahetult enne õitsemist või õitsemise algul, hiljem nii, et peale viimast kobarat jääks 10...12 lehte • sügisel eemaldame KÕIK oksad peale suvel valitud asendusokste
Jagame laskmata karu nahka... • esimesel aastal vaid kulud: ca 200 kr/m2 + istikute maksumus • teisel aastal kah ainult väljaminekud, kuid märksa väiksemad kui esimesel aastal (peaaegu ainult tööjõukulud) • kolmandal aastal võib juba väikest sissetulekut loota, kuivõrd saada võib juba esimese saagi (10...25% täiskandeeas istandiku saagipotentsiaalist); kulutused suurenevad, sest saagiga mullast ära viidud toitained tuleb väetamisega kompenseerida • saagi prognoosimisel arvestame, et saak ühelt viljuvalt võrselt jääb tõenäoliselt vahemikku 0,3...1,0 kg ning viljavõrseid jätame jooksvale meetrile 8...12. Sellest lähtuvalt on prognoositav saak 3,6...8 kg/m. • viinamarjade müügihinna prognoosimine on praegu VÄGA suurel määral kohvipaksu pealt ennustamine ning seni, kuni kellelgi suuremaid koguseid lauaviinamarja pakkuda pole, nii jääbki... 25 kr/kg? 40 kr/kg? 60 kr/ kg? 100 kr/kg?
Jagame laskmata karu nahka (järg)... • neljandal aastal ootame juba poolt saaki ning 5.-6. aastal on istandik täiskandeeas • võimalik müügikäive 1 m2 kohta: saak [kg/m]*müügihind [kr/kg]/reavahe [m] 4 kg/m * 25kr/kg / 2 m = 50 kr/m2 • millal rajatud istandik end tasa teenib ja tulu tooma hakkab?
